§-le
lg-le 1 (
Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Viru Maakohtu 25.02.2020 määrusega kuulutati välja KK pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.09.2020, teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta avaldati 24.09.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. Jaotusettepanek on Viru Maakohtu poolt kinnitatud 06.10.2020 kohtumäärusega. Viru Maakohus tegi 08.02.2022 kohtumäärusega KK (pankrotis) pankrotimenetluses ettepaneku (eelkõige võlausaldajatele) tasuda KK (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 2000 (kaks tuhat) eurot. Maksmise tähtajaks oli määruse kohaselt 24.02.
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses on teostatud alljärgnevad
§-s 146 nimetatud väljamaksed: 3
lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded puuduvad.
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on kogusummas 5 037,53 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa Jaotise % eurodes
Pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Muu müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa puudub. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Nõude esitaja Nõude summa Saamata jääv Järk Jaotise % eurodes summa eurodes
§-st 169 ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma
Pankrotihaldur korraldas 09.09.2020 nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise 4
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad KKl (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Seega esineb
Halduri aruande kohaselt on võlgniku vara järgnev: -sissetulekuks on toimetulekutoetus summas 232,20 eurot, millele ei saa TMS § 131 kohaselt sissenõuet pöörata; -töötasudest kinnipidamised 341,95 eurot; -xxx OÜ osaluse müügist pankrotivarasse laekunud summa 50 eurot. Pankrotivara on seega kokku 391,95 eurot. Muud vara võlgnikul ei ole. Aruande järgi puudub võlgnikul vara, mida oleks võimalik olulise viivituse või ebamõistlike kulutustega võõrandada. Pankrotihaldur kinnitas, et pankrotimenetluses ei ole võõrandatud vara pandiõiguse alusel ja pankrotivara hulgas ei ole olnud pandiga koormatud vara ning vara valitsemise toiminguid ei ole tehtud. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: esimeses ja kolmandas rahuldamisjärgus nõudeid ei olnud, teises rahuldamisjärgus jäi tunnustatud nõuetega võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Järk Jaotise % 323,26 1 211,45 3 324,60 Saamata jääv summa eurodes 323,26 1 211,45 3 324,60 Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva VAZZABI IT OÜ Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Intrum Debt Finance AG II II II 6,41% 24,05% 66% 178,22 178,22 II 3,54% 5
Pankrotiavalduse menetlemise kulud puuduvad (
Pankrotitoimkonna liikmete tasud puuduvad, kuna pankrotimenetluses ei moodustatud pankrotitoimkonda (
Deposiiti makstud summad puuduvad (
lg 1 p 6).
lg 3 kohaselt on võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“ pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetus on tekkinud võlgniku pikaajaliselt töötuks olemisest, hooletust finantskäitumisest ja isiku ebaseaduslikust ja kuritegelik tegevusest (vt ajutise halduri aruannet), millega tekitas võlgnik kahju ning sellega on kaasnenud menetluskulude ja trahvide hüvitamise kohustus. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb vabastada KK (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik esitas 03.12.2019 kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku KK (pankrotis) usaldusisikuks KK (pankrotis) ise, kuna kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 01.02.2021 ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid kuni 31.01.2021. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 90 eurot, halduril kulus 13 tundi, seega tasu suurus on 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot. Pankrotihalduri tasu koos kuludega kokku on 1404 eurot (sisaldab käibemaksu).
lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 1404 eurot (s.h. käibemaks). Kuivõrd tegemist oli võlgniku pankrotiavaldusega, siis on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi
lg 11 alusel summas 476,40 eurot (sh käibemaks) ja vastav tasu tuleb riigivahenditest välja maksta Saneerimismenetluse OÜ-u arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Ülejäänud halduri tasu summas 927, 60 eurot (sh käibemaks) jätab kohus võlgniku kanda. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlausaldajate õigusi, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt
Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.