← Eesti

2-22-301/8

Obsah (8)§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2022. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-301 Tsivii

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud ERS Trumlitagastus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul 09.01.

  1. a seisuga kohustused 20 erineva võlausaldaja ees kogusummas 229 253,52 eurot, varasid on võlgnikul kokku 8 030 eurot. Võlgniku vara ei kata kohustusi ning võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole eelnimetatud suutmatus ajutine. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku hinnangul alustada tema suhtes pankrotimenetlust ning kuulutada välja võlgniku maksejõuetus. 17.01.
  2. a määrusega nimetas kohus ERS Trumlitagastus OÜ ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada ERS Trumlitagastus OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 4 545,72 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi summas 229 253,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik olnud nõrgalt kapitaliseeritud ja müügitulu langus, samuti kasumlikkuse langus tulenevalt ebasoodsatest hindadest, tekitas kiirelt olukorra, kus võlgnik jäi hätta oma kohustuste jooksva täitmisega. Seisuga 31.12.2019 oli võlgnikul varasid väärtuses 92 2 202 eurot, mis koosnesid käibevaradest nõuded ja ettemaksed 61 355, varud 13 387 ja raha 16 661 ning põhivaradest 799 eurot. Kohustusi oli seevastu summas 193 558 eurot, mis on lühiajalised kohustised. Omakapital oli selle juures negatiivne -37 359 eurot. Võlgniku müügitulu 2019 majandusaastal oli 282 106 eurot ja majandusaasta oli seejuures kahjumlik summas – 78 601 eurot. Seisuga 31.12.2019 oli võlgnikul varasid väärtuses 76 314 eurot, mis valdavalt koosnesid käibevaradest väärtuses 29 742 eurot ja põhivaradest väärtuses 46 572 eurot. Kohustusi oli seevastu summas 257 102 eurot, millest laenukohustused 73 098 eurot, võlad ja ettemaksed 175 004 eurot ja sihtfinantseerimine 9 000 eurot. Omakapital oli selle juures negatiivne -101 455 eurot. Seisuga 31.12.2020 oli võlgnikul varasid väärtuses 36 473 eurot, mis valdavalt koosnesid käibevaradest väärtuses 35 774, sellest raha 11 665, nõuded ja ettemaksed 20 180 ja varud 3 929 eurot ja põhivaradest väärtuses 699 eurot. Kohustusi oli seevastu lühiajaliste laenukohustisena summas 170 981 eurot. Omakapital oli selle juures negatiivne -134 508 eurot ja aruandeaasta kahjum -33 053 eurot. Võlgnik ise on haldurile selgitanud, et tegevuse lõpetamise peamiseks põhjuseks võib lugeda koroonakriisist tingitud mõjusid, mis muutsid tegevuse raskeks. Võlgnik üritas tegevust ümberkujundada ja võttis laenu, kuid see ei õnnestunud.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhtorgani liikmed suutnud võlgnikku kasumlikult juhtida, kuid see on põhjustatud välistest teguritest, sealjuures Vabariigi Valitsuse poolt seatud piirangute tagajärgedest tulenevast olulise müügitulu langusest.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige U.

M.. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et olemasolevate andmete põhjal vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 9,5 töötunni eest kokku summas 1 140 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 116,8 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 368 eurot (sh käibemaks 228 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.