Obsah (5)

§ 4§ 2§ 3§ 52§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13011 Kohtuasi Osaühing

) ja kohtutäituri seadusest (KTS) ning karistusseadustiku (KarS) §-st 385, mis keelab võlgnikul täitemenetluses oma vara varjata. Kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa tal olla samaaegselt õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise. II pensionisamba osakute müügist saadud rahaliste vahendite kandmine välismaisele arvelduskontole nõude täitmisest hoidumise eesmärgil on sissenõudja huvide teadlik kahjustamine ning seetõttu on see hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu. Kostja kohustust teha tahteavaldus II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmiseks Eesti krediidiasutuse arvelduskontole ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 114. See säte keelab üksnes II pensionisamba osakute väljamakse nõude aresti, kuid ei sätesta keeldu kasutada II pensionisamba osakute müügist laekuvaid rahalisi vahendeid täitemenetluses nõude katteks. TsMSRS § 114 seletuskiri ütleb otsesõnu, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on AS-il Pensionikeskus õigus teha väljamakse ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Kuna TsMSRS § 114 seletuskiri sätestab otsesõnu kostja kohustuse kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid arvelduskontole, millele kohtutäitur saab seada aresti, ning kohtutäituril on õigus arestida Eesti krediidiasutustes olevaid arvelduskontosid (

§ 4lg 4) ja Ts

ÜS § 138 lg 2 keelab oma õiguste teostamise teisi isikuid kahjustaval viisil, kohustub kostja tegema tahteavalduse, mille alusel kantakse kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele. 2 2-21-13011 Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus keeldus
2. augusti
3. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas
4. augusti
5. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega keelati hageja nõude 987 eurot 38 senti ja sellega seotud täitekulude täiteasjas nr 024/2021/667 ulatuses kostjale kogumispensioni II sambast laekuva raha väljamaksmine välisriigi krediidiasutuses olevale arveldusarvele, kuni tsiviilasjas nr 2-21-13011 tehtava lahendi jõustumiseni. 2.
6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata. Tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Maakohtu hinnangul ei tulene kostjale seadusest ega muust õiguslikust alusest kohustust teha tahteavaldus. Kogumispensioni seaduse (KoPS) §-ist 524, mis reguleerib osakute väärtuses raha väljamaksmise taotluse esitamist, ei tulene avalduse esitaja kohustust märkida taotlusesse Eesti krediidiasutuses asuva arveldusarve number. Maakohtu hinnangul ei võimalda hageja viidatud TsMSRS § 114 sõnastus sellist tõlgendust, et sellest tuleneks kostjale kohustus taotleda pensionikonto osakute väärtuses väljamakse tegemist osakute omaniku Eesti krediidiasutuse arvelduskontole. Kuna ühestki hageja viidatud sättest ei tulene kostjale selgesõnalist kohustust anda konkreetse sisuga tahteavaldus, siis ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tühistas maakohus hagi tagamise abinõu, mis jõustub keeldumise määruse jõustumisel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ekslikult kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2, keeldudes ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus lahendas asja menetlusse võtmise hindamise staadiumis sisuliselt. Maakohus leidis ekslikult, et hagi ei ole perspektiivikas. Kostjal ei ole õigust lasta pensionisamba osakute väljamakset välisriiki kanda. Maakohus ei täitnud hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud selgitamis- ja põhjendamiskohustust. Maakohus ei arvestanud vaidluse keerukusega. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, tuleks kohtul eelistada hagi menetlusse võtmist. TsMSRS § 114 järgi ei ole kuni
8. jaanuarini 2023 võimalik arestida võlgnikule väljamaksmisele kuuluvat summat, kuna selleks puudub veel IT-tehniline lahendus. Seadusandja tahe ei olnud välistada nõuete täitmist II pensionisambast laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Hagejal ei ole ühtegi muud tõhusat viisi oma nõude rahuldamiseks. Kostja kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus ei peagi tulenema otsesõnu seadusest. Kohustust teha teatud sisuga tahteavaldus varemgi tuletatud üldistest õiguspõhimõtetest ning erinevate sätete koosmõjust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
9. oktoobri
10. a määrus asjas nr 2-16-18531, p 13).
11. Kostja määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud. 3 2-21-13011
12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
14. augusti
15. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja heidab ette, et maakohus asus hagi menetlusse võtmise otsustamisel asja sisuliselt lahendama, ei põhjendanud määrust piisavalt ega analüüsinud hageja väidet, et hagetav kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu ning vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib järgmist.
17. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu. Hageja nõue on TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
18. Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus hindas hagi sisuliselt. Maakohus hindas hagi perspektiivikust õiguslike aluste kohaldamise valguses, jõudes järeldusele, et ühestki seadusest ega lepingust ei tulene kostjale kohustust teha hageja taotletud viisil tahteavaldust. Maakohus tuvastas, et praeguses asjas ei ole TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks täidetud. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega ning seisukohaga, et ainuüksi TsMSRS § 114 seletuskirjas selgitatu alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Kuna varasem seadus (kogumispensionide seadus) ei näinud ette võimalust taotleda kogumispensioni II sambast raha väljamaksmist enne pensioniikka jõudmist, siis puuduvad ka sätted, mis võimaldavad kasutada II pensionisambast laekuvat raha isiku võlgade katteks. TsMSRS § 114 muudatuse seletuskirjas on selgitatud, et kui võlgnikule tehakse mistahes väljamakse II pensionisambast, siis ei ole selle raha kasutamisele seadusega piiranguid seatud. Täitemenetluse seadustiku alusel on siiski võimalik arestida võlgniku nõue pensioniregistri vastu juhul, kui võlgnik on otsustanud enne pensioniiga või pensionieas II pensionisambast lahkuda ja võtta oma raha välja. Selleks peab kohtutäitur saatma pensioniregistrile vastava arestimisakti. Praegusel hetkel puudub AS-il Pensionikeskus tehniline võimekus II pensionisamba arestimisaktide menetlemiseks, mistõttu ei saa vastavat nõuet kuni
19. jaanuarini 2023 arestida. Seega võib seletuskirjast kokkuvõttes järeldada, et praegusel hetkel on reguleerimata olukord, kuidas saada võlgade katteks kätte kogumispensioni II samba väljamaksest laekunud raha. Seadusesätetest ei ole võimalik tuletada võlgniku kohustust teha hageja taotletud viisil tahteavaldus.
20. Hageja viitab oma põhjendustes ka Riigikohtu praktikale, milles Riigikohus on leidnud, et tahteavalduse tegemise kohustus on tuletatav erinevate sätete koosmõjust, nt aktsionäride kohustusest üldkoosolekul teatud viisil hääletada, mis on tuletatav hea usu põhimõttest ja kohustusest arvestada üksteise õigustatud huvidega. Kolleegium nõustub, et teatud 4 2-21-13011 eraõiguslikes suhetes, nt aktsiaseltsi sisesuhtes, on võimalik sellise tahteavalduse tegemise kohustus seaduse sätetest koosmõjust tuletada. Samuti on selline teise poole kohustamine võimalik kaasomandisuhetes, kus vaidlusalusele asjale laieneb mitme isiku ühine õigus. Praeguses asjas aga vastandub riik võlgnikule sunni kohaldamisel. Praegusele asjale sarnases olukorras on Riigikohus on
21. oktoobri
22. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17137 p-s 27 selgitanud, et kui seadus ei näe ette õiguslikku alust kinnisasja omanikule, kelle maal paikneb vee-ettevõtja kasutuses olev tehnorajatis, vastava rajatise talumiseks, siis ei ole vee-ettevõtjal ka õigust nõuda, et kohus kohustaks kinnisasja omanikku andma tahteavalduse piiratud asjaõiguse seadmiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Viidatud Riigikohtu selgitusest tuleneb, et kui seaduse sättest ei ole võimalik selgelt tuletada isiku kohustust teha kindla sisuga tahteavaldus, ei saa vastava tahteavalduse asendamist ka kohtu kaudu nõuda. Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et ühestki lepingust ega seaduse sättest sellist kohustust kostjale ei tulene.
23. Hageja tugineb

sätetele ja leiab, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks, kuna juhul, kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise.

§ 2

lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku järgi täidetakse muuhulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas.

§ 3

lg 1 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning

§ 4

lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale.

§ 52lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.

Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hageja esiletoodud

-i sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul kostja kohustust hageja poolt taotletava tahteavalduse andmiseks. 12. Praegusel juhul ei ole seadusandja sätestanud sissenõudjale õigust sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (

§ 14lg 2, § 118, § 187).

Analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel põhjendatud. Võimalus täitemenetluses võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema.

1. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja kohustus tahteavalduse andmiseks tuleneks pooltevahelisest lepingust.
2. Kokkuvõttes, kuna ühestki lepingust ega seadusest ei tulene selgelt, et kostja peaks andma hageja poolt taotletava tahteavalduse, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, st on perspektiivitu. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 5