Obsah (8)

§ 166§ 149§ 170§ 138§ 144§ 145§ 182§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3694 Kohtuasi X avaldus KIXOR

) § 148 lg-st 5 ja § 166 lg-st 1 ning Riigikohtu selgitustest tuleb eeldada avaldaja õigustatud huvi saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Puudutatud isik ei ole seda eeldust menetluses ümber lükanud ega põhistanud või tõendanud, et avaldajal selline õigustatud huvi puudub. Seda kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et avaldaja on sõlminud Q-ga osa hoidmise lepingu, mille kohaselt osaniku õigusi teostab avaldaja asemel Q.

1. Maakohus luges osa hoidmise lepingu formaalselt kehtivaks, kuna avaldaja ei tõendanud oma väidet dokumendi võltsituse kohta. Lepingu sisu osas selgitas kohus, et kui lepinguga on antud Q-le üldvolikiri osaniku õiguste teostamiseks, siis selline kokkulepe on tühine. See ei pruugi laieneda osa hoidmise lepingule tervikuna, vaid just osale, mis puudutab osaniku õiguste teostamist. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et organi pädevust ei ole võimalik üle anda. Maakohus asus seisukohale, et ka organi liikme (osaniku) õigusi ja kohustusi ei ole võimalik nn üldvolikirjaga püsivalt kolmandale isikule üle anda. Isegi kui sellist võimalust jaatada, ei välista see osaniku õiguste teostamist isiku enda poolt. Seega ei ole avaldaja kohtu hinnangul lepingu sõlmimisega kaotanud õigust teostada enda kui osaniku õigusi, sh teabe ja dokumentide välja nõudmise õigust.
2. Kohus tuvastas, et avaldaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning avaldus kohtule on esitatud tähtaegselt.
3. Kohtu hinnangul on nõue peale selle täpsustamist piisavalt määratletud. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on koostatud raamatupidamise seaduse § 12 lg-s 1 nimetatud 7-aastase perioodi sees ja seega on puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid, v.a maksekorraldused.
4. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude esitada talle tutvumiseks maksekorraldused võõrandatud Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ osa eest võõrandamishinna saamise kohta, kuna puudutatud isik väitis, et tal puuduvad need dokumendid, sest osade võõrandamise lepingutes kokkulepitud maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isikul on need dokumendid olemas.
5. Puudutatud isiku väide, et Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ osa võõrandamislepingud on sõlmitud avaldaja küsitud osanike otsuste alustel, mille vastuvõtmisel on osalenud avaldaja enda poolt volitatud isiku vahendusel ka avaldaja ise, ei anna alust jätta 4 2-20-3694 avaldus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolu, et Q oleks võimaldanud avaldajal nende dokumentidega tutvuda. Seega ei muuda see väide kohtu seisukohta dokumentidega tutvumise vajaduse ja õiguse osas.
6. Kohus ei nõustunud puudutatud isikuga, et esile toodu alusel võiks jõuda järeldusele, et dokumentidega tutvumise võimaldamine tekitaks puudutatud isikule kahju. Esiteks ei jää puudutatud isiku viidatud asjaolud

§ 166

lg-s 2 sätestatud teabe avaldamise piirangute regulatsiooni piiridesse (teabe andmisest ja dokumentide esitamisest võib keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele). Q võimalike huvide kahjustamine ei ole võrdsustatav puudutatud isiku kui osaühingu huvide kahjustamisega. Osaühingu huvide võimalik kahjustamine on aga põhistamata (sisustamata) ja tõendamata. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid

§ 166lg 2 kohaldamise.

Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus rahuldati, ja teha uue määruse, millega jätta avaldus täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
2. Vaidluse kese on, kas avaldaja on osanik, mitte see, kas osanikul on õigus teabele. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal ei ole osaühingu osaniku õigusi. Puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentidest on selgelt aru saada, et puudutatud isik vaidlustas tervikuna väite, et avaldaja on osaühingu osanik. Avaldaja on osa hoidmise lepingu kohaselt ja alusel puudutatud isiku osa hoidja, kellel puuduvad mistahes osaniku õigused. Seega ei saa avaldajal olla õigust teabele seonduvalt puudutatud isikuga ning puudub õiguslik alus avaldaja teabenõude rahuldamiseks.
3. Kohus ei saa tugineda osanike tuvastamisel äriregistri andmetele. Äriregister ei pea osanike nimekirju, millest tulenevalt ei ole äriregistri andmetel osanike andmete osas õigustloovat tähendust, vaid ainult informatiivne ja statistiline tähendus.
4. Lepingus kokkulepitud osa hoidmise kohustusele ja muudele kokkulepetele ei tulene seadusest ka kohustuslikku vormi, v.a

§ 149

lg 4 nõue, mille kohaselt peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Kohus mõistis osa hoidmise lepingu sisu ja põhiolemust vääralt. Lepingu sisuks ja esemeks on avaldaja ja osaniku kokkulepe, mille kohaselt asutab avaldaja osaniku eest osaühingu ja hoiab osaniku eest ja arvel osaühingu osa. Osaniku poolt osaühingu õiguste teostamine tuleneb faktist, et osanik ongi osaühingu osa tegelik omanik.

1. Leping ei ole seadusega vastuolus. Kohtul tuleb lähtuda poolte vahel lepingus kokkulepitust. Puudutatud isik selgitab, et äriseadustik sätestab küll ühingute ja nende organite pädevuse, kuid muude dokumentide ja kokkulepetega on võimalik äriseadustikus sätestatud pädevuse piirides toimuvat reguleerida. Osa hoidmise leping on võlaõiguslik leping. Võlaõiguse üheks aluspõhimõtteks on lepinguvabadus. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad otsustama, kas, kellega ja millise sisuga lepingut sõlmida.
2. Leping ei ole vastuolus heade kommete ega avaliku korraga. Lepinguvabaduse põhimõte võimaldab pooltel leppida kokku lepingu eseme osas võimu teostamise ja hoidmise meetmed, samuti tegevuse kooskõlastamise kohustuse poolte vahel ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 4 kohaselt on lubatud ka kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti ning hääle andmise kokkuleppe sisu ei ole seadusega piiratud. Hääle 5 2-20-3694 andmise kokkuleppega identne on ka volituse andmine hääletamiseks.

§ 170

lg 3 kohaselt võib osanik osaleda koosolekul ka esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud.

1. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kui lepinguga on antud Qle üldvolikiri osaniku õiguste teostamiseks, siis selline kokkulepe on tühine. Puudutatud isik ei nõustu ka viitega Riigikohtu seisukohale, et organi pädevust ei ole võimalik üle anda.
2. Puudutatud isik rõhutab, et lepinguga lepiti kokku, et avaldaja hoiab osa osaniku eest, s.t lepiti kokku, et kuigi äriregistrisse on informatiivselt märgitud osanikuna avaldaja, siis tegelikkuses kuulub osa majanduslik omand osanikule. Kuna osa majanduslik omand kuulub osanikule, siis ei saa käsitleda lepingut üldvolikirjana või kui saab, siis on tegemist olukorraga, kus volikiri on antud formaalselt osa sisulisele (majanduslikule) omanikule. Lepingu puhul ei ole tegemist organi (osanike koosoleku) pädevuse üleandmisega. Üks osanik ei saa olla käsitatav organina, s.o osanike koosolekuna, isegi kui tegemist on ainuosanikuga. Lepingu puhul ei ole tegemist ka õiguste üleandmisega kolmandale isikule, vaid tegemist on õiguste üleandmisega tegelikule omanikule.
3. Puudutatud isik ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et isegi kui sellist võimalust (s.o et kohustusi on võimalik nn üldvolikirjaga püsivalt kolmandale isikule üle anda) jaatada, ei välista see osaniku õiguste teostamist isiku enda poolt. Avaldaja seisukoht
4. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Puudutatud isiku määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude arvestamata jätmist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus ei tuvastanud.
8. Määruskaebuse etteheited põhinevad puudutatud isiku seisukohal, et avaldajal ei ole osaühingu osaniku õigusi. Puudutatud isik heidab maakohtule ette osaniku tuvastamisel äriregistri andmetele tuginemist, kuna äriregister ei pea osanike nimekirju.
9. Avaldaja on avalduses esile toonud, et ta on puudutatud isiku osanik, kellele kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 15 000 eurot, esitades selle tõenduseks äriregistri väljatrüki. 6 2-20-3694 Avaldaja leiab, et tal on puudutatud isiku osanikuna

§ 166järgi teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigus.

37. Andmed osanike kohta esitatakse ka äriregistrile. Nimelt kajastuvad

§ 138

lg 2 p 2 ja 4 kohaselt asutamislepingus asutajate nimed ja elu- või asukohad ning osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel.

§ 144

lg 1 p 1 järgi lisatakse äriregistrile esitatavale avaldusele osaühingu äriregistrisse kandmiseks ka asutamisleping. Seega kajastuvad äriregistris andmed esialgsete osanike ning osade jaotuse kohta nende vahel.

§ 145

lg 1 p 3 järgi kantakse äriregistrisse osakapitali suurus, kuid mitte osanike andmed. Osanike nimekirja peab

§ 182lg 1 kohaselt juhatus.

Osanik peab hoolitsema üksnes selle eest, et osanike nimekirja kantud tema isiku- ja aadressiandmed oleksid õiged (

§ 182

lg 1 koostoimes

§-ga 62).

§ 182

lg 1 p 12 järgi on juhatus kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile. Juhul, kui juhatus peab nimekirja, peab ta esitama iga aasta koos majandusaasta aruandega äriregistrile ka osanike nimekirja, kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud (

§ 179lg 4).

Seega vastutab äriregistrile esitatud osanike nimekirja õigsuse eest osaühingu juhatus. 38. Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et osaühingu asutas avaldaja, saades seeläbi osaühingu osanikuks (

§ 138lg 2 p 4, § 140 lg 2).

Puudutatud isik ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks oma osa tervikuna pärast asutamist võõrandanud (osaühing asutati osakapitaliga 25 000 eurot ja avalduse kohaselt kuulub avaldajale osaühingu osa nimiväärtusega 15 000 eurot). Puudutatud isik heidab määruskaebuses ette, et maakohus tuvastas asjaolu, et avaldaja on osanik, tuginemata osanike nimekirjale. Puudutatud isik ei ole samas maakohtu menetluses ega määruskaebuses väitnud seda, et avaldaja ei ole puudutatud isiku osanikuna puudutatud isiku osanike nimekirja kantud. Seega, isegi kui möönda, et äriregistri andmetel osanike kohta on vaid informatiivne tähendus, võib muude tõendite puudumise korral tugineda ka äriregistri andmetele. Ringkonnakohtu hinnangul sai eeltoodust tulenevalt maakohus praegusel juhul avaldaja väite, et viimane on puudutatud isiku osanik, õigsust eeldada, sh tõendina esitatud äriregistri väljatrükile tugineda, kuna ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks oma osa võõrandanud.

1. Puudutatud isik väidab, et avaldajal puuduvad osaniku õigused, kuna avaldaja on osa hoidmise lepingu kohaselt ja alusel puudutatud isiku osa hoidja ning osa majanduslik omand kuulub Q-le. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et maakohus mõistis osa hoidmise lepingu sisu vääralt. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et organi liikme õigusi ja kohustusi ei ole võimalik kolmandale isikule üle anda. Nimetatu tuleneb TsÜS § 31 lg-st
2. Osa hoidmise lepingu p-st 3.4 nähtub, et Q-le kuulub üksnes osa majanduslik omand, mis tähendab, et juriidiliselt osa talle ei kuulu. Seega on poolte omavahelistest kokkulepetest sõltumata õiguslikult puudutatud isiku osanik avaldaja, mitte Q. Seejuures märgib ringkonnakohus, et asutaja/osaniku määratlemisel ei ole oluline see, kelle huvides osaühing asutati (lepingu p 2.1).
3. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et avaldaja on puudutatud isiku osanik, kellel on teabe nõudmise õigus. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. 7 2-20-3694
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.
6. Avaldaja 25.08.2021 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni 50 minuti õigusabi eest, s.o maakohtu määruse ja määruskaebuse analüüs (1 tund), määruskaebusele vastuse koostamine (1 tund 30 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit), tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 316,66 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud.
7. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu on põhjendatud. Arvestades nii määruskaebuse kui ka avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul maakohtu määruse analüüsimise, kaebusega tutvumise ja sellele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ajakulu 2,5 tundi. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu osas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on juristi tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 316,66 euro (käibemaksuta) ulatuses, milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
8. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (316,66 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 8