1.5 Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.“
) §-des 43 ja 152 ning § 155 lg-s 6 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kompromissi sisu on järgmine: „I KOMPROMISSI TINGIMUSED 1.1 Pooled lõpetavad Tallinna Halduskohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-21-100 esemeks oleva vaidluse kompromissiga. 1.2 Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et kaebaja loobub oma nõudest tühistada Elering AS 15.12.2020 otsus nr 22-7/2020/15-9 ning ei nõua vastustajalt uue hinnangu andmist. 1.3 Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud haldusasjas nr 3-21-100 jäävad poolte enda kanda. Kaebaja taotleb kohtult poole tasutud riigilõivu tagastamist. 1.4 Pooled taotlevad Tallinna Halduskohtult haldusasja nr 3-21-100 menetluse lõpetamist
1.5 Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.“ KOHTU PÕHJENDUSED 3.
lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. 2 4. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Menetlusosalised on kompromissi sõlmimisega nõustunud ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Menetlusosalised on leppinud kompromissi sõlmides kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda (vt punkt 1.3). Seega kohus kinnitab
5.
lg 6 punkti 1 kohaselt, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja on asjas tasunud riigilõivu üksnes 15 eurot – seda kaebuse esitamisel 14.01.2021 (kaebuse lisa 15). Kuna riigilõivu summa ei ületa 50 eurot, siis järelikult kohus kaebajale poolt tasutud riigilõivust tagastada ei saa. Taotluse rahuldamata jätmine ei satu kompromissi punktiga 1.3 vastuollu, sest viidatud punkt kinnitab üksnes, et kaebaja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohtu ainus võimalus on
-i järgides taotlus rahuldamata jätta. 6. Arvestades, et menetlusosalised leppisid kokku, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, siis puudub kohtul vajadus menetluskulusid jagada (vt ka
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.