KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinn Kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07.01.2022, tsiviilkantse

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

1. Välja mõista K H´ilt P H kasuks menetluskulude katteks 325 € ja alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, 1

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.05.21 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud, milleks on lõiv 175 € ja esindaja kulud 175 € palub jätta kostja kanda ja neilt mõista välja viivise. Kostja vastus Kostja leidis, et ta ei pea midagi hagejale tagastama, kuna tema pere on kannataja, hageja halvustab kostjat sotsiaalmeedias, tal on alaealised lapsed. Hageja traumeeris kostjat. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, kuna põhinõue ja kõrvalnõuded on mõlemad alla 2000 €. TsMS § 444 lg 2 järgi on otsus koostatud lihtsustatud vormis. Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1, 2 järgi tsiviilasja poolte esitatud asjaolude, väidete, vastuväidete ja tõendite alusel. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 11

lg 4 I lause järgi loetakse kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.

§ 76

lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist

§ 101

lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 järgi.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2

§ 396

lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ja poolte poolt 17.01.2021digitaalselt allkirjastatud laenulepinguga (hagi lisa 1), et 1) pooled sõlmisid 17.01.21 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 500 €, 2) kostja pidi maksma lepingu perioodil lepingu p 2.

1. järgi laenult intressi 70%, mis teeb 350 €, 3) kostja pidi lepingu p 1.3 järgi tagastama laenu ja intressi kokku 850 € 08.02.
2. Dokumendile allkirja andmisel kannab allkirja andja riski, et ta enne dokumendi allkirjastamist selle läbi eelnevalt loeb ja selle sisuga tutvub. Seega ei ole usutav kostja väide, et ta ei näinud seda lepingut, millele ta digitaalse allkirja andis. Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega 18.01.2021 (hagi lisa 2), et hageja on kostjale laenu 500 € üle andnud (kandnud) lepingu p-s 1.2 nimetatud kokkulepitud isiku kontole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kirjalikult

8 lg 1, § 11 lg 4, § 396 lg 1, 397 lg 1 II lause järgi laenuleping, millelt tuli kostjal tasuda intressi ja mille järgi oli laenu 500 € ja intressi 350 € (lepingu 2.1 järgi 70% 500-st) tagastamise tähtaeg vastavalt

§ 82lg 1, § 397 lg1, § 397 lg 1, 3 08.02.2021.

Kostja ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks ta leiab, et ta ei pea hagejale midagi tagasi maksma (kohtu kiri 02.11.21, saadetud pooltele 02.11.21 ja täiendavalt kostjale 15.11.21, infosüsteemi dok 37). Kostja on väitnud, et hageja rikub tema elu, mustab teda sotsiaalmeedias, traumeerib teda, peret, tal on alaealised lapsed, kuid märgitu ei tähenda, et kostja ei peaks täitma

§ 8

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1, 3 järgi laenulepingust tulenevat laenu ja intressi tagastamise kohustust. Kostja esitas kohtule Harju Maakohtu 02.01.2014 tagaseljaotsuse asjas nr 2-13-47288, mis puudutab J. H, A. H ja K. H hagi M. H vastu elatise nõudes laste ülalpidamiseks, kuid ei puuduta hageja ja kostja vahelisi vaidlusalusest laenulepingust tulevaid suhteid ega välista kostja kohustust täita laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks tasunud ära hagejale laenuvõla 500 € ja intressi 350 €. Seega on ta rikkunud pooltevahelisest laenulepingust ja

§ 396

lg 1, § 397 lg 1, 3 tulenevat laenu ja intresside tähtaegase (08.02.21) tagastamise kohustust

§ 100järgi kokku 850 €.

Hagejal on seetõttu õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, see tähendab võla 500 € ja intresside 350 € tasumist

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, 3 järgi ning hageja võlanõue ja intresside nõue on tõendatud ja põhjendatud. Kuna kostja rikkus laenu ja intresside tähtaegse tagastamise kohustust, siis on ta viivituses ehk kohustuse rikkumises

§ 100

järgi, mille tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võlalt seadusjärgset viivist

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause ja Ts

MS § 367 järgi kuni kohustuse täitmiseni. Nii on hageja viivisenõue perioodi eest alates 09.02.21 kuni hagi esitamiseni 04.05.21

§ 113lg 1 II lause järgi ehk seadusjärgses 3

§ 113lg 1 II lause järgi võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni.

Eeltoodu alusel on hageja hagi tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenuvõlga 500 €, intressi 350 €, viivist 9,32 € ning alates 05.05.21 viivist seadusjärgses määras võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 II lause, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, 3 järgi. Mis puudutab kostja väiteid, et hageja on kahjustanud kostja mainet sotsiaalmeedias, siis on võimalik kostjal esitada sellest tulenevad iseseisvaid nõudeid hageja vastu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et meneltuskulud jäävad selle poole kanda kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust, sealjuures ei ole vaja kohtul hinnata esindaja töö mahtu ja kulusid tunni, minuti, sendi täpsusega ja lehekülje pikkusega. Kohus saab tehtud tööd hinnata kogemusele tuginedes, lähtudes asja mahust, keerukusest, asja hinnast, vastaspoole ettenähtavusest. Riigikohus on lahendis nr 2-19-10324 14.04.21 (p 19) leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga ning leidis, et menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kolleegium on lahendi punktis 20 märkinud, et kohus peab igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas kolleegiumi TsMS § 175 lg 1 eeltoodud tõlgendusega. Kostja ei olnud nõus hageja menetluskuludega (vastus 08.12.21, dok 42s, kulude nimekiri 08.12.21, dok 43s). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks lõiv kokku 175 € ja esindaja kulud kokku 170 €. Esindaja kulud on järgmised: hagi asjaoludega tutvumine, hagiavalduse koostamine 2 h 120 €, hageja seisukoha esitamine 09.08.21 20 € (20 min) ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 € (30 min). Hageja esindajal on seega kulunud aega töö tegemiseks kokku 2 h ja 50 min. Nimekiri koosneb lõivu suuruse teatamisest ja kolmest toimingust, mis on seotud esindusega. Kohus leiab, et nimekirja koostamiseks kulunud aeg 30 min ei ole põhjendatud, kuna nimekiri on äärmiselt lühike ja sisult lihtne. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse kulude nimekirja koostamise piisav aeg 10 min. 4