Obsah (6)

§ 218§ 48§ 2§ 23§ 3§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11620 Kohtuasi Mercuri Team OÜ

) § 2 lg 1 p

1. Kohtutäitur ei põhjendanud, miks lõppesid võlatunnistustest nr 1646 ja nr 1647 tulenevad avaldaja nõuded võlgniku vastu tema kinnisasjale seatud hüpoteegikande kustutamisega. Võlatunnistustest tulenevad nõuded olid sundtäidetavad sõltumata hüpoteegikande kustutamisest. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht 2
2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma 13.07.2021 otsuses nimetatud seisukohtade juurde ja palus nendega arvestada. Avaldaja andis kohtutäiturile võlgniku vastu täitmiseks kaks täitedokumenti: 29.05.2018 notariaalse lepingu nr 1648 (täiteasi nr 027/2019/104) ja 29.05.2018 notariaalse lepingu nr 1646 (täiteasi nr 027/2018/1906). Lisaks algatas võlgniku vastu täitemenetluse Citadele Banka AS, kellel oli esimese järjekoha hüpoteek. Avaldajal oli viienda järjekoha hüpoteek. Hüpoteegi seadmine nõude rahuldamise tagamiseks oli alati hüpoteegipidaja riisiko ja hoolsuskohustus. Sissenõudjale ei tohtinud tulla üllatusena, et avaliku enampakkumise korraldamisega ei rahuldatud tema nõuet, kuna tema kasuks seatud hüpoteek asus viiendal järjekohal. Täitemenetluse taastamine ja läbiviimine oli võimatu, kuna täitedokument oli hüpoteegi seadmise leping ja hüpoteek oli kustutatud. Täitemenetlust täiteasjas nr 027/2018/1906 polnud kohtutäitur lõpetanud. Dokumendi nr 1647 kohta täitemenetlust kohtutäituri juures ei alustatud. Avaldaja esitas 27.02.2020 kohtutäiturile nõude suurendamise avalduse (alus tulenes lepingust nr 1647), mille tulemusel soovis avaldaja suurendada nõuet täiteasjades nr 027/2019/104 ja nr 027/2019/
3. Kohtutäitur oli õigus võtta nõude suurendamine vastu. Puudutatud isiku II (võlgniku) seisukoht
4. Võlgnik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
5. Maakohus rahuldas avalduse ja tühistas kohtutäituri 13.07.2021 otsuse ja kohustas teda avaldaja 28.06.2021 kaebus uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda ja kohus mõistis avaldaja kasuks menetluskulude hüvitise 315 eurot ja kohustas tasuma viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Kohus lahendas avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15, § 477 lg 1 ja lg 2 ning

§ 218lg 1 alusel hagita menetluses.

Avaldaja kaebus kohtule oli tähtaegne. Pooled vaidlesid selle üle, kas kohtutäituril oli alus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2019/104. Kohtutäitur tugines täitemenetluse lõpetamisel

§ 48

lg 1 p-le 8, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel (dtl 25). Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse jätkamine polnud võimalik, kuna täitedokument oli hüpoteegi seadmise leping ja hüpoteek kustuti. Maakohus leidis, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ennatlikult, arvestamata kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega. Täitetoimiku kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile 14.01.2019 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele 29.05.2018 võlgniku ja tema abikaasaga sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingust nr 1648 tuleneva rahalise nõude 1 500 eurot, millele lisandus viivis 0,9855 eurot päevas (dtl 118). Kohtutäitur algatas võlgniku suhtes vaidlusaluse täiteasja nr 027/2019/104 (dtl 1255) ja täiteasja nr 027/2019/105 võlgniku abikaasa suhtes (dtl 1486, 1490 ja kohtutäituri selgitus dtl 1488). 29.05.2018 hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu nr 1648 punktis 3.1 leppisid pooled kokku, et võlgnik ja tema abikaasa seavad avaldaja kasuks neile kuuluva kinnisasja esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 15 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku ja tema abikaasa vastu, mis tulenevad 29.05.2018 sõlmitud võlatunnistustest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (dtl 1116). Tallinna notari Jaan Hargi poolt 29.05.2018 tõestatud võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 1646 kohaselt kinnitas 3 võlgnik, et avaldajal on võlgniku vastu täitmata sissenõutavad nõuded ja võlgnik tunnistab võlga tingimusteta. Samas lepingus leppisid pooled kokku, et võlgnik annab tagasivõtmatu nõusoleku alluda nimetatud rahalise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras (dtl 1324). Samal päeval tõestas notar ka võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 1647, milles võlgnik kinnitas, et avaldajal on võlgniku vastu täitmata sissenõutavad nõuded 7 875 eurot ja võlgnik tunnistab võlga tingimusteta. Samas lepingus leppisid pooled kokku, et võlgnik annab tagasivõtmatu nõusoleku alluda nimetatud rahalise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras (dtl 56). Tegemist oli

§ 2

lg 1 p 19 sätestatud täitedokumendiga, s.o notariaalselt tõestatud kokkulepe alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ja

§ 2

lg 1 p 18 sätestatud täitedokumentidega, s.o notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohese sundtäitmisele. 27.02.2020 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täiteasjades nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 sundtäidetava nõude täiendamiseks, milles palus täiendada nõuet ka võlatunnistusega nr 1647, mis on samuti tagatud dokumendiga nr 1648 seatud hüpoteegiga (dtl 787 ja dtl 62). Kohtutäitur koostas 04.03.2020 nõude täiendamise otsuse. Otsuse kohaselt oli võlgniku suhtes täitmisel dokumendist nr 1648 tulenev kohustus 1 667,53 eurot, millele lisandus viivis. Otsuse kohaselt oli kohustus seotud täiteasjadega nr 027/2018/1906 ja 027/2019/105. Nõude suurus oli pärast täiendamist 9 375 eurot, millele lisanduvad täitekulud (dtl 784). Kohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et täitedokumenti nr 1647 polnud kohtutäituril täitmiseks esitatud. Avaldaja esitas 27.02.2020 kohtutäiturile avalduse, mis oli pealkirjastatud kui sundtäidetava nõude täiendamise avaldus. Koos avaldusega edastas avaldaja kohtutäiturile võlatunnistuse nr 1647 märkides, et tegemist on võlatunnistusega, milles võlgnikud tunnistavad võlga sissenõudjale ja alluvad kohesele sundtäitmisele.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

§ 23

lg 2 kohaselt märgitakse täitmisavalduses kohtutäituri nimi, sissenõudja ja võlgniku nimi ning isiku- ja kontaktandmed, esindaja andmed ning andmed võlgniku vara kohta. Avaldaja 27.02.2020 esitatud avaldus vastas täitmisavaldusele sätestatud nõuetele ja sellele oli lisatud täitedokument, s.o võlatunnistus nr 1647 (dtl 54 – 55 ja dtl 62). Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur ei algatanud täitedokumendi nr 1647 alusel eraldi täitemenetlust, vaid liitis 04.03.2020 otsusega sellest võlatunnistusest tuleneva võla juba täitmisel olnud võlale juurde, käsitledes seda hüpoteegi nõude alusena (

§ 23lg 41).

04.03.2020 otsuse kohaselt oli kogu nõude suurus 9 375 eurot, mis vastab täitedokumentide nr 1646 ja 1647 tulenevate kohustuste summale (1 500 + 7 875). Kohus leidis, et üksnes sellest, et võlausaldaja soovis, et võlatunnistusest tulenev kohustus nõutakse sisse täitedokumendiga nr 1648 seatud kohustust tagava hüpoteegi arvelt, ei järeldu, et võlausaldaja ei oleks soovinud võlatunnistuse käsitlemist

§ 2lg 1 p 18 sätestatud täitedokumendina.

27.02.2020 avalduses viitas avaldaja soovile täita võlatunnistust, milles on sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe, s.o täitedokument

§ 2lg 1 p 18 tähenduses.

Kohtutäituri seisukoht oli õige, et seoses hüpoteegi kustutamisega ei ole täitedokumendi nr 1648 alusel täitemenetluse läbiviimine enam võimalik, kuid kohtutäitur ei põhjendanud täitedokumendist nr 1647 tuleneva nõude täitmise võimatust.

§ 3lg 1 kohaselt korraldab täitedokumendi täitmist kohtutäitur.

Täitetoimikust ei nähtunud, et kohtutäitur oleks avaldajale selgitanud, et 27.02.2020 avaldus polnud käsitletav võlatunnistuse nr 1647 täitmisele andmise avaldusena, et kohtutäitur oleks võlatunnistuse nr 1647 alusel algatanud eraldi täitemenetluse või miks kohtutäitur ei käsitle 27.02.2020 avaldust täitmisavaldusena, kui avaldusest nähtus 4 soov pöörata täitedokumendist tulenev kohustus täitmisele. Kohtutäitur tegi vastusena 27.02.2020 avaldusele täitemenetluse täiendamise otsuse, millega liitis täitedokumendist nr 1647 tuleneva kohustuse täiteasjaga nr 027/2019/

1. Sellest ei saanud avaldaja järeldada, nagu ei oleks tema avaldus käsitletav täitmisavaldusena. Eeltoodu tõttu tuli kaebus rahuldada, tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja kaebus uuesti läbi arvestades, et avaldaja esitas 27.02.2020 võlatunnistusele nr 1647 tugineva täitmisavalduse. Kaebuse väited selle kohta, et täiteasjas nr 027/2019/104 oli täitedokumendiks ka võlatunnistus nr 1646 ei olnud õige ega andnud alust kaebuse rahuldamiseks. 14.01.2019 avaldusest ei nähtunud, et sellele oleks olnud lisatud võlatunnistust nr
2. Täitedokumendi nr 1646 alusel oli sama kohtutäituri juures alustatud menetlus aga juba avaldaja varasema, 14.12.2018 avalduse alusel täiteasjas nr 027/2018/1906 (dtl 1497, 1501 ja 1488). Seega täidab kohtutäitur võlatunnistusest nr 1646 tulenevat nõuet teises täiteasjas ja sellest tulenev nõue ei andnud alust täiteasjas nr 027/2019/104 menetluse jätkamiseks. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) määruskaebus
3. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja 27.02.2020 edastatud avaldus kohtutäiturile polnud täitmisavaldus, sest avaldaja soovis täitemenetluses olevat nõuet suurendada, mitte alustada uut täitemenetlust. Kohtu seisukoht oli ebaõige, et täitur pidi uue menetluse algatama ega põhjendanud, miks ei tohtinud täitur menetluses olevat nõuet suurendada nagu avaldaja oli soovinud. Sissenõudja pidi nõude suurendamise avalduse esitamisel aru saama, et täitemenetlustes ei jätku enampakkumise müügitulemist rahalisi vahendeid kõikide nõuete rahuldamiseks ning esineb selge risk, et dokumendist nr 1647 tulenevaid nõuded ei rahuldata. Lisaks asus kohus tõlgendama avaldaja tahet, kuigi avaldaja polnud ise kordagi tuginenud, et tuli algatada uus täitemenetlus ega esitanud kohtutäiturile mingeid vastuväiteid. Avaldaja polnud ka jaotuskava vaidlustanud. Jaotuskavast oli üheselt mõistetav, et sissenõudja nõudeid ei rahuldata. Sissenõudja otsustas enam kui aasta aega hiljem alustada vastuväidete esitamisega öeldes, et täitemenetlust ei oleks tohtinud lõpetada. Täitemenetluse lõpetamine ei oleks tohtinud olla ka sissenõudja jaoks üllatuslik, kuna peale jaotuskava täitmist täitemenetlus lõpetataksegi. Kohtutäitur ei saanud lõpetatud täitemenetlust enam taastada. Menetluse läbiviimine täitmisdokumendi nr 1647 täitmiseks oleks ebaproportsionaalne, sest täitemenetlus lõppes juba 2020 aprillis ja võlgnik teab, et täitemenetlus on lõppenud. Lisaks sellele puudub seaduses ükski instrument selleks, et lõpetatud täitemenetlus taastada. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja võlgnik seisukohta ei esitanud.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 alusel. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 5 Kohtutäitur leidis, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et ta oleks pidanud alustama uut täitemenetlust dokumendi nr 1647 sundtäitmiseks. Avaldaja soovis nõude suurendamist, mitte uue täitemenetluse algatamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, vaid nõustub täielikult maakohtu seisukohaga ja ei korda neid. Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et avaldaja 27.02.2020 avaldus vastas täitmisavaldusele sätestatud nõuetele ja sellele oli lisatud uus täitedokument. Kuna avaldaja esitas uue täitedokumendi, siis oli avaldaja tahe tõlgendatav selliselt, et ta soovib seda dokumenti sundtäita. Olukorras, kus sissenõudja soovib täitemenetluse käigus enda nõuet suurendada/täiendada uue täitedokumendi alusel, on korrektne esitada uus täitmisavaldus ja sissenõudjal on võimalik soovi korral varasema täitemenetlusega ühineda. Praegusel juhul tekkis olukord, kus avaldaja soovis sundtäita dokumendist nr 1647 tulenevat nõuet ja tulenevalt täituri poolt tehtavatest toimingutest oli kogu täitemenetluse ajal seisukohal, et seda nõuet sundtäidetakse. Tegelikkuses kohtutäitur aga ei võtnud seda täitedokumenti sundtäitmisele. Kui avaldaja sai teada, et eelnimetatud dokumendist tulenevat nõuet ei täideta, siis esitas avaldaja kaebuse. Kohtutäituri seisukohad ei ole veenvad, et sissenõudja eesmärk ja tahe polnud tegelikkuses anda dokumendist nr 1647 tulenevat nõuet sundtäitmisele ega algatada uut menetlust. Kohtutäitur peab selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, lähtuma poolte tegelikust tahtest ning kui poole tahe on mitmeti mõistetav või ebaselge, siis küsima täpsustusi. Maakohus viitas õigesti, et kohtutäitur ei selgitanud sissenõudjale tekkinud olukorda. Kohtutäituri tegevuse tulemusena oli sissenõudjal tekkinud ebaõige ettekujutus täitmisel olevatest nõuetest. Kuna kohtutäitur ei võtnud dokumendist nr 1647 tuleneva nõude sundtäitmisele (ei algatanud täitemenetlust), siis ei saanud kohtutäitur dokumendist nr 1647 tuleneva nõude täitmise menetlust hüpoteegi kustutamise alusel lõpetada. Selles osas ei olnud kohtutäituri toimingud õiguspärased ja täitemenetlus oli lõpetatud vääralt. Juhul kui kohtutäituri hinnangul esinevad muud

§ 48

sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused dokumendi nr 1647 suhtes, siis võib kohtutäitur lõpetada täiemenetluse muul alusel. Kui selliseid aluseid ei esine, siis tuleb kohtutäituril viia nõuetekohaselt läbi täitemenetlus dokumendi nr 1647 osas. Kaebaja oli mh seisukohal, et täitemenetluse läbiviimine oleks ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui kohtutäiturile esitatakse täitedokument, siis on ta kohustatud algatama täitemenetluse ja võtma tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Täitetoimingu tegemisest saab keelduda vaid seaduses sätestatud alusel (

§ 8lg 1 ja § 7 lg 1).

Kui sissenõudja soovib täitemenetluse läbiviimist või jätkamist, siis tuleb kohtutäituril lähtuda sellest soovist sõltumata sellest, et võlgniku hinnangul on täitemenetlus lõppenud või milline on sissenõudja nõuete rahuldamise perspektiiv kohtutäituri hinnangul. Seega puuduvad alused määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks. 12. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis puudub vajadus maakohtu menetluskulude muutmiseks. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud kohtutäituri kanda, kuivõrd tema määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus määrab määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 3 alusel. Võlgnikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus olid lepingulise esindaja tasu 200 eurot 1,5 tunni eest (seisukoha koostamine ja kohtupraktikaga tutvumine). Avaldaja esindaja tunnihind oli 130 eurot, sh käibemaks. Arvestades käesoleva asja sisu, menetluse käiku ja maakohtu määruse ning määruskaebuse sisu ja mahtu on avaldaja esindaja tunnitasu määr ja õigusabile kulunud 6 aeg vajalik ja põhjendatud. käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus kontrollis, et avaldaja ei ole Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse mõista määruskaebemenetluses kantud menetluskuludelt välja edasiulatuvat viivist (TsMS § 177 lg 4) ja taotluse määrata menetluskulude täitmise kord selliselt, et kulude hüvitis tuleb kanda avaldaja pangakontole nr EE622200221046133493 Swedbank AS-s (TsMS § 445 lg 1 esimene lause ja § 463 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 7