Obsah (6)

§ 657§ 652§ 442§ 654§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Merit Helm ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12831

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 7 2-20-12831

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maakohus ei arvestanud lepingu sõlmimise aja faktilist olukorda, täpsemalt, et vald oli peatanud detailplaneeringud Pilpa 1-5 piirkonnas seoses valla uue üldplaneeringu algatamisega ning selleks, et kostja saaks maad osta, tuli korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada vallavolikogult otsustuse korras luba maa erastamiseks. Hageja väitest võib aru saada, et hageja arvates ei oleks mõistlikud lepingupooled sellises olukorras sõlminud käsunduslepingut, kus käsundisaaja ülesanne on muuhulgas maa erastamise vahendamine. Kolleegium selle hinnanguga ei nõustu. Isegi kui maa erastamise perspektiiv on väga ebaselge, võivad pooled kokku leppida, et käsundisaaja teeb kõik endast oleneva selle tulemuse saavutamiseks. Konkreetse pooltevahelise lepingu kontekstis viitab sellele, et pooled võtsid arvesse ebamäärast õiguslikku olukorda tõik, et käsundiandja maksis tasu igakuiselt ja sõltumata sellest, milliseid toiminguid oli vaja teha või kas lõpptulemust oli võimalik saavutada või mitte.
3. Kolleegium ei nõustu hageja eeldusega, et kui pooled oleksid soovinud, et hageja ülesandeks oleks kinnisasjade maa ostu-müügilepingu sõlmimise ja sellega kaasneva asjaajamise vahendamine, siis oleks see pidanud nähtuma hageja ülesandena lepingu p-dest 2.1.1 – 2.1.
4. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et hageja ülesanded lepingu p-des 2.1.1 – 2.1.5 tähendasid muuhulgas esindamist ja vahendamist maa ostmisel. Täiendavalt tuleb märkida, et hageja esile toodud tegevused lepingu vahendamiseks perioodil 28.10.2019 kuni notariaalse lepingu sõlmimiseni on hagis ja menetlusdokumentides sõnastatud väga üldiselt ja mitmeti mõistetavalt. Kostja selgitustest apellatsioonimenetluses ilmnes, et tegelikkuses oli müügilepingu sõlmimisele suunatud hageja tegevuste ajaline maht üsnagi väike. Hageja ise ei toonud ei maa- ega ringkonnakohtus esile oma tegevuste ajalist mahtu ega kitsamalt sõnastatud sisu. See kinnitab kolleegiumi arvamust, et esindamine ja vahendamine müügilepingu sõlmimisel ei olnud oma praktilises väljenduses põhimõtteliselt sisu poolest erinev ega mahulises mõttes erakordne võrreldes teiste
5. aastal sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud toimingutega. Pigem oli esindamine ja vahendamine müügilepingu sõlmimisel loogiline jätk senistele tegevustele, mida hageja tegi käsundi täitmisel.
6. Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maakohus on jätnud arvesse võtmata teiste aiandusühistute kui
7. a lepingupoolte arusaama hageja käsundi ulatusest. Maakohus selgitas otsuses (p 16), et teiste aiandusühistute, kellest osa olid
8. a lepingu pooleks ja osad mitte, käitumine ei tekitanud kostjale kohustusi. Kolleegium nõustub selle järeldusega ja märgib, et lepingud, mille alusel teised ühistud tasusid hagejale esindamise ja vahendamise eest müügilepingu sõlmimisel, vastasid osaliselt kompromisslepingu (VÕS § 578 lg 2) tunnustele. VÕS § 587 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Aiandusühistud, kes olid
9. aasta lepingu osaliseks ja sõlmisid uue käsunduslepingu, millega võtsid endale täiendava kohustuste tasuda eraldi hagejale esindamise ja vahendamise eest müügilepingu sõlmimisel, kujundasid sisuliselt vana tasustamissüsteemi ümber. Nii toimides loobusid lepingupooled senistest õigustest ning omandasid uued õigused ja kohustused. See ei ole „lepingupoole käitumine enne ja pärast lepingu sõlmimist“ VÕS § 29 lg 5 p 3 tähenduses, mida saab hinnata ühe argumendina lepingu tõlgendamisel.
10. Apellandi etteheitega, et maakohus on jätnud ekslikult hageja alternatiivsed nõuded hindamata, kolleegium ei nõustu. Iseenesest on õige, et teatud eelduste korral oleks maakohus pidanud hindama, kas hagi kuuluks rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete või alusetu rikastumise sätete alusel, kuid praegusel juhul ei pidanud maakohus seda analüüsima.

§ 442

lg 8 ls 3 järgi alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 8 2-20-12831

1. Apellant on esitanud etteheite, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 16.10.2020 seisukoha punktides 2-4 ja 9-14 toodu ning hageja 13.01.2020 seisukoha punktides 2-5 ja 8-14 toodu. Viidatud punktides on esitatud hageja seisukohad mitmetel teemadel, kuid peaasjalikult lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Seega sisuliselt ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et esindamine ja vahendamine müügilepingu sõlmimisel oli
2. aastal sõlmitud käsunduslepingu esemeks. Et apellant ei ole täpsustanud, mille vastu konkreetselt on maakohus eksinud, piirdub kolleegium tõdemusega, et maakohus on oma järeldust põhjendanud kooskõlas

§ 442

lg-ga 8 ning et ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 162

lg 1 järgi jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Merit Helm, Neve Uudelt 9