← Eesti

3-21-2746/76

Obsah (4)§ 361§ 13§ 363§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2746 Haldus

) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.

  1. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 25.01.2022 määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata.
  2. PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isik ületas Eesti Vabariigi piiri ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8). 08.12.2021 toimunud vestlusel ütles isik, et ta ei soovi elada Kuubal, kuna riigis koheldakse inimesi halvasti (VSS 68 p 6). Puudutatud isik lahkus Kuubalt, kuna seal ei ole sõnavabadust. Ta lahkus Venemaalt, kuna seal polnud võimalik taotleda residentsust. Puudutatud isiku väitel toimus 11.07.2021 Kuubal demonstratsioon, kus tema ja ta elukaaslane osalesid. Temaga koos kinni peetud isiku elukaaslase väitel üritasid Kuuba ametivõimud kõiki demonstratsioonil osalenuid kinni pidada, mistõttu tuli neil lahkuda Venemaale. Neil oli soov Venemaalt lahkuda Ameerika Ühendriikidesse, kuid kuna see ei õnnestunud, otsustati liikuda Eestisse või Leetu. Venemaal kuubalastele varjupaika ei anta. Need selgitused osutavad, et X-l ei ole tegelikku kaitsevajadust. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on endiselt pooleli. PPA-l on vaja varjupaigamenetluses teha menetlustoiminguid. See eeldab isiku kättesaadavust varjupaigamenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. X elukaaslane ei järginud kinnipidamiskeskuse reegleid ja kohustusi. Isik ei täitnud siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 10 lg-t 3 ega selle määruse alusel kehtestatud PPA peadirektori 08.07.2020 käskkirja nr 1.1-1/75 „Kinnipidamiskeskuse kodukorra kinnitamine“ p 59 alapunkti 3. X ei teavitanud kodukorra rikkumisest kinnipidamiskeskuses töötavaid politseiametnikke. X ei saa pidada usaldusväärseks, kuna ta on varem ebaseaduslikult ületanud Eesti Vabariigi välispiiri. Isik võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine ja nõuetekohane toimimine, mis põhineb liikmesriikide ühiste kriteeriumide kohaldamisel, on Euroopa Liidu tunnustatud üldist huvi pakkuv eesmärk (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p-d 36 ja 39). Samuti on põgenemisohtu jaatanud Tartu Halduskohus 25.11.2021 määruse p-s 9 ja Tartu Ringkonnakohus 14.12.2021 määruse ps 12.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb põgenemisoht (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14). Kuigi PPA-l on ühe järelevalvemeetmena võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, ei taga see tema kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpuleviimiseks. Kehtiv reisidokument ei takistanud isiku ebaseaduslikku sisenemist Schengeni alale. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. X 2

(6)3-21-2746 kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega. 4. Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2022 (kaasa arvatud). Isikule ei ole lahkumiskohustust pandud, kuid ta on vestlusel PPA-le andnud teada, et ei soovi Kuubale naasta. Kuna hetkel on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus pooleli, puudub täpsem teave isiku kaitsevajaduse osas. Siiani antud selgitused ei põhjenda siiski usutavalt kaitsevajaduse olemasolu. Isik ei põgenenud koduriigist, vaid tuli ilma riigipoolsete takistusteta seaduslikult Venemaale. Kui Kuubal oli kavatsus isikut karistada, ei oleks ta lubanud isikul riigist lahkuda. Isik väitis PPA-le, et ei soovi elada Kuubal, sest seal koheldakse inimesi halvasti ja seal ei ole sõnavabadust. Need asjaolud ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele ega näita, et isikut kiusataks koduriigis taga ja tal ei ole võimalik saada riigilt kaitset. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida mugavamaid elutingimusi, võib pidada usutavaks, et tema huvides ei ole oodata ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust. Seega võib isik kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end PPA eest varjama ja lahkuda omavoliliselt riigist, et takistada võimalikku väljasaatmist. Isik kinnitas, et andis pärast piiriületust ise endast PPA-le teada, kuid see ei õigusta ebaseaduslikku piiriületust. Isik ei tulnud otse Kuubalt, vaid elas juba turvalises kolmandas riigis, kus tema elu ega tervis ei olnud ohus. Seega oli tal võimalik järgida kehtivaid piiriületusnõudeid. Isikul oli võimalik pöörduda rahvusvahelise kaitse taotlusega Venemaa Föderatsiooni ametivõimude poole või Venemaal asuvate teiste riikide saatkondade poole. Samuti oli tal võimalik tulla Eesti-Vene piiripunkti ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus. Seega ei tegutsenud isik hädavajaduse tingimustes, vaid teadlikult õigusvastaselt. Ebaseaduslik piiriületus näitab isiku suhtumist kehtivatesse normidesse ega tekita usaldust, et ta käitub edaspidi õiguspäraselt, sh jääb kinnipidamiskeskusest vabanemisel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks PPA-le kättesaadavaks. Isiku käitumine lubab arvata, et ta on valmis rikkuma oma huve silmas pidades õigusnorme, sh ületama riigipiire ilma õigusliku aluse ja loata. Seega ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine isiku suhtes tõhus. Taotluse lahendamisel ei ole asjakohased PPA etteheited isikule, et ta ei teavitanud kinnipidamiskeskust, et tema elukaaslane ronis korduvalt üle kinnipidamiskeskuse jalutusaedadest. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses ca 2 kuud. PPA ei saa pöörduda järelepärimisega Kuuba ametivõimude poole, sest rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (

§ 13lg 2).

Seetõttu peab PPA hankima vajaliku teabe muudest allikatest. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X palub 03.02.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. 3

(6)3-21-2746 Asjaolu, et isik ei põgenenud koduriigist, vaid tuli ilma riigipoolsete takistusteta seaduslikult Venemaale, ei viita sellele, et tal puudub alus taotleda kaitset. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Ei esine ohtu, et isik põgeneb. Asjaolu, et ta ei tulnud otse Kuubalt, ei oma tähtsust. Kui isik lahkub kodumaalt, ei pruugi ta soovitud sihtkohta jõuda otse koduriigist, vaid läbi kolmandate riikide. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta peab Venemaad turvaliseks riigiks, sh Kuuba kodanike jaoks. Isikul oli küll võimalik pöörduda rahvusvahelise kaitse taotlusega Venemaa Föderatsiooni ametivõimude poole, kuid ta ei soovinud Venemaal kaitset taotleda, sest tegemist ei ole turvalise riigiga. Isik soovis kaitset taotleda Euroopa Liidus. X ei pöördunud Venemaal asuvate teiste riikide saatkondade poole, sest saatkonnad Venemaal ei soovi Kuuba kodanikele viisasid väljastada. Määruskaebuse esitaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse mõistliku aja jooksul pärast võimaluse tekkimist. PPA ei ole põhjendanud, miks isik ei ole usaldusväärne, vaid on lähtunud enda subjektiivsest arvamusest. Isik tuli Eestisse koos elukaaslasega ja mõlemad taotlevad siin rahvusvahelist kaitset. Menetluse ajal soovivad nad elada koos ja oodata enda taotluste menetlemise tulemust. Seda vastustaja ega halduskohus isikule ega tema kaaslasele ei võimalda. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tuleb see kohustus

§ 361

lg-st 1 (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-93-16, p 13; vt ka Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitus (EL) 2017/2338). Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema ka kontroll kinnipidamise põhjendatuse üle. Seetõttu ei pruugi argument, et olukord ei ole muutunud, olla kinnipidamise pikendamiseks piisav (Riigikohtu lahend nr 3-17-792, p 18.3; vt ka p 18.4). Halduskohus ei ole piisavalt kaalunud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. 6. PPA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. PPA taotluses välja toodud põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega ja see põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis (vt ka Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrus nr 3-21-2746, p-d 10 ja 11). X elukaaslane selgitas, et Eesti ei ole olnud isiku jaoks sihtriik, kus taotleda varjupaika. Venemaal ei anta poliitilist varjupaika kuubalastele. Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega taotleda varjupaika Kamtšatkal, et siis sealt edasi liikuda Ameerika Ühendriikidesse. Kuna Kamtšakal asüüli ei saanud, liiguti tagasi Moskvasse ja otsustati tulla Eestisse. Kaebaja elukaaslase väitel katsetati erinevaid võimalusi, et jõuda Ameerika Ühendriikidesse, mistõttu püüti minna ka Soome, aga nad saadeti tagasi Moskvasse. Arvestades neid selgitusi, ei nähtu, et isikul esineks tegelikku kaitsevajadust. On vähetõenäoline, et vabaduses olles oleks X motiveeritud koostööks PPA-ga. Vastustaja ega halduskohus ei käsitanud kinnipidamise alusena usalduse puudumist (vt ka Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrus, p-d 8 ja 9). PPA ei ole kordagi väitnud, et isik oleks ohtlik avalikule korrale. Halduskohus ja vastustaja on VSS § 68 p 6 kohaldamisel analüüsinud, milles seisneb põgenemisoht. Halduskohus arvestas määruse tegemisel isiku ütlustega ning asjaolusid kogumis (vt ka halduskohtu määruse p-d 10, 11, 13 ja 14). PPA 21.01.2022 otsusega nr 7002110129-1 tehti X rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, samuti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeldu, 4

(6)3-21-2746 sest X rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. Isik on avaldanud soovi loobuda riigi õigusabi korras määratud esindajast ja PPA otsuse vaidlustamisest ning soovib naasta Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) abil Kuubale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Vastuseks kohtunõudele esitas PPA 21.01.2022 otsuse X rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, sundtäidetava ettekirjutuse tegemise ning sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Tõend tuleb võtta haldusasja toimikusse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Tõend omab haldusasja lahendamisel tähtsust, selle esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.
  2. PPA tugines 17.01.2022 taotluses

§ 361

lg 2 p-le 4, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku põgenemise oht, sest isik ületas Eesti Vabariigi piiri ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). Samuti seisneb põgenemisoht selles, et 08.12.2021 toimunud vestlusel ütles isik, et ta ei soovi elada Kuubas, kuna riigis koheldakse inimesi halvasti (VSS 68 p 6). 9.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärk takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki erinevuste tõttu vastuvõtutingimustes (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39; Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, nagu tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sellised asjaolud ei hõlma isikusamasust ega kodakondsust, sest need on hõlmatud

§ 361lg p-dega 1 ja 2 (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2).

Põgenemise ohu jaatamiseks peab vältimatult esinema mõni

§ 361

lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.4). Isikut on

§ 361

lg 2 p 4 alusel õigus kinni pidada senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist teisi kinnipidamise aluseid ei esine, tuleb isik vabastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-20-1232, p 13.2; vt ka 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p 19). 10. PPA 21.01.2022 otsusest nähtub, et puudutatud isikuga toimus 08.12.2021 vestlus. PPA saatis 06.01.2022 isikule kirja, millele vastuseks esitas X 11.01.2022 enda seisukoha. PPA esitas loataotluse halduskohtule 17.01.2022 ning põhjendatud on eeldada, et taotluse esitamise ajal olid veel

§ 361

lg 2 p 4 kohaldamise eeldused täidetud, sest PPA menetles endiselt X rahvusvahelise kaitse taotlust. PPA võis taotlust esitades arvestada võimalusega, et enne rahvusvahelise kaitse taotluse lõplikku lahendamist võib tekkida vajadus isikuga taotluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid täpsustada. 5

(6)3-21-2746 11. Küll aga ei olnud

§ 361

lg 2 p 4 kohaldamise eeldused enam täidetud halduskohtu 21.01.2022 määruse tegemise ajal, sest samal päeval koostas PPA 21.01.2022 otsuse, millega lükkas X rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, samuti tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu. Seega võib järeldada, et selleks ajaks olid PPA hinnangul rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitatud.

§ 361

lg 2 p 4 eesmärk ei ole tagada isiku kättesaadavus taotluse tagasilükkamise otsuse täitmiseks. PPA ei ole kohtumenetluses näidanud, milliste asjaolude väljaselgitamiseks oleks vajalik isiku jätkuv kinnipidamine

§ 361lg 2 p 4 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2020 määrus nr 3-19-2291, p 30).

Seega ei olnud isiku kinnipidamine

§ 361

lg 2 p 4 alusel põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p-d 20 ja 21). 12. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et X on PPA 21.01.2022 otsuse vaidlustanud haldusasjas nr 3-22-456.

§ 31lg 2 kohaselt lõpeb varjupaigamenetlus lõpliku otsuse tegemisega.

Riigikohus on 02.03.2017 määruse nr 3-3-1-54-16 p-s 16 selgitanud, et lõpliku otsusena tuleb käsitada PPA otsust taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Isiku kinnipidamine

§ 361

lg 2 p 4 alusel saab aga toimuda üksnes kuni PPA poolt otsuse koostamiseni, sest pärast seda ei saa PPA-l enam olla vältimatut vajadust isiku taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada ning selle vajaduse äralangemisel (kui ei esine muid aluseid isiku jätkuvaks kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks) tuleb isik viivitamatult vabastada (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2018 määrus nr 3-18-1343, p 12). X esitas 03.03.2022 avalduse kaebusest loobumiseks haldusasjas nr 3-22-456. PPA ei taotlenud puudutatud isiku kinnipidamiseks luba muudel

§ 361lg-s 2 märgitud alustel.

Selliste aluste esinemist ei nähtu ka ringkonnakohtule.

  1. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määruse nr 3-21-
  2. Uue määrusega jätab ringkonnakohus PPA 17.01.2022 taotluse rahuldamata. Isik tuleb viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada. HKMS § 265 lg 3 ls 3 järgi jõustub ringkonnakohtu määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, st PPA-le. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.