Obsah (7)

§ 238§ 414§ 180§ 233§ 289§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8491 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär M

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Mihhail Bodak KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Mihhail Bodakile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Mihhail Bodaki karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Mihhail Bodaki eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.10.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Mihhail Bodakil tuleb ära kanda veel 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
2. Kohustada Mihhail Bodakki ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Mihhail Bodaki vanglasse saabumise aeg. 5.

§ 180

lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel mõista Mihhail Bodakilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 110 eurot ja sundraha 490 eurot, s.o menetluskulud kokku 600 eurot. 6.

§ 180

lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 110,80 eurot ja sundraha 491 eurot. 7.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Mihhail Bodakil tasuda menetluskulud kokku 600 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot.

1. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
3. Mihhail Bodakki süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 12.10.
4. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 26.10.2021 kella 17:36 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes 2 liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,07 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Tulenevalt korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 4 p-st 1 on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Bodak toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad
5. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles M. Bodaki süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista M.

Bodaki karistuseks 1 aasta vangistust. Arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et M. Bodakil tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Menetluskulud (s.o kaitsjatasu kohtueelses menetluses 70,80 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses ja sundraha 981 eurot) mõista välja M. Bodakilt.

1. Süüdistatav M. Bodak kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas end süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Ta selgitas, et jõi 25.10.2021 üksi kodus pudeli viina. Järgmisel päeval jõi M. Bodak kruusist, mõtles, et on vesi, aga oli viin. Seejärel läks ta autoga poodi suitsu järgi, sest suitsud olid otsas. Pood on kodust 3 km kaugusel, kuid mikrobussiga võõras mees sõitis M. Bodaki taga, ütles, et M. Bodak liikleb autoga tee peal ja et mehel on laps autos. Mees võttis M. Bodakilt võtme ära ja kutsus politsei. Seepeale käis M. Bodak poes, kuid ei ostnud suitsu, vaid uue pudeli viina. M. Bodak ei mõelnud viina osta, kuid oli võtme äravõtmise ja politsei kutsumise tõttu närvis. Edasi läks M. Bodak bussijaama ootama kuni politseinikud tulid, kontrollisid joovet ja viisid ta politseimajja. M. Bodakki on ka varem joobes juhtimise eest karistatud, viimati
2. aastal. Samuti pole M. Bodakil mootorsõiduki juhtimisõigust, sest see võeti
3. aastal karistusena ära ja ta pole seda taastanud. M. Bodaki abikaasa on haige ja viidi 3-4 nädalat enne kohtuistungit Rõuge hooldekodusse. Lisaks võttis M. Bodaki poeg temalt autovõtmed ära. M. Bodak lubab, et ta rohkem ei sõida, sest nüüd pole abikaasal tervist, poeg süüdistab M. Bodakki ja M. Bodak peab abikaasat kuidagi aitama. M. Bodakil pole alkoholiprobleemi. Ta tarvitab alkoholi nädalas umbes 2 korda, et saaks magada. Mõnikord viina ja mõnikord õlut. Viimases sõnas kahetses M. Bodak tehtut, vabandas ja lubas, et ta rohkem joobes ei sõida. M. Bodak palus mitte karistada teda vangistusega.
4. M. Bodaki kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt leidis, et süüdistus on põhjendatud ja M. Bodaki tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Seoses karistusega palus kaitsja kaaluda kriminaalhooldaja ettepanekut, mõista M. Bodakile šokivangistus ja allutada ta käitumiskontrollile. Menetluskuludest jätta pool riigi kanda ja mõista pool välja M. Bodakilt, võimaldades M. Bodakil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht 5.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. M. Bodak esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega ning käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluses. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad ja M. Bodak tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. 3 Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

1. Tunnistaja R. L. protokolli kohaselt sõitis ta 26.10.2021 umbes kella 17:30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poole. Autos olid ka R. L. ja nende 8-kuune laps. R. L. nägi juba eemalt, et talle sõidab vastu tumedat värvi sõiduk, mis liigub keset teed ehk sisuliselt R. L. . R. L. sai aru, et kohe toimub avarii, ning keskendus selle ärahoidmisele ja oma pere päästmisele. Ta tõmbas autoga nii tee äärde kui sai ja oli juba peaaegu kraavis, kui nägi, et vastutulev auto ei kavatsegi oma suunavööndisse pöörata. Seejärel andis R. L. järjest signaali ning järsku pööraski auto enne R. L. siiski oma sõiduvööndisse ja sõitis edasi Rõuge poole. Kuna tegemist oli äärmiselt ohtliku situatsiooniga, pööras R. L. oma auto ümber ja järgnes sellele autole. Auto sõitis R ja peatus Coopi poe ees. Enne seda nägi R. L. , et auto kaldus taas korduvalt vastassuunavööndisse, ja sai aru, et juhiga pole kõik korras. Alates R asula märgist sõitis R. L. autol taga ja parkis ka poe juures kohe auto taha. R. L. nägi, et auto oli tumedat värvi xxxxxxxxxxxxxxxxxx juht oli vanem meesterahvas, kes oli autos üksi. R. L. läks juhi juurde, avas autoukse, küsis, mis juhil viga on, ja tundis kohe alkoholilõhna. R. L. sai aru, et juht on ilmselt purjus, ja helistas
2. Tundus, et juhil on täitsa ükskõik ja tema keel oli nii pehme, et jutust oli raske aru saada. Politseisse helistamise ajal läks juht poodi ja kui ta tuli mõne minuti pärast välja tagasi, oli tal viinapudel tagataskus. Juht tahtis autosse istuda ja ära sõita, kuid R. L. ei lasknud ja seisis autol ees. Seepeale juht vihastas, lukustas autouksed ja läks eemale bussijaama. R. L. helistas teist korda 112, et küsida, kui kaugel on politsei. Juht tuli tagasi poe ette, tegi autoukse lahti ja tahtis uuesti autosse istuda, kuid R. L. lõi autoukse kinni, seisis ees ja ütles, et juht ei lähe enne politsei tulekut kuhugi, sest ta on alkoholijoobes. Juht vihastas ja üritas jõuga autosse istuda, kuid R. L. ei lasknud. Siis palus juht, et R. L. laseks tal nurgataguseid mööda koju ära sõita. Juht ei andnud autovõtmeid R. L. ja lõpuks võttis R. L. võtmed jõuga ära, sest juht tahtis autosse istuda ja lahkuda. Juht nõudis autovõtmeid tagasi, kuid R. L. ütles, et annab need politsei kätte. Kui juht nägi, et ta ei saa võtmeid tagasi, hakkas ta uuesti bussijaama poole kõndima. Siis tuligi politsei ning R. L. näitas neile bussijaama poole kõndiva mehe kätte ja andis neile mehe autovõtmed (tl 13). Nähtuvalt 26.10.
3. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati M. Bodak samal kuupäeval kell 17:38 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxx, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta on alkoholijoobes (tl 2). Ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 26.10.2021 kell 18:24 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnas M. Bodaki ühes liitris väljahingatavas õhus 1,07 mg alkoholi (tl 4).
4. M. Bodak tunnistas end kohtuistungil süüdi ja selgitas, et ta jõi 25.10.2021 üksi kodus pudeli viina, sest ta tegi metsas küttepuid ja oli väsinud kõvasti, selg ja jalad valutasid ning ta ei saanud magada. Unerohtu polnud ja kui kõik valutab, siis unerohi ka ei aita. 26.10.2021 jõi M. Bodak kruusist, mõtles, et on vesi, aga oli viin. Seejärel läks ta autoga poodi suitsu järgi, sest suitsud olid otsas. Pood on kodust 3 km kaugusel. xxxxxxxxxxxxx mees sõitis M. Bodaki taga, ütles, et M. Bodak liikleb autoga tee peal ja et mehel on laps autos. Mees võttis M. Bodakilt autovõtme ära ja kutsus politsei. Seepeale käis M. Bodak poes, kuid ei ostnud suitsu, vaid uue pudeli viina. M. Bodak ei mõelnud viina osta, kuid oli võtme äravõtmise ja politsei kutsumise tõttu närvis. Edasi läks M. Bodak bussijaama ootama kuni politseinikud tulid, kontrollisid joovet ja viisid ta politseimajja. Kuigi M. Bodakil pole alates
5. aastast juhtimisõigust, asus ta 26.10.2021 siiski mootorsõidukit juhtima, sest kell oli 17:30 õhtul, abikaasa oli haige, poeni oli 3 km jala minna ja M. Bodak oli juba niigi väsinud.
6. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad, samuti on tunnistaja R. L. ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk usaldusväärsed tõendid. Mis puudutab süüdistatava M. Bodaki kohtus antud ütluste usaldusväärsust, siis tema 4 ristküsitluse käigus ei seatud tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ega taotletud

§ 289lg 1 alusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist.

Viimati märgitu tõttu pole kohtul võimalik M. Bodaki kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel tugineda kohtueelses menetluses antud ütlustele. Küll aga avaldati ja uuriti kohtuistungil dokumentaalse tõendina M. Bodaki 26.10.

1. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja 26.10.
2. a kinnipeetu läbiotsimise protokolli. Nimetatud tõendite kohaselt peeti M. Bodak 26.10.2021 kell 17:53 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinni kahtlustatavana KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti muu hulgas ära 11 sigaretti „Rothmann“, valge „Coop“ tulemasin ja kinnine 0,5 l 40% viin „Ehe viin“ (tl 6-8). Pidades silmas, et M. Bodaki kinnipidamisel leiti ja võeti ära 11 sigaretti, on kohtu arvates ebausaldusväärne M. Bodaki väide, et ta läks autoga poodi suitsu järgi, sest suitsud olid otsas. Kuna M. Bodakil oli alles 11 sigaretti, ei vasta M. Bodaki kõnealune väide tõele. Muus osas on M. Bodaki kohtus antud ütlused kooskõlas ülal käsitletud usaldusväärsete tõenditega ja kohus tugineb neile otsuse tegemisel.
3. Kokkuvõtlikult nähtub eelpool analüüsitud usaldusväärsest tõendikogumist, et tunnistajal R. L. tekkis 26.10.2021 umbes kella 17:30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poole liikudes kahtlus, et vastutuleva auto juhiga pole kõik korras, sest juhi ebaadekvaatse sõidustiili tõttu oli R. L. sunnitud kokkupõrke ärahoidmiseks oma suunavööndis peaaegu teelt välja sõitma ja järjepidevalt signaalitama. Kuigi vastutulev juht naasis enne R. L. oma sõiduvööndisse, kaldus ta edaspidi korduvalt vastassuunavööndisse. Ning kui R. L. avas pärast autole järgnemist ja auto taga peatumist auto ukse, tundis ta alkoholilõhna, sai aru, et juht on ilmselt purjus ja helistas
4. Kohale jõudnud politseinikud selgitasid välja, et sõiduki juht oli M. Bodak, kel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 mg alkoholi. M. Bodak juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxxx . LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt oli M. Bodaki ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 mg alkoholi, oli ta järelikult 26.10.2021 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes. Ning arvestades, et M. Bodak vabanes eelmise KarS § 424 järgi karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt 11.06.2021, on tema karistus endiselt kehtiv ja ta pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
5. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. M. Bodaki kohtus antud ütluste kohaselt jõi ta eelmisel päeval (s.o 25.10.2021) üksi ära pudeli viina ja 26.10.2021 jõi kruusist, mõeldes, et ta joob vett, aga tegelikult oli see viin. Seejärel läks M. Bodak autoga poodi. Kohus märgib, et viina ja vee maitseerinevuse tõttu sai M. Bodak hiljemalt kruusis olnud vedeliku joomise ajal teada, et tegemist on viinaga. Vaatamata sellele jõi M. Bodak viina ära ja asus seejärel mootorsõidukit juhtima. Tunnistaja R. L. tulenevalt oli M. Bodak silmnähtavalt alkoholijoobes, lõhnas alkoholi järele ja tema jutust oli raske aru saada. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli M. Bodaki ühes liitris väljahingatavas õhus 1,07 mg alkoholi.
6. Arvestades M. Bodaki teo välist külge (sh viina joomise ja sõiduki juhtima asumise vahelist lühikest ajavahemikku, väliselt tajutavaid joobetunnuseid ja märkimisväärselt suurt alkoholikogust M. Bodaki organismis), pidas M. Bodak kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks 5 ja möönis, et et ta asub alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima. Olles enne mootorsõiduki juhtima hakkamist tarbinud alkoholi, polnud M. Bodakil objektiivset alust loota, et ta ei realiseeri KarS § 424 lg 2 objektiivseid tunnuseid. Seega pani M. Bodak kõnealuse teo toime kaudse tahtlusega.
7. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning M. Bodak on süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Karistus
8. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb M. Bodakki karistada vangistusega. KarS § 424 lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kuigi KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pole see praeguses asjas võimalik, sest M. Bodakil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.
9. Asudes analüüsima M. Bodak süü suurust, märgib kohus, et M. Bodak juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxx.o asulas) 26.10.2021 (s.o tööpäeval) kella 17:30 ajal, mil liiklus on üldteadaolevalt tihedam ja inimesed liiguvad töölt koju. Samuti tekitas M. Bodak oma ebaadekvaatse sõidustiiliga liiklusohtliku olukorra, tekitades tunnistajas R. L. hirmu tema enda ja oma pere turvalisuse pärast ning sundides R. L. kokkupõrke vältimiseks intensiivselt tegutsema. M. Bodak kaldus ka pärast R. L. möödumist korduvalt vastassuunavööndisse, ostis poest uue pudeli viina ja üritas pärast R. L. korduvalt uuesti joobeseisundis olles mootorsõidukit juhtima asuda kuni R. L. võttis jõuga M. Bodakilt autovõtmed ära. Pidades silmas eelkirjeldatut, ei tajunud M. Bodak kohtu hinnangul alkoholijoobe tõttu vähimalgi määral oma teo ohtlikkust ning seadis oma käitumisega suurde ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes ülal toodust, on M. Bodaki süü keskmisest suurem.
10. Karistust raskendavasid asjaolusid pole. Kuna M. Bodak kahetses kohtus kuritegude toimepanemist ja kohtul pole alust kahelda kahetsuse siiruses, arvestab kohus seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
11. Samas peab kohus silmas, et M. Bodakil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures mõlemal korral karistati teda KarS § 424 järgi. Esimest korda tunnistati M. Bodak KarS § 424 järgi süüdi Tartu Maakohtu 15.09.
12. a otsusega nr 1-15-6215 (s.o 6 aastat ja 6 kuud tagasi) ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kuna M. Bodak pani 10.10.2017 (s.o veidi vähem kui 2 aastat pärast katseaja algust) toime uue samalaadse kuriteo, tunnistati ta Tartu Maakohtu 12.10.
13. a otsusega nr 1-17-9539 (s.o 4 aastat ja 5 kuud tagasi) KarS § 424 järgi teist korda süüdi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. M. Bodak asus vangistust kandma 20.11.
14. Seejärel vabastati M. Bodak Tartu Maakohtu 05.12.
15. a määrusega (s.o veidi enam kui 3 aastat ja 3 kuud tagasi) vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid peagi pöörati Tartu Maakohtu 06.06.
16. a määrusega (s.o 6 kuud pärast ennetähtaegset vabastamist) karistuse kandmata osa siiski täitmisele, sest M. Bodak rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. M. Bodak naasis vanglasse 18.07.2019 ja vabanes vanglast tähtaegselt 12.06.2021 (s.o 9 kuud tagasi) (tl 16-17 ja 31-34). Praeguses asjas tuvastas kohus, et M. Bodak juhtis 26.10.2021 (s.o veidi enam kui 4 kuud pärast vanglast vabanemist) taas 6 alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Arvestades eelnevat, ei piisa M. Bodaki mõjutamiseks leebest karistusest.
17. Kohtu hinnangul ei võimalda ka üldpreventiivsed kaalutlused M. Bodakile kuigi leebet karistust mõista. Joobes juhtimine on Eestis üks enim levinud kuritegu, millega seatakse igapäevaselt ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Seetõttu tuleb sellised kuriteod otsustavalt hukka mõista.
18. Arvestades kõike eelnevat kogumis, tuleb M. Bodakile mõista KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 1 aasta ja 2 kuud vangistust. M. Bodaki kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta KarS § 424 lg 2 järgi kahtlustatavana kinni 26.-28.10.2021 (s.o 3 päeva) (tl 7). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, mistõttu peab M. Bodak ära kandma veel 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

1. Kuigi kriminaalhooldusametniku ettekandes tehakse ettepanek kohaldada M. Bodakile nn šokivangistust, pole see kohtu hinnangul põhjendatud. Nimelt näeb KarS § 74 lg 1 ette, et kohus võib määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, kui kohus leiab kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt pole otstarbekas. Nagu öeldud, oli M. Bodaki alkoholijoove märkimisväärselt suur, sõidustiil oli ebaadekvaatne ning ta tekitas konkreetse liiklusohtliku olukorra. Samuti ostis M. Bodak poest uue pudeli viina ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise jätkamine ebaõnnestus üksnes tänu tunnistaja R. L. ja otsustavale käitumisele. Kohtu hinnangul ei anna ükski M. Bodaki poolt toimepandud kuriteo asjaolu alust arvata, et talle mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas.
2. Samuti ei õigusta vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist M. Bodaki isik. Kuna M. Bodakki karistati mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest esimest korda Tartu Maakohtu 15.09.
3. a otsusega, on ta jätkanud samasugust õigusvastast käitumist järelikult viimase 6 aasta ja 6 kuu vältel. Seejuures pole M. Bodakki mõjutanud alkoholist ega uute kuritegude toimepanemisest loobuma esialgne kriminaalhooldus, sellele järgnenud 1 aasta 1 kuu ja 2 päevane vangistus, ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud kriminaalhooldus ega viimane 1 aasta 10 kuu ja 25 päevane vangistus. M. Bodak pole vaatamata kõigele eelnevale oma suhtumist ega käitumist muutnud. Ka kohtuistungil leidis M. Bodak, et tal pole alkoholiprobleemi. Pidades silmas M. Bodaki pikaajalist alkoholi kuritarvitamist, katseaja nõuete järjepidevat rikkumist ja alkoholiprobleemi eitamist, nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et M. Bodak ei sobi kriminaalhoolduseks ning kriminaalhooldusest ei piisa M. Bodaki riskikäitumise ja uute kuritegude ärahoidmiseks.
4. Ülal toodud kaalutlusi ei muuda ka M. Bodaki abikaasa raske tervislik seisund. Nimelt nähtub M. Bodaki selgitusest, et tema abikaasa viibib hooldekodus ja M. Bodak käib abikaasat mõnikord vaatamas. Kohus märgib, et seega aitavad teised inimesed abikaasal igapäevaselt toime tulla. Samuti ei puuduta M. Bodaki abikaasa tervislik seisund kuidagi M. Bodaki kuritegu ja M. Bodaki isikut ega anna seega alust KarS § 74 kohaldamiseks. M. Bodakil tuleb talle mõistetud vangistus reaalselt ära kanda. Kriminaalmenetluse kulud 23.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on 7 menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 24.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna M. Bodak tunnistati süüdi teise astme kuriteos, on sundraha suurus 981 eurot (1,5 x 654 = 981). Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 70,80 eurot (tl 64). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 150 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 220,80 eurot (70,80+150=220,80). Kriminaalmenetluse kulud on 1201,80 eurot (981+220,80=1201,80) 25. Kohtuistungil palus kaitsja jätta

§ 180lg-le 3 tuginedes pool menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada M.

Bodakil tasuda ülejäänud pool menetluskuludest ositi 12 kuu jooksul. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. M. Bodak selgitas kohtuistungil, et tema ainus igakuine sissetulek on 295-eurone pension. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et M. Bodakil oli 10.11.

1. a seisuga tasumata nõudeid 908,59 eurot (tl 52 pöördel).
2. Arvestades M. Bodaki varalist olukorda, möönab kohus, et 1201,80 euro suuruse rahalise nõude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu tuleb jätta riigi kanda kaitsjatasust 110,80 eurot ja sundrahast 491 eurot. M. Bodakilt tuleb välja mõista kaitsjatasust 110 eurot ja sundrahast 490 eurot, s.o menetluskulud kokku 600 eurot. M. Bodakil tuleb tasuda see summa ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 8