Obsah (8)

§ 199§ 65§ 69§ 68§ 218§ 75§ 57§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 9. veebruar 2022, Tallinn, koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-7846 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi

§ 199lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.

detsembril 2021 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Laura Liisa Mölder ANDREI AZAROV isikukood: 37703150268; elukoht: XXX, viibib vahi all Süüdistatav Tallinna Vanglas; XXX; emakeel: vene keel; XXX; kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati Harju Maakohtu 02.09.2021 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi 2-aastase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga Kaitsja Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioon osaliselt.
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. detsembri 2021 otsus Andrei Azarovile

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse ning

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Mõista Andrei Azarovile

§ 199lg 2 p 9 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1 aastani. Suurendada Andrei Azarovi 1-aastast vangistust

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel Andrei Azarovile Harju Maakohtu 2.

septembri 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata 1 osa 1 aasta 9 kuu 17 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 2 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest eelvangistuse arval kantuks 4 päeva vangistust.

Ülejäänud 2 aasta 9 kuu 13 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda

1. oktoober
3. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu
4. detsembri 2021 otsus muutmata.
5. Määrata apellatsioonimenetluses Andrei Azarovile osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 129,6 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. A. Azarovile on

§ 199lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises.

Süüdistuse kohaselt pani A. Azarov ajavahemikul

1. septembrist
2. oktoobrini 2021 toime 8 vargust, millest 2 jäi katsestaadiumisse.
3. septembril 2021 kella 14.23 paiku püüdis ta Tallinnas XXX asuvast X kauplusest varastada taskunuga Gerber maksumusega 29,90 eurot. Ta peitis noa taskusse ja möödus sellega kaupluse kassaliinist, jättes tahtlikult selle eest maksmata. Vargus jäi A. Azarovi tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni ning kauplus sai A. Azarovi võetud kauba tagasi.
4. septembril 2021 kella 15.20 paiku varastas A. Azarov Tallinnas XXX asuvast Y OÜ kauplusest T-293 veini Castillo De Mureva. Sellega põhjustas ta Y OÜ-le varalist kahju 4,49 eurot.
5. septembril 2021 võttis A. Azarov kella 00.32 ja 00.35 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuvas AS-i Q tanklas sõi A. Azarov müügisaalis ära ühe viineripiruka ning jõi ära ühe kohvi, jättis aga nende eest tahtlikult tasumata. Oma teoga tekitas ta Q AS-le varalist kahju 3,70 eurot.
6. septembril 2021 võttis A. Azarov kella 03.28 ja 04.20 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuvas AS-i Q tanklas taas müügisaalis toite (viineripiruka, salaamiga juustulipsu, tumeda glasuuri ja šokolaadiga sulatatud sõõriku) ja jooke (330 ml värskelt pressitud apelsinimahla ja 330 ml 2 Nocco Miami), sõi ja jõi need ära, kuid jättis nende eest maksmata. Sellega tekitas ta Q AS-le varalist kahju 8,35 eurot.
7. septembril 2021 võttis A. Azarov kella 03.12 kuni 03.22 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuvas AS-i Q tanklas ühe kolme juustu piruka singiga, sõi selle müügisaalis ära ja jättis selle eest tahtlikult tasumata. Sellega tekitas ta Q AS-le varalist kahju 1,50 eurot.
8. septembril 2021 kella 07.53 paiku võttis ta Tallinnas XXX asuvast B kaupluses 0,5 l Hardy konjaki ja 0,5 l apelsinimahla, tarbis mõlemat jooki kaupluse müügisaalis, kuid keeldus võetud kauba eest maksmast. Sellega tekitas ta kauplusele varalist kahju kokku 18,08 eurot.
9. oktoobril 2021 kella 23.49 ja 23.54 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas XXX asuvast P AS-i kauplusest pudeli veini Alvi’s Drift Pinotage. Vargusega tekitas ta P AS-le varalist kahju 9,69 eurot.
10. oktoobril 2021 kella 23.17 ja 23.19 vahelisel ajal võttis A. Azarov Tallinnas XXX asuvast P AS-i kauplusest ühe energiavee Belief ja 50 cl konjaki Hardy VS, s.o kaupa kogumaksumusega 19,48 eurot. Ta peitis pudelid kotti, möödus kassast ja läbis turvaväravad kotti peidetud toodete eest tahtlikult tasutama. Turvatöötaja pidas A. Azarovi kinni. Kuigi selgus, et energiavee Belief oli A. Azarov ära tarbinud ja konjakipudel oli avatud, oli süüdistuse kohaselt tegemist katsestaadiumisse jäänud vargusega. Oma teoga tekitas A. Azarov P AS-le varalist kahju 19,48 eurot.
11. Harju Maakohus tunnistas
12. detsembri 2021 otsusega A. Azarovi

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra 1 aasta 4 kuuni.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusest kantuks 4 päeva.

A. Azarovi ära kandmata 1 aasta 3 kuu 26 päeva pikkust vangistust suurendas maakohus

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 2.

septembri 2021 otsusega A. Azarovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu 17 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus A.

Azarovi karistusaja alguseks

1. oktoobri
2. Maakohus luges süüdistuses kirjeldatud teod tõendatuks. Kohtuotsusest selgub aga, et erinevalt prokurörist pidas maakohus katsestaadiumisse jäänuks vaid ühte vargust (vt maakohtu otsuse lk 12). Kohus leidis, et A. Azarovit tuleb karistada vangistusega, kuna rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Ka ei oleks süüdistatava karistamine rahalise karistusega kooskõlas karistuspraktikaga. Süüdistatav ei tööta, tal puudub legaalne sissetulek, kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. Mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et A. Azarovile heidetakse ette kaheksat vargust. Neist üks jäi A. Azarovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, ülejäänutega on ta 3 põhjustanud varalise kahju kolmele kannatanule, kellest üks loobus kohtus tsiviilhagi esitamisest. Kohus märkis, et põhjustatud kahjud on väiksed. Samas pidas kohus oluliseks, et A. Azarov jätkas varguste toimepanemist vaid kaks päeva pärast tema suhtes tehtud viimast kohtuotsust. Kõik praeguse menetluse esemeks olevad vargused pani A. Azarov toime väga lühikese aja – ühe kuu – jooksul. Varguste toimepanemise lõpetas A. Azarovi kinnipidamine ja vahistamine. Veel pidas kohus oluliseks, et vähemalt osa vargusi pani A. Azarov toime alkoholijoobes olles. Ka süüdistatav ise on möönnud, et alkohol on varguste toimepanemise põhjus. Süüdistatava selgituse kohaselt pani ta vargusi toime, sest tal puudusid elukoht, töökoht ja raha söögi ja joogi ostmiseks. Kohus pidas süüd suurendavaks asjaoluks kuritegude pidevalt samade kannatanute vastu toime panemist. Kuivõrd kolm sooritatud kuritegudest olid seotud kohapeal minimaalse väärtusega toidu ja joogi, sh mitte alkoholi tarbimisega, leidis kohus, et nendes episoodides on süüdistatava süü märkimisväärselt väike, teiste kuritegude puhul on aga tema süü keskmisest madalam. Süüdistataval on neli kehtivat karistust samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on teda väärteokorras karistatud

§ 218alusel.

Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava avaldatud kahetsust ei lugenud kohus karistust kergendavaks asjaoluks. Süüdistatav on küll kohtus süü täielikult omaks võtnud, kuid ta on samalaadsete tegude eest juba nii mitmendat kohtu all, et juba seetõttu ei saa tema kahetsusavaldust tegude toimepanemise osas siiraks lugeda. Süüdistatava käitumine ja asjaolu, et tal puudub (ja on ilmselgelt pika aja vältel puudunud) töökoht, tähendab, et süüdistatavale on varguste toimepanek muutunud elustiiliks ning elatusvahendi allikaks. Seda on ka süüdistatav ise möönnud. Kohus leidis, et kuna A. Azarovit vangistusi on varem nii üldkasuliku tööga asendatud kui ka reaalselt täitmisele pööratud, ei ole senised karistused olnud tema õiguskuulekale teele suunamiseks piisavad. Arvestades süüdistatava poolt toime pandud varguste sagedust ja ajalist faktorit, tuleb kohtul kaitsta ka õiguskorra huve, isoleerides süüdistatav pikemaks ajaks tavaelust. Õiguskorra kaitsmise huvid on olulisel kohal ka seetõttu, et A. Azarov on pannud kahel korral toime kaks vargust samas kaupluses ja kokku puudutab kaheksast episoodist 3 üht ja 3 teist kannatanut. Kokkuvõtvalt märkis kohus: „Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust, varasemat korduvat karistatust, kuid siiski ka varastatu vähest väärtust ning minimaalses määras tekitatud kahju, et üks kuritegudest jäi katsestaadiumi, peab kohus võimalikuks mõista karistuse vangistuse sanktsiooni keskmäärast madalama.“ Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus karistust 1/3 võrra. Lisaks arvas kohus

§ 68lg 1 alusel A.

Azarovi karistusest maha tema eelvangistuses viibitud aja. 4 Kuna A. Azarov pani uue kuriteo toime katseajal, mõistis kohus liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.09.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu 17 päeva võrra. Maakohus märkis, et ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Ta jätkas sisuliselt kohe pärast vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist. Ta pani vähem kui kahe kuu vältel toime 8 kuritegu. Mitmel korral peeti A. Azarov kinni alkoholijoobes olevana. Harju Maakohtu 02.09.2021 otsusega oli A. Azarovile juba antud võimalus vangistust vältida: tema vangistus asendati üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa ja mõistetakse talle liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Niisamuti on kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et üldkasuliku töö kohaldamine asenduskaristusena on viimane võimalus vangistuse vältimiseks ja selliste isikute karistuse kandmiselt tingimuslik vabastamine ei ole võimalik (nt RKKKo 3-1-1-99-06, p 19). Seega kaotas A. Azarov uute kuritegude toimepanemisega pärast seda, kui ta vangistus oli üldkasuliku tööga asendatud, võimaluse vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätmiseks. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Azarovi kaitsja, kes taotleb A. Azarovi vangistuse vähendamist miinimummäärani või Andrei Azarovi tingimisi liitkaristusest vabastamist tema allutamisega elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p-des 9, 10 sätestatud korras.

Kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust valesti, mõistes A. Azarovile kuriteo raskust ja süüdimõistetu isikut arvestades liiga karmi karistuse. Apellandi hinnangul ei ole karistuse mõistmisel arvestatud asjaoluga, et tekitatud kahjud olid väga väikesed. P AS loobus haletsusest ja kaastundest A. Azarovi vastu koguni kohtuistungil tsiviilhagist. Maakohus pole piisavalt arvestanud, et A. Azarov on andnud toimepandud teo kohta puhtsüdamlikke ja igakülgseid ütlusi, aidates menetlusele igati kaasa. Kaitsja tsiteerib maakohtu seisukohta, et A. Azarovi avaldatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik, ning palub siiski arvestada A. Azarovi puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Kohus on alusetult leidnud, et töökoha puudumine väljendab seda, et varguste toimepanemine on muutunud A. Azarovi elustiiliks. Kohus ei ole arvestanud, et A. Azarov on invaliid ega ole töövõimeline. Kriminaaltoimiku lk 195 on Haigekassa õiend, millest nähtub, et A. Azarov on alates

1. maist 2016 töövõimetuspensionär. Samast nähtub ka, et A. Azarovil on osaline või puuduv töövõime kuni
2. jaanuarini
3. Kaitsja rõhutab, et A. Azarov tunnistab, et tal on alkoholiga probleem. Ta soovib minna alkoholismivastasele ravile ja liituda alkoholismivastaste programmidega, sh „Lootuse Küla” programmiga. 5 A. Azarovil on 5-aastane tütar C (t.l 194 ja 194p), kelle ülalpidamiseks loovutab A. Azarov kogu oma invaliidsuspensioni. A. Azarov soovib kogu südamest osaleda oma tütre kasvatamisel, eelkõige aga näha oma tütre minemist esimesse klassi. Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et A. Azarovil on positiivsed eesmärgid, pikaajaline vangistus tekitab aga lootusetuse tunde ning siis on A.Azarovil raskem täisväärtusliku kodanikuna sotsialiseeruda.
4. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel on piisavad, kohus on arutanud kriminaalasja igakülgselt ja kõiki menetlusnorme järgides ning teinud põhistatud otsuse. Maakohus on kirjeldanud A. Azarovi isikut, hinnanud süü suurust ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kohtu põhjendused on selgesti jälgitavad ning kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. A. Azarovile mõistetud karistust tuleb kergendada, aga mitte sellises ulatuses, nagu on seda taotlenud kaitsja.
6. Apellatsiooni argumendid ei anna alust mõista A. Azarovile miinimummäärale vastavat vangistust. Kaitsja peamine argument ses osas on, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud sellega, kui väike oli varastatud asjade väärtus. Ringkonnakohus märgib, et toimepanija süü suurus ei sõltu varguse puhul üksnes varastatu väärtusest, vaid ka muudest vargust iseloomustavatest asjaoludest. Süstemaatilise varguse puhul sõltub süü suurus ka toimepandud varguste hulgast ja sagedusest, nagu ka sellest, kui kiiresti pärast eelmist kohtuotsust või karistuse kandmiselt vabanemist pani isik uuesti kuriteo toime. Neid asjaolusid ongi maakohus otsuse põhistusest nähtuvalt A. Azarovile karistuse mõistmisel oluliseks pidanud. Kohtukolleegium tõdeb, et kuu aja jooksul 8 varguse toimepanemise korral ei saa rääkida väga väiksest süüst, seda enam, et varguste toimepanemist jätkas A. Azarov kõigest kaks päeva pärast eelmist tema suhtes tehtud kohtuotsust. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud süü suuruse kohta järelduste tegemisel vea. Nimelt ei lähe vangistuse määr, mida maakohus pidas süü suurusele vastavaks, kokku maakohtu põhjendustega A. Azarovi süü suuruse kohta. Maakohus on märkinud, et kolme episoodi puhul, mille puhul seisnes A. Azarovi tegu toidu ja joogi tarbimises, on A. Azarovi süü „märkimisväärselt väike“, teiste kuritegude puhul on aga tema süü keskmisest madalam. Siiski pidas maakohus vajalikuks mõista A. Azarovile karistus, mis jääb suhteliselt

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmise määra lähedale.

Arvestades, et maakohus luges A. Azarovi süü osades episoodides väga väikseks, oleks põhjendatud karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast maakohtu otsusega mõistetust rohkem allapoole. Selline 6 karistuse määr, nagu mõistis maakohus, oleks võinud olla süüle vastav ehk siis, kui lisaks süstemaatilisusele oleks võetud arvesse seda, et osa vargustest pani A. Azarov toime avalikult – tõenditest Q tanklast toime pandud varguste kohta nähtub, et A. Azarov sõi ja jõi tankla töötajate nähes ja sellest teadlik olles (ta sooviski, et ta peetaks kinni). Tõsiasi on aga see, et

§ 199lg 2 p 5 järgi A.

Azarovi tegu kvalifitseeritud ega teo toimepanemist tanklatöötajate silme all süüdistuses kirjeldatud pole ja sellele kvalifitseerivale tunnusele kohus tugineda ei või.

1. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga ka selles, et maakohus on põhjendamatult jätnud karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata A. Azarovi avaldatud kahetsuse. Maakohus ei pidanud A. Azarovi kahetsust puhtsüdamlikuks, sest A. Azarov on samalaadsete tegude eest juba nii mitmendat kohtu all. See argument on vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ainuüksi asjaolu, et isik on samalaadseid kuritegusid mitmeid kordi toime pannud, ei välista tema kahetsuse puhtsüdamlikkust; isik võib oma järjekordset süütegu siiralt kahetseda ning avaldatud kahetsuse siirust tuleb iga kord hinnata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07, p 11). Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks A. Azarovi kahetsust puhtsüdamlikuks lugema.
3. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kaitsja apellatsioonis käsitletud asjaoludest veel üks karistust kergendav asjaolu, mida küll kaitsja ise sõnaselgelt välja toonud ei ole – kuriteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (

§ 57lg 1 p 4).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda kergendavat asjaolu arvestada Q tanklatest toime pandud varguste puhul. Nende varguste puhul seisnes A. Azarovi tegu selles, et ta tarbis kohapeal toitu ja jooke, kusjuures tema tekitatud kahju jäi – nagu maakohtu otsuseski märgitud – väga väikseks. A. Azarovi enda kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei olnud tal toidu jaoks raha. Ainuüksi sellise väite esitamine ei anna siiski automaatselt põhjust järelduseks, et isik tegutses raske isikliku olukorra mõjul, vaid näha peab olema, et isik tundis end tõesti väljapääsmatus olukorras olevana. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad A. Azarovi ütlused ja teistest tõenditest nähtuv teopilt, et A. Azarov oli tõepoolest meeleheitel ja ei näinud olukorra lahendamiseks muud võimalust kui varguse toimepanemine. Nimelt selgub tunnistajana üle kuulatud tanklatöötajate ütlustest, et A. Azarov tarbis tanklas toitu töötajate nähes ja hoolimata sellest, et nad nõudsid A. Azarovilt kauba eest maksmist (tl. 61, 76 ). Tunnistaja ütluste kohaselt ütles A. Azarov ise, et talle kutsutaks politsei (tl. 61). Ka A. Azarov ise andis ütlusi, et soovis, et ta toimetataks kinnipidamisasutusse, sest ei näinud muud võimalust (tl. 92).

1. Apellatsiooni ülejäänud argumendid ei anna alust A. Azarovile mõistetud karistuse korrigeerimiseks. 9.1 Esiteks tuleb märkida, et kaitsja on apellatsioonis tuginenud osaliselt infole, millest kohus lähtuda ei saa, sest see teave ei pärine KrMS § 63 lg-le 1 vastavast tõendist. Nimelt on kaitsja tuginenud A. Azarovi maakohtu istungil kaitsja küsimustele antud vastustele. Ringkonnakohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik sellist küsitlemist ette ei näe (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli 2016 otsus 7 kriminaalasjas nr 1-16-1276, p 5.1 ja
3. aprilli 2018 otsus kriminaalasjas nr 1-17-6104, p 5.7). Süüdistatava küsitlemine toimub lühimenetluses KrMS § 237 lg-s 5 sätestatud korras, väljaspool ristküsitlust annab KrMS § 237 lg 6 küsimuste esitamise õiguse vaid kohtule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrMS § 62 p 4 kohaselt on kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud tõendamiseseme asjaolud, st vajavad tõendamist kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. 9.2 Kaitsja taotleb apellatsioonis, et karistust kergendava asjaoluna arvestataks, et A. Azarov andis puhtsüdamlikke ja igakülgseid ütlusi. Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et pelgalt ütluste puhtsüdamlikkus ega igakülgsus ei kujuta endast karistust kergendavat asjaolu.

§ 57

lg 1 p-i 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu aktiivne kaasaaitamine süüteo avastamisele. Niisiis oleks A. Azarovi ütlused käsitatavad karistust kergendava asjaoluna siis, kui neil oleks kuriteo asjaolude tuvastamisel märkimisväärne tähendus. Praegusel juhul on A. Azarovile etteheidetavate tegude kohta teda süüstavad tõendid, mis on kogutud ilma tema abita, mitme varguse puhul peeti A. Azarov kohapeal kinni. A. Azarov ise kahtlustatavana antud ütlustes mitme episoodi kohta öelnud, et ei mäleta sel päeval toimunut, sest oli alkoholijoobes. Bauhofist noa varastamist A. Azarov ise kahtlustatavana antud ütlustes aga eitas (tl. 8–9). 9.3 Sarnaselt kaitsjale peab ringkonnakohus kohatuks maakohtu etteheidet A. Azarovile, et ta ei tööta. A. Azarov on kahtlustatavana antud ütlustes selgitanud, et ta on töövõimetuspensionär, seda kinnitab ka apellatsioonis viidatud Haigekassa teatis (tl. 195). A. Azarov on

1. oktoobril 2021 antud ütlustes väitnud, et on töötuna arvele võetud (tl. 167). Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks selle väite kahtluse alla seadnud. Maakohtu järeldust, et varguste toimepanemisest on saanud A. Azarovi elustiil ja sissetulekuallikas, peab ringkonnakohus siiski põhjendatuks. Fakt on see, et A. Azarov pani vargusi toime tihti, kusjuures mitmeid vargusi ühendas see, et ta pani need toime alkoholi hankimiseks. Järelikult oli vargustest kujunenud A. Azarovi jaoks moodus, kuidas rahuldada oma sõltuvust.
2. Ringkonnakohus leiab, et väiksema süü ja karistust kergendavate asjaolude tuvastamisest tulenevalt on põhjust karistada A. Azarovit

§ 199lg 2 p 9 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, tuleb A. Azarovi 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, st 1 aastani. Kuna A. Azarov pani uued kuriteod toime ajal, kui ta oleks eelmise tema suhtes tehtud kohtuotsuse alusel pidanud tegema üldkasulikku tööd, tuleb

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 2.

septembri 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, st 1 aasta 9 kuu 17 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks tuleb seega mõista 2 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb mõistetud karistusest lugeda kantuks 4 päeva vangistust.

Ärakandmata karistus on seega 2 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust. Selle karistuse algusajaks tuleb

§ § 68 lg 1 alusel lugeda kuupäev, milles alates A. Azarov kinnipidamiskohas viibib, st

1. oktoober
2. 8
3. Kaitsja on taotlenud A. Azarovi vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist tema allutamisega elektroonilisele valvele. Nagu maakohtu otsuses märgitud, ei ole A. Azarovi karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine võimalik. A. Azarov pani uued kuriteod toime talle üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajal.

§ 69

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

See säte ei näe erinevalt

§ 73

lg-st 4 ja § 74 lg-st 5 ette, et mõistetud liitkaristus oleks võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kuna

§ 69

lg 7 nõuab ära tegemata üldkasuliku töö asendamist vangistusega ega näe ette eriregulatsiooni liitkaristuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks, on vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ja mõistetud liitkaristusest tingimisi vabastamine välistatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-10, p 9). Seega ei saa apellatsioonis esitatud argumendid (A. Azarovi soov otsida abi alkoholisõltuvuse vastu ja osaleda lapse kasvatamisel) anda alust tema karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse A. Azarovile

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse ja

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas. Ses osas teeb ringkonnakohus Kr

MS § 341 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel uue otsuse, mõistes A. Azarovile

§ 199

lg 2 p 9 järgi kergema karistuse ja sellest tulenevalt

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel ka kergema liitkaristuse.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 13. Kaitsja on esitanud taotluse A. Azarovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaks määramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kaitsealusega nõupidamise (45 min) ja apellatsiooni koostamise (90 min) eest makstavaks tasuks 122 eurot, millele lisandub käibemaks 24,4 eurot. Ringkonnakohus nendib, et „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 4 kohaselt on lihtmenetluses ühes kohtuastmes makstava tasu maksimaalmäär 108 eurot. Erandkorras on küll võimalik tasu suurendada, kuid selle eelduseks olevaid erandlikke asjaolusid kaitsja ära näidanud ei ole. Järelikult tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt, määrates apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,6 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 9