Obsah (4)

§ 156§ 155§ 123§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3862 Kohtunik Kristel Nirgi Väärteoasi Kaarel Jalakase kaeb

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates täisotsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 09.02.

1. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik S. H. koostas menetlusalusele isikule Kaarel Jalakas`ele 21.08.2021 väärteoprotokolli AB 1559527, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 21.08.2021 kell 15:09 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt.154 21.km, suunaga Tapa poole. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 km/h + /- 4 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. U. vormistas menetlusalusele isikule Kaarel Jalakas`ele 16.09.2021 otsuse väärteoasjas nr2590, 21,003377, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 21.08.2021 kell 15:09 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt.154 21.km, suunaga Tapa poole. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 km/h + /- 4 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.
4. 05.10.2021 esitas menetlusaluse isiku Kaarel Jalakase kaitsja vandeadvokaat Raini Nõu Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. U. 16.09.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590, 21,
5. Teha uus otsus, millega määrata Kaarel Jalakas`ele toime pandud väärteo eest rahatrahv. 2 Kohtuotsuse põhjendused 4.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 6.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Kaarel Jalakas LS § 15.lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku Kaarel Jalakase süü temale esitatud süüdistus tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, HM kiirusmõõturi kasutamise protokolliga/kombineeritud tõend/videotõendiga.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku Kaarel Jalakase süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus kontrollitud HM kiirusmõõturi kasutamise protokolliga/kombineeritud tõend/videotõendiga. Videost nähtub, et 21.08.2021 kell 15:09 mõõdeti Kaarel Jalakase poolt juhitud sõiduauto xxxx, r/m xxxx, kiiruseks 115 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 4 km/h. Lõplik kiirus 111 km/h. Seega ületas kiirust mitte vähe kui 21 km/h.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku Kaarel Jalakase süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Ta andis ütlusi, et sõitis ühe treileri ja sõiduauto taga, sõitis autorongist mööda. Tema eesmärk oli möödasõit sooritada võimalikult kiiresti, kedagi ohtu seadmata. Möödumiseks olid ilmastikutingimused head, poolpilvine, kuiv Möödumiseks oli nähtavus piisavalt pikk. Kinnipidamisel näitas politsei videot, nägi kuidas tema sõiduauto kiirus oli 115 km/h ja see vähenes. Palus mitte ära võtta juhtimisõigust ja määrata rahatrahv.
5. Kohus leiab, et Kaarel Jalakas pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaarel Jalakas juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel teadis, et ta ületas sõidukiirust. Kaarel Jalakas väitis, et ta pidi ületama sõidukiirust, et mööduda autorongist.
6. LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini 3 liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
7. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg. 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
8. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 ) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.
10. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, Politsei- ja Piirivalveameti 13.10.2020 otsusega LS § 227 lg 2 alusel määratud karistus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Karistus täidetud 12.08.
12. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2021 otsusega väärteoasjas nr 2590,21,003377 määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, ei ole põhjendatud, kuna tegemist on maksimumkaristusega, mistõttu on põhjendatud karistust kergendada keskmise määrani.
13. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
14. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Kaarel Jalakat hoiduma süütegude toimepanemisest kohtu poolt määratud karistusega, so keskmises määras, juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
15. Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on olemuselt raskem karistusliik kui rahatrahv, siis on käesoleval ajal põhjendatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Kohtu hinnangul ei ole kohasemat karistust kui juhtimisõiguse äravõtmine, kuna isik on aasta jooksul toime pannud ühe samaliigilise süüteo. 4
16. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui aasta eelmise samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemisest. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluselt isikult on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii uue töökoha kaotuse jms näol. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
17. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus osaliselt Kaarel Jalakase kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2021 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,21,
18. Tühistada tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2021 otsus väärteoasjas nr 2590,21,003377 osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Kaarel Jalakas`ele LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
19. Menetlusaluse isiku kaitsja Raini Nõu kohtuistungil menetluskulusid ei esitanud. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis tuleb menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu, jätta Kaarel Jalakase enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi kohtunik 5