Obsah (5)
§ 218§ 203§ 121§ 199§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.veebruar 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-26 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtu
§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.
Peeter Rüütlit on karistatud selle eest, et tema kahjustas 10.09.2021 ajavahemikul kella 19.45- 00.00 ajal Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx territooriumil asuvat valvekaamerat. Peeter Rüütel kahjustas valvekaamerat sellele värvitaolist ainet määrides. Valvekaamera kahjustamisega tekitas Peeter Rüütel varalise kahju xxxx xxxxxx (xxxx) summas 70 eurot. Peeter Rüütel pani valvekaamera kahjustamisega toime
§-s 203 kirjeldatud teo, kuid kuna teo tagajärjel on tekitatud väheväärtuslik kahju, puudub
§ 203
teo tagajärg ning toimepandu on kvalifitseeritud
§ 218lg1 järgi.
Kaebaja nõue ja põhjendused Peeter Rüütel esitas 4.11.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja 20.12.2021 otsuse peale kaebuse, milles ei ole rahul määratud karistusega. 1.02.2022 kohtuistungil Peeter Rüütel täpsustas, et soovib kaevatava otsuse tühistamist, kuna süüteo toimepanemine pole tõendatud. Kinnistu territooriumil on veel 2 kaamerat, mis oleksid pidanud teda salvestama. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et puuduvad otsesed tõendid asjaolu kohta, et kaamerat oleks kahjustanud Peeter Rüütel. Süütegu on toime pandud kaamerapilti sattumist tahtlikult vältides. Samas on Peeter Rüütel isikuks, kes teab xxxxxxxxxxxxxx asuvate kaamerate paigutust, tunneb seal paiknevaid hooneid, teab xxxx xxxx käitumisharjumusi. Ta on inimene, kelle on tahe ja motiiv xxxx xxxxxx kätte maksta. Seetõttu kohtuväline menetleja leiab, et Peeter Rüütel on ainuke isik, kes sai kaamera kahjustamise toime panna. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. Peeter Rüütlile on 19.11.2021 koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna väärteomenetleja poolt väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2610,21,003754 selles, et tema kahjustas 10.09.2021 ajavahemikul kella 19.45- 00.00 ajal Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx territooriumil asuvat valvekaamerat. Peeter Rüütel kahjustas valvekaamerat sellele värvitaolist ainet määrides. Valvekaamera kahjustamisega tekitas Peeter Rüütel varalise kahju xxxx xxxxxx summas 70 eurot. Peeter Rüütel pani valvekaamera kahjustamisega toime
§-s 203 kirjeldatud teo, kuid kuna teo tagajärjel on tekitatud väheväärtuslik kahju, puudub
§ 203
teo tagajärg ning toimepandu on kvalifitseeritud
§ 218lg1 järgi. 2
(7)Tunnistaja xxxx xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt avastas ta 12.09.2021 hommikul kella 10-11 ajal, et tema xxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva elukoha küüni ukse kohal olev valvekaamera ei tööta ja on ära rikutud. Eelmisel õhtul koju tulles nägi, et keegi on käinud ja jõulutuled põlema pannud. Kaamerasalvestist üle vaadates oli näha, et eelmisel õhtul kuskil 18.40 ajal käis Peeter õue peal ja pani jõulutuled ukse juures põlema ning seejärel lahkus. Sama päeva õhtul enne keskööd kaamera lakkas töötamast. Järgmisel päeval kaamerat uurides oli see mingi tumeda asjaga koos. x.xxxx helistas politseisse ja sama päeva hommikul käis politsei kohapeal. Kaamera salvestise andis x.xxxx politseile. Südaööni oli pilt olemas, kuid politsei võttis vaid selle osa, kus Peeter õue peal käis. Seda, et Peeter Rüütel kaamerat rikkus, kaameras ei ole. Samuti ei kuulnud xxxx xxxx, et väljas oleks öösel liikumist olnud. Muud liikumist ei olnud kaamera hoovi peal salvestanud. Majapidamises on veel 2 kaamerat väravas, mis on suunatud väljapoole. Tunnistaja on veendunud, et Peeter Rüütel käis kaamerat kahjustamas, kuna on teda ähvardanud tappa ja maja põlema panna. Teisi vaenlasi x.xxxx ei ole ja mitte midagi ei ole ennem juhtunud, kui Peeter hakkas tegusid tegema. Tema ja Peeter Rüütli kooselu on lõppenud 2017 aastal, kuid siiamaani käib P.Rüütel mingeid omi asju otsimas, sh vahepeal ka omavoliliselt. Peeter Rüütli kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta 11.09.2021 õhtul kella 18 paiku xxxx pool, xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Teadis, et xxxx xxxx pidi kodus olema. Kui helistas xxxx ja viimane telefoni vastu ei võtnud, siis pani talle jõuluküünlad põlema, et märku anda oma käimisest. Seejärel läks koju oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu ja rohkem kusagil väljas ei käinud. Paar päeva hiljem tunnistaja juurde minnes xxxx xxxx rääkis juhtunust ja näitas kaamerat ning seletas, et kaamera oli mingi möksiga kokku tehtud. Peeter Rüütli arvates oleks kaamera asukoha kõrgust arvestades sellele millegi peale määrimiseks kindlasti tulnud jalgade alla midagi tuua. Käega sinna ei ulatu, peab redeliga ronima. Kui üldse kolmanda kaamera juurde jõuda, oleksid pidanud ka esimene ja teine kaamera salvestama hoovipealset liikumist. P.Rüütel teab, kuhu kaamerad on paigaldatud. Värava juures kaamera näitab kohe, kui väravast sisse hakkad tulema, kuni teeotsani välja. Majapidamise hoov on kinnine territoorium, ümbritsetud 1,5-1,7-meetrise võrkaiaga. Peeter Rüütli väitel xxxx xxxx valetab, et Peeter Rüütel on ähvardanud maja maha põletada või tappa. Samas kinnitab Peeter Rüütel, et neil on omavahel tüli võlakirja pärast, mille kohaselt on xxxx xxxx talle võlgu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on politseiametnik Cardo Selg 11.09.2021 kella 11.20-11.38 ajal sündmuskohana vaadeldud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva eramu hoovi. Hoovil on näha kõrvalhoone, mille ukse kohale on paigutatud valvekaamera, mis on kaetud värvitaolise ainega. Kohtumenetluse käigus esitas kohtuvälise menetleja kohtule tõendina tunnistaja xxxx xxxx ütlustes viidatud valvekaamera salvestise (CD-R-il). Nimetatud salvestisest nähtub, et kaamera on suunatud elamule. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat hoonete ja valvekaamera paigutust arvestades on alust arvata, et tegemist ongi vaidlusaluse kaameraga, mis asub kõrvalhoone (tunnistaja nimetatud küüni) ukse kohal. Valvekaamera videosalvestisest nähtub, et 10.09.2021 kella 19.43-19.44 ajal käis elamu ukse taga meesterahvas ( kellena on äratuntav Peeter Rüütel), lülitas sisse maja küljes asuvad jõulutuled ja lahkus seejärel kaamera vaateväljast. Olemasolevaid tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokollis toodu, valvekaamera videosalvestisest nähtav) kogumis hinnates loeb 3
(7)kohus tõendatuks, et Peeter Rüütel käis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxx xxxx elumaja ukse taga, pani jõulutuled põlema ja seejärel lahkus kaamera vaateväljast 10.09.2021 õhtul kella 19.43-19.44 ajal. Kohus nendib, et nii kuupäeva kui kellaaja osas esineb tõendites vastuolu. Nii on menetlusalune isik ja tunnistaja kohtuistungil rääkinud kuupäevast 11.09.2021 ja kellaajast 18 või 18.40 paiku. Samas nähtub valvekaamera videosalvestisest, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja kirjeldatud sündmus ( menetlusalune käis x.xxxx elamu ukse taga ja pani jõulutuled põlema) toimus 10.09.2021 kell kella 19.4319.44 ajal. Tunnistaja kinnitusel, mida kinnitab ka sündmuskoha vaatusprotokoll, teatas tunnistaja juhtunust politseile ja politsei käis samal hommikul ka kohal. Sündmuskoha vaatlusprotoll tõendab, et sündmuskoha vaatlust on teostatud 11.09.2021 hommikupoolikul ja siis oli kaamera juba rikutud. Seega on alust arvata, et tunnistaja ja menetlusaluse isiku kirjeldatud sündmus toimus mitte 11.09.2021 õhtul, vaid tegelikult 10.09.2021 õhtul. Vaidlusalusest sündmusest on möödunud juba mitu kuud, mis teeb eluliselt usutavaks, et tunnistaja ja menetlusalune isik istungil täpset kuupäeva või kellaaega enam ei mäletanud. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et vahel on erinevused erinevates tõenditest tulenevates kuupäevades või kellaaegades tingitud asjaolust, et salvestusseadmetes endis on aeg ( kuupäev või kellaaeg) ekslikult seadistatud. Asjaolu valguses, et käesoleval juhul on ka lisaks isikulistele tõenditele ja valvekaamera salvestisele olemas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis samuti võimaldab teha järeldusi vaatlusele eelnenud sündmuse kohta ( s. o vaatlusele eelnenud õhtu kohta), on siiski alust arvata, et valvekaamera salvestisest nähtuv kuupäev ( kui ka kellaaeg) on õige. Sellest on lähtunud ka kohtuväline menetleja, märkides süüteo toimepanemise ajana väärteoprotokolli kui kaevatavasse otsusesse 10.09.2021 ajavahemik kell 19.45-00.00 s.o aeg, mil Peeter Rüütel olemasolevast videokaamera salvestisest tulenevalt kaamera nähtavusulatusest kadus. Tunnistaja xxxx xxxx ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll kogumis tõendavad, et 11.09.2021 hommikul oli üks x.xxxx majapidamises asuvatest valvekaameratest kahjustatud - selle peale oli määritud tumedat värvitaolist ainet. Et x.xxxx mõni päev hiljem näitas ka talle kahjustatud valvekaamerat, on kinnitanud ka menetlusalune isik. Tunnistaja x.xxxx väitel antud kaamera eelmisel õhtul töötas ja katkestas töötamise enne südaööd. Et valvekaamera eelmisel õhtul töötas, kinnitab ka juba eespoolkäsitletud valvekaamera videosalvestis, kus on jäädvustatud õhtune P.Rüütli käik x.xxxx hoovi, kui P.Rüütel käis elumaja ukse taga ja pani põlema jõulutuled. Lähtudes tunnistaja x.xxxx väidetust, et kaamera töötas peaaegu südaööni, tuleb asuda seisukohale, et kaamera kahjustamine pidi leidma aset 10.09.2021 hilisõhtul umbes 23.00-00.00 vahelisel ajal. Menetlusalune isik ei võta õigeks, et oleks x.xxxx majapidamises peale jõulutulede põlema panemist veel hiljem tagasi käinud ja kaamerat värvitaolise aine rikkunud. Tuleb nentida, et puuduvad teised otsesed tõendid, mis seda kinnitaks. Kohtu käsutuses pole ühtegi valvekaamera salvestist hilisemast ajast kui 10.09.2021 kell 19.44. Tunnistaja xxxx xxxx on kinnitanud, et kaamera rikkumist ega võimalikku rikkujat kaamera hilisematel salvestistel ei ole, samuti pole salvestatud muid hilisõhtusi liikumisi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27.09.2021 otsuse nr 4-21-950 p-s 11 leidnud, et kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega). Maakohtu arvates on käesoleval juhul tegemist just sellise olukorraga. 4
(7)Kohtuistungil antud ütlustes, et tema ei ole x.xxxx kaamerat rikkunud, annab alust kahelda asjaolu, et kohtuvälises menetluses on Peeter Rüütel püüdnud varjata, et ta üldse xxxx xxxx õuel 10.09.2021 õhtul käis. Menetlusalune isik kohtuistungil võttis õigeks, et kaamera kahjustamisele eelnenud ajal ( samal õhtul) ta x.xxxx majapidamises käis. Kohus tuginedes VTMS § 2, KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 avaldas kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel Peeter Rüütli 30.09.2021 antud ütlused : „xxxx juures käisin viimati nädal aega tagasi enne väidetavat kaamera kahjustamist. Väidetaval kuupäeval mina tema juures käinud ei ole ja kaamerat rikkunud ei ole ja olin sellel ajal oma kodus.“ Kohtus ja kohtuvälises menetluses antud ütluste erinevust (asjaolu osas, miks kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik x.xxxx juures käimist kaamera samal õhtul eitanud) Peeter Rüütel kohtu arvates kohtuistungil veenvalt selgitada ei osanud, viidates üksnes asjaolule, et sai küsimusest valesti aru. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist ja seda on kinnitanud ka menetlusalune isik ise, et Peeter Rüütel käis 10.09.2021 õhtul xxxx xxxx õuel ja pani jõulutuled põlema. Asjaolu, et ta seda käiku on kohtuvälises menetluses siiski püüdnud varjata, äratab kahtlust menetlusaluse isiku ütlustes asjaolu osas, et mõnda aega hiljem (enne südaööd) ta seal enam tagasi käinud ega kaamerat ei rikkunud. Menetlusalune isik ja tunnistaja xxxx xxxx on endised elukaaslased, kelle kooselu on tunnistaja väitel lõppenud 2017. Tunnistaja väitel, mida sisuliselt ei eitanud kohtuistungil ka menetlusalune ise, käib menetlusalune isik aegajalt x.xxxx majapidamises käesoleva ajani mingisuguseid omi asju otsimas. Seega on x.xxxx majapidamine (hoonete asend, kus mingi vara asub, valvekaamerate asukoht) menetlusalusele isikule teada. Menetlusalune isik oskas kohtuistungilgi kirjeldada valvekaamerate asukohti. Menetlusalune isiku väitel pääseb xxxx xxxx õue ainult väravast ja kinnistu on ümbritsetud kuni 1,5-1,7m kõrguse võrkaiaga. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et x.xxxx kinnistule oleks välistatud pääseda muul viisil kui väravast tulles. Isegi kui eeldada, et kinnistu on ümbritsetud piirdeaiaga, on võimalik ronida üle aia. Asjaolu, et on leidnud aset kaamera kahjustamine (kaamera on värvilaadse asjaga ära määritud), annab alust järeldusele, et keegi kõrvaline isik x.xxxx majapidamise territooriumile 10.09.2021 hilisõhtul siiski tuli. Sama (kahjustatud) kaamera ega ka teised kaamerad ei ole tunnistaja kinnitusel mingisugust liikumist salvestatud. Seega on ilmselge, et isik, kes kaamerat kahjustas, pidi teadma kaamerate asukohti ja tundma majapidamist, et üldse kaamerate vaatevälja jäämata küüni juurde pääseda. P.Rüütli kohtuistungil avaldatu kohaselt, mida tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, asub vaidlusalune kahjustatud kaamera käeulatusest ilmselgelt kõrgemal. Seega tuleb kaamera juurde pääsemiseks leida redel vms ese, et kaamerani küündida. Sellistes oludes kaamera juurde pääsemine eeldab majapidamise ja kaamerate asukohtade head tundmist, milline omadus on Peeter Rüütlil olemas. Tunnistaja x.xxxx ja menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused tõendavad asjaolu, et nende vahel on küllaltki vaenulikud suhted. Nii süüdistab x.xxxx Peeter Rüütlit enda ähvardamises. P.Rüütli väitel on aga x.xxxx talle raha võlgu. P.Rüütli kinnitusel on politsei pidanud ka varem nende omavahelistesse konfliktidesse sekkuma. Vaenulikud suhted x.xxxx teevad samuti eluliselt usutavaks, et P.Rüütli võis kahjustada x.xxxx valvekaamerat. Tunnistaja x.xxxx kinnitusel ei tea ta endal teisi vaenlasi olevat. Asjaolud, et Peeter Rüütel tunneb hästi E.xxxx majapidamist, P.Rüütel käis x.xxxx majapidamises samal õhtul, P.Rüütel teadis kaamerate asukohti, tal on x.xxxx vaenulikud suhted, annavad alust järeldusele, et suure tõenäosusega pani vaidlusaluse süüteo 5
(7)(10.09.2021 hilisõhtul kella 23.00-00.00 paiku x.xxxx kaamera värvitaolist ainet määrides ) toime just menetlusalune isik P.Rüütel. kahjustamine sellele Tunnistaja xxxx xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt muutus kaamera selle kahjustamise järgselt kasutuskõlbmatuks. Tunnistaja väitel proovis ta seda küll puhastada, kuid see ei õnnestunud. xxxx xxxx kinnitusel on kaamera kahjustamisega talle tekkinud kahju 80 euro ulatuses. Menetlusalune isiku väitel maksab 80 eurot kaamerate komplekt s.o 3 kaamerat kokku. Peale selle väidab menetlusalune isik, et kaamera puhastamise tagajärjel on kaamera osaliselt uuesti töökõlbulik - päeval näitab värvilist pilti, kuid öösel on tuhm. Et kaamera näitaks peale puhastamist jälle värvilist pilti, on tunnistaja x.xxxx omakorda eitanud. Tunnistaja kinnitusel pidi ta ostma uue kaamera. Kohtuväline menetleja on kaamera kahjustamisega tekitatud kahju suuruseks hinnanud 70 eurot. Kirjalikud tõendid kaamera maksumuse kohta puuduvad. Hinnates kogumis tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi, samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis toodut, loeb kohus tõendatuks, et valvekaamerale värvilaadse aine määrimine kahjustas kaamerat, kuna muutis selle kasutuskõlbmatuks. Tunnistaja väitel ei ole kaamera muutunud täiesti korrasolevaks ka peale selle puhastamist ning ta pidi asendama selle uuega. Asjaolu, et kahjustatud kaamera polnud ka peale puhastamist täiel määral töökorras, on kinnitanud ka menetlusalune isik. Kohus leiab, et kaamera kahjustamisega on Peeter Rüütel xxxx xxxxxx kahju tekkinud, kuid olemasolevate tõendite pinnalt pole kohtul võimalik kahju täpset suurust kindlaks määrata. Kahju suuruse täpne määratlemine ei ole
§ 218lg 1 koosseisu tuvastamiseks käesoleval juhul ka hädavajalik.
Kui varem töökorras olnud kaamera Peeter Rüütli toimepandu tagajärjel muutus kasutuskõlbmatuks, tekkis seeläbi kaamera omanikule varaline kahju, sest viimane pidi tegema kulutusi kaamera kordategemiseks või uuega asendamiseks. Seega ilmselgelt ei saa asuda seisukohale, et varaline kahju üldse puuduks. Arvestades juba käesoleva menetluse käigus esitatud erinevate isikute hinnanguid kahjustatud kaamera väärtuse kohta, on ilmselge, et kaamera kahjustamisega on tekitatud varaline kahju tunduvalt väiksemas ulatuses kui 4000 eurot. Seega pole tegemist olulise kahjuga.
§-s 203 on sätestatud kriminaalvastutus võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
§ 121p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4 000 eurot.
Kuna kaamera kahjustamisega tekitatud kahju ei ole oluline, vastab teo objektiivne koosseis
§ 218
lg-le 1, mis näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu.
§ 218
lg 4 kohaselt loetakse paragrahvi 1 tähenduses väheväärtuslikuks asja, mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustata olulist kahju. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt
§ 199puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust.
Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.06.2012 otsus asjas 3-1-1-69-12, p 8; 13.11.2015 otsus asjas 3-1-1-90-15, p 16). Maakohtu arvates saab samast põhimõttest lähtuda ka käesoleval juhul. Kuna varalise kahju tekitamine on tõendatud ja asja kahjustamise ulatust arvestades ei saa kahju ilmselgelt olla oluline, on kohtu arvates
§ 218lg 1 objektiivne koosseis täidetud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.04.2009 otsuses nr 3-1-1-20-09 p-s 8.2 selgitanud, et „/../ asja rikkumine või hävitamine, millega tekitatakse kahju alla olulise kahju määra, on
§ 218
lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest
§ 218lg 1 järgi karistatav ei ole.“ Kaevatavas otsuses on asutud seisukohale, et menetlusalune isik on 6
(7)teo toime pannud tahtlikult. Ka kohtu arvates on Peeter Rüütel kaamerat kahjustades tegutsenud tahtlikult. Teo toimepanemise asjaolud ( kaamerale ligi hiilimine hoidudes kaamerate vaatevälja jäämisest, kaamera määrimiseks vajaliku aine kaasavõtmine, kaamerani ulatamiseks vajalike abivahendite kaamera juurde toimetamine) osutavad süüteo toimpanemisele lausa kavatsetult, mis on tahtluse raskeim liik. Peeter Rüütli süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Peeter Rüütli toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud
§ 218lg 1 järgi.
Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
§ 56
lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Asja lõhkumise ja hävitamise korral, kui sellega tekitatud kahju jääb alla 4000 euro piiri, on
§ 218lg 1 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
Kaevatava otsusega on Peeter Rüütlit karistatud 25 trahviühikuga, s.o 100 eurot s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. Kohtu arvates ei saa Peeter Rüütli süüd lugeda väga suureks, kuna tema tekitatud kahju ei ole eriti suur. Samas ei saa süüd pidada ka väga väikseks, kuna Peeter Rüütel on süüteo toime pannud kavatsetult. Kohtuväline menetleja on kaevatavas otsuses leidnud, et puuduvad Peeter Rüütli karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Sama leiab ka kohus. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning asjaolu, et kohtuvälise menetleja poolt määratud trahv on tunduvalt alla sanktsiooni keskmist, puudub kohtu arvates alus karistust muuta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)