) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast, põhjendades seda järgmiselt. 3.1.
lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seaduse või välislepingust ei tulene teisti.
lg 4 p 1 järgi kohaldatakse
-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. 3.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus) art 63 lg 1 sätestab, et määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku alaline asukoht seal kus on tema:
lg-st 3 tulenevalt ei ole rahvusvaheline kohtualluvus erandlik, mistõttu võivad pooled kokku leppida teistsuguses kohtualluvuses. Kuigi maakohus viitas poolte kokkuleppele kohtualluvuse osas, siis põhjendusi, miks kohus sellega ei arvestanud, vaidlustatud määrus ei sisalda.
§-st 71 tulenevalt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis (
Hagejal peab olema kindlus, et juhul kui Eesti kohtud asja ei menetle, siis saab ta oma nõudega pöörduda Rootsi kohtusse. Sealsed nõustajad on viidanud, et lepingu p-s 9 toodud kokkuleppe võib saada Rootsi kohtusse pöördumisel takistuseks. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 2-21-15389 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb
lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Kohtualluvus on
lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Eesti kohtu poole saab pöörduda juhul, kui vaidlusel või menetlusosalistel on Eestiga piisav seos (nt kui kostja elab või asub Eestis, kui vaidluse objektiks olev vara asub Eestis või kui pooled on sõlminud Eesti kohtu kasuks kohtualluvuse kokkuleppe). Piiriülestes vaidlustes, mille jaoks Brüssel I bis määrusega erandliku kohtualluvuse reegleid ette nähtud ei ole, saavad pooled määruse art 25 kohaselt sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Lisaks võib kohus lahendada vaidluse ka põhjusel, et kostja on määruse art 26 kohaselt kohtusse ilmunud ilma kohtualluvust vaidlustamata. Kohtualluvuse kokkuleppe lubatavuse hindamisel tuleb samuti lähtuda Brüssel I bis määruse art-st 25, mille esimese lõike kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Viidatud sätte tähenduses on asjaomane liikmesriigi õigus selle riigi õigus, millise riigi kohtute kohtualluvuses kokku lepiti. Kuna pooled leppisid lepingu p-s 9 kokku, et kohtualluvus on Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt maakohtul, tuleb hinnata, kas kohtualluvuse kokkulepe on tühine Eesti õiguse alusel.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus
lg-s 1 sätestatuga.
lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja see käsitleb kindlat õigussuhet. Hagi esitamiseks ei ole Brüssel I bis määrusega ette nähtud erandlikku kohtualluvust. Tsiviilasja materjalide kohaselt (dtl 56) peab kostja Eesti kohtu kasuks sõlmitud kohtualluvuse kokkulepet kehtivaks. Neil asjaoludel puudub alus järelduseks, et Eesti õiguse alusel oleks kohtualluvuse kokkulepe tühine. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohtul puudub määruskaebemenetluses pädevus maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse alusel saab ringkonnakohus kontrollida, kas nõuete menetlusse võtmisest keeldumine oli õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 3 2-21-15389
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse peamise taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.