3-22-458/16

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. märts 2022, Tartu 3-22-458 Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Bodnja RESOLUTSIOON
4. Jätta Deniss Bodnja määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
8. märtsi
9. a määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Kinnipeetav Deniss Bodnja esitas
11. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles selgitas, et vangla paigutab ta jõuga kartserisse kuigi tal on seljaprobleemid ning ta ei tohi lebada ega istuda külmal pinnal. Kartserisse paigutamine tekitab taotleja tervisele kahju, mistõttu palub taotleja osutada esialgset õiguskaitset. Vangla arstid on ebapädevad ja nende soovitused on absurdsed. Vangla perearst ütleb, et taotleja võib lamada külmal pinnal ja see on isegi kasulik. Eriarst väljaspool vanglat ütles, et taotleja ei tohi lamada külmal pinnal. Taotleja soovib esialgset õiguskaitset kuni tal on võimalik sõita eriarsti juurde. Esialgse õiguskaitse taotlus sisaldas ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna taotleja ei tööta ja tal ei ole raha.
12. Tartu Halduskohus jättis
13. märtsi
14. a määrusega D. Bodnja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 20 eurot. Halduskohus leidis, et taotleja sissetulek oli kontrollitaval perioodil
15. oktoober 2021 kuni
16. veebruar 2022 kokku 2678,58 eurot. Väljamaksed nõuetefondi ja elektriseadmete kasutamise eest olid 1769,19 eurot ning sellest tulenevalt on taotleja keskmine kahekuine sissetulek 396,30 eurot ((2678,58-1769,19-116,8)/4x2)). Järelikult on taotleja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, millise abinõu rakendamist ta soovib, mistõttu palub kohus, et taotleja selgitaks, kas ta soovib
17. jaanuari 2022 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-3/351 täitmisele pööramise peatamist või kartseris viibimise ajal päevaseks ajaks voodivarustuse väljastamist.
18. D. Bodnja esitas Tartu Halduskohtu
19. märtsi
20. a määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et 1890,58 eurot ei ole tema sissetulek, vaid see on vabastamisfond. Taotleja soovib, et peataks käskkirja nr 6-3/35-1 täitmine, sest rikuti menetlusnorme ja seda kuni kohtu lõppemiseni.
21. veebruaril 2022 saatis taotleja kohtule kaebuse
22. jaanuari
23. a käskkirja nr 6-3/35-1 vaidlustamiseks. Seoses eksimusega sissetulekute arvestuses, palub taotleja vabastada end riigilõivu tasumisest. Taotleja on alates
24. veebruarist 2022 kartseris ja kannatab mõnitamist. Samuti sunnitakse teda magama ülemisel naril, mis ei ole reaalne selja ja põlvede probleemide pärast. Ülemiselt narilt alla hüppamine tekitab valu ja kahju tervisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
26. märtsi
27. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.
28. Halduskohus võttis õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi
29. oktoober 2021 kuni
30. veebruar 2022 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist, kuid leidis ekslikult, et taotlejal olid tehtud nelja kuu vältel enne menetlusabi taotluse esitamist väljamaksed nõuetefondi ja elektriseadmete kasutamise eest summas 1769,19 eurot ning seetõttu keskmine kahekuine sissetulek on 396,30 eurot. Taotleja on määruskaebuses märkinud, et 1890,58 ei ole tema sissetulek, vaid vabastamisfondi kogunenud summa.
31. Ringkonnakohus selgitab, et taotleja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel tuleb taotleja sissetulekust maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Lisaks tuleb maha arvata muud igakuised vältimatud kulutused, mille suuruseks on ca 5% töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu
32. aprilli
33. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Vabariigi Valitsuse
34. detsembri
35. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli
36. a töötasu alammäär 584 eurot ning Vabariigi Valitsuse
37. detsembri
38. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
39. jaanuarist 2022 kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega saab järeldada, et taotleja vältimatud kulud olid igakuiselt
40. aastal 29,20 eurot ja
41. aastal 32,70 eurot. Seega olid taotleja vältimatud kulud arvestataval ajavahemikul kokku 122,05 eurot (2,5×29,2+1,5×32,70).
42. Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et taotleja menetlusabitaotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 2678,58 eurot. Sissetulekust kuuluvad mahaarvamisele elektriseadmete kasutamise kulud 17,19 eurot ning vältimatud kulud 122,05 eurot. Kinnipidamisi nõuete fondi või vabanemisfondi väljavõttelt ei nähtu.
43. Kohus märgib, et taotleja väljaminekuna ei saa arvestada vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt
44. detsembril 2021 väljamineku reale märgitud summat 1752,58 eurot selgitusega „hoiustamine vabanemistoetuseks; avaldus 22.12.2021 6-10/37190-1“. Tegemist on taotleja
45. detsembri
46. a avalduse alusel 1752,58 euro hoiustamisega vabanemistoetuseks. Nimetatud kande tähendust selgitab määruskaebuse lisana esitatud Viru Vangla
47. märtsi
48. a vastus taotleja selgitustaotlusele, kus selgitatakse, et taotleja on soovinud vastava avalduse alusel vabanemisfondi arvelt 38 euro kandmist tema vabakasutuskontole. Taotleja isikukontol on kanne 1970,58 eurot selgitusega „Kliiring“ ning vabanemisfondi tagastatud summa 1752,58 eurot selgitusega „Hoiustamine vabanemistoetuseks“. Nimetatud kannete tulemusena lisati taotleja vabakasutuskontole 38 eurot. Eelnevat kinnitab ka taotleja konto jääk, mis
49. detsembril 2021 oli 98,07 eurot ja pärast kande tegemist
50. detsembril 2021 136,07 eurot ehk kaebaja kontole tuli juurde 38 eurot.
51. Seega oli taotleja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks perioodil
52. oktoober 2021 kuni
53. veebruar 2022 1269,67 eurot, s.o (2678,58-17,19-122,05)÷4×
54. Kuna kaebaja 2 kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek võimaldab tal tasuda riigilõivu summas 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, jättis halduskohus õiguspäraselt taotleja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kuna riigilõiv 20 eurot ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole talle HKMS § 112 lõike 1 punkti 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud.
55. Eeltoodu alusel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab Tartu Halduskohtu
56. märtsi
57. a määruse põhjendusi kaebaja väljaminekuid puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus.
58. Kui taotleja soovib, et halduskohus menetleks tema esialgse õiguskaitse taotlust, tuleb tal kõigepealt tasuda riigilõiv Tartu Halduskohtu
59. märtsi
60. a määruse punktis 7 antud juhiste järgi. (allkirjastatud digitaalselt) 3