) § 430 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas menetlus kooskõlas
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna osapooled on jõudnud kompromissile. Pooltevaheline kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus lõpetada. 3.
lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lüikega 1 selgitab kohus, et vastavalt
ei või menetluse lõpetamise korral seoses kompromissi kinnitamisega samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 6. Samuti selgitab kohus menetlusosalistele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punktile 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud 7.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mida pole kompromissis nimetatud, poolte endi kanda. 8. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku 175 eurot (130+45). Kompromissis on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool riigilõivu summas 87,50 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.