← Eesti

4-21-4347/25

4-21-4347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2021, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4347 Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Viktor Senini väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi. Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik Viktor Senin, isikukood 35502210286; elukoht: xxxxxxx tn xxxxx, xxxxxxx linnaosa, xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; töökoht: pensionär, xxxxxxxxx AS juhatuse liige. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Piret Pesti. Kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius Tõlk Vladimir Korolkov RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 2, §-st 110 kohus otsustas:
  2. Lõpetada väärteomenetlus Viktor Senini suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Viktor Senini kasuks välja 2655,00 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks. Kohtuotsus edastada Viktor Seninile, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnale. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav
  4. detsembril 2021.a kell 12.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu. 1

(5)4-21-4347 EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav
  1. jaanuaril 2022.a. VÄÄRTEO KIRJELDUS Viktor Senin läks 24.08.2021 kell 10:56 xxxxxxxx, xxxxxxx külas, xxxxxx vallas, xxxxxx maakonnas kohtutäitur ÕP sõiduki juurde ja kahjustas sõiduki esiklaasi liistu eemaldamisega. Sõiduk Ford Fiesta registreerimismärgiga xxxxxxxxx on kahjustatud. Kohtutäitur ÕP täitis tööülesandeid, kuid ei saanud sõidukist väljuda, sest Viktor Senin takistas teda, lõhkudes autot. Kahju 100,00 eurot. Kohtutäitur tuli täitma kohtuotsust, mille kohaselt kell 11.00 oli ette nähtud aia eemaldamine teelt, mille oli sinna paigaldanud Tammiku kinnistu omanik. Oma sellise tegevusega Viktor Senin pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on nii kohtuvälises menetluses, kui kohtuistungil tõendamist leidnud, et Viktor Senin pani toime talle ette heidetud väärteo. On ilmselge, et ta pidi aru sama, et kahjustas sõiduki esiklaasi liistu. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Viktor Seninit arestiga keskmises määras, s.o viieteist päevase arestiga.
  3. Kaitsja leidis, et tunnistajate LV ja AT ütlused ei ole usaldusväärsed ning nende ütlused Viktor Senini tegevuse kohta on välja mõeldud ebasümpaatsusest tema vastu. Ainus isik, kes sündmust pealt nägi, oli tunnistaja KT, kes kinnitas, et Viktor Senin haaras kukkumise vältimiseks autost kinni, kui kohtutäitur sõitma hakkas. Viktor Senini teos puuduvad temale etteheidetava väärteo tunnused, puudub tahtlus ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  4. Väärteoprotokollis heidetakse Viktor Seninile ette seda, et tema kahjustas liistu eemaldamisega tahtlikult kohtutäitur ÕP sõiduki, Ford Fiesta reg. märgiga xxxxxx, esiklaasi. Tekitatud kahju 100 eurot. Tema tegu vastab KarS § 203 koosseisule ning on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väheolulise varavastase süüteona. /tl 1-2 /
  5. Subjektiivsest küljest vastab KarS § 218 koosseis konkreetse varavastase süüteo subjektiivsele küljele, mis tähendab vastutust ainult tahtliku teo eest. Kuivõrd KarS § 218 koosseis ei ole omaette koosseis siis ei ole võimalik seal sisalduvate tahtlust eeldavate süütegude, s.h KarS §-s 203 ettenähtud süüteo, toimepanemine ettevaatamatusest. Seega eeldab Viktor Seninile etteheidetud väärtegu subjektiivsest küljest tahtlust, s.o väärteo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul ei ole aga kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et Viktor Senin kahjustas, s.o rikkus, tahtlikult liistu eemaldamisega sõiduki Ford Fiesta reg. märgiga xxxxxxx esiklaasi.
  6. Tunnistaja ÕP ütlustes nähtub, et ta pidi 24.08.2021 kella üheteistkümne ajal täitma Kasesalus kohtumäärust täiteasjas, milles üheks võlgnikuks on Viktor Senin. Tunnistaja jõudis varem kohale, Viktor Senin tuli mööda oma teed, keset teed, vastu ja jäi seisma. 2
(5)4-21-4347 Tunnistaja peatas auto, Viktor Senin seisis ees, et tunnistaja ei saaks sõitu jätkata. Tunnistaja on kindel, et Viktor Senin tundis ta ära. Tunnistaja ütles, et sõidab edasi, et see on kohtumääruse järgi lubatud ning Viktor Senin ei saa teda takistada. Viktor Senin tuli auto juhipoolse ukse juurde, ütles, et tunnistaja ei tohi sõita. Tunnistaja ei allunud provokatsioonile ja hakkas edasi sõitma, Viktor Senin haaras esiklaasi juurest kinni, tõmbas sealt liistu täiesti lahti. Tunnistaja peatas auto, helistas politseisse. Kohtu küsimusele vastates täpsustab tunnistaja, et Viktor Senin haaras autost kinni eesmärgiga takistada tunnistajat edasi sõitmast, tihend tuli lahti ja tunnistaja peatas auto, Viktor Senin lasi autost lahti.
  1. Liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki Ford Fiesta reg. märgiga xxxxxx esiklaasi juhipoolse külje tihend on akna küljest osaliselt lahti. /tl 6-7/ Hinnapakkumisest nähtub, et vasaku esiklaasi välimine liist ja selle paigaldamine maksab kokku 53,70 eurot. /tl 27/
  2. Tunnistaja LV selgitab, et kui Viktor Senin nägi kohtutäituri tulekut, astus ta autole ette ja ei lasknud edasi sõita. Tunnistaja seisis eemal ja vaatas. Täitur lasi autoakna alla, rääkis Viktor Seniniga läbi akna. Tunnistaja läks koera kinni panema, seda, kui tihend lahti rebiti, ta pealt ei näinud. Kui tagasi tuli nägi tunnistaja, et tihend oli esiklaasi juures ripakil, Viktor Senin hoidis auto uksest kinni. Tunnistaja teab, et Viktor Seninil on silmanägemine kehv, kuna tal on autojuht, järelikult tema silmanägemine ei luba endal autot juhtida.
  3. Tunnistaja AT kutsuti 24.08 aeda eemaldama. Tunnistaja jõudis enne kohale, täitur tuli kümne minuti pärast. Tunnistaja lasti läbi, täiturile jäi Viktor Senin tee peale ette seisma, täitur lasi klaasi alla, võib-olla 5 minutit rääkisid juttu, tunnistaja meelest täitur näitas mingit paberit. Viktor Senin pidas täituri kinni, täituri auto hakkas krundi poole liikuma ja Viktor Senin hoidis autot kinni ja liist jäi näppude vahele. Tunnistaja nägi toimunut kümne meetri kauguselt.
  4. Tunnistaja KT andis 24.08.2021 sündmuste kohta järgmised ütlused. Tundmatu auto sõitis keelumärgi alt läbi, see ei olnud omanikuga kooskõlastatud. Viktor Senin tuli vaatama, mis auto tema territooriumile sõitis. Selgus, et auto roolis oli kohtutäitur, Viktor Senin palus, et ta jätaks auto märgi juurde ja edasi läheks jala. Viktor Senin palus tal territooriumilt lahkuda, muidu kutsub politsei. Sel ajal hakkas auto liikuma, sõitis edasi, Viktor Senin seisis auto kõrval, kaotas tasakaalu, ehmatas ja võttis autost kinni, tunnistaja kuulis raginat ja auto jäi seisma. Viktor Senin astus kõrvale. Tunnistaja oli kümne meetri kaugusel ning kuulis Viktor Senini ja autos olija vestlusest, et Viktor Senin ei lubanud oma territooriumile sõita. Tunnistaja selgitas, et aitab Viktor Seninit liikumisel, kuna tal on halb nägemine, sellepärast oligi nii ligidal, kümne meetri kaugusel, et olla ta kõrval. Oma territooriumil käib Viktor Senin ka ise, ta teab, kus midagi asub.
  5. Viktor Senin mäletab seda juhtumit väga hästi ning selgitab, et ta nägi, kuidas tundmatu auto liikus keelumärgi alt tema alale. Viktor Senin peatas auto, auto küljeaken avanes juhi poolt, naisterahvas oli roolis, ütles, et läheb naabri juurde. Viktor Senin ütles, et ta peab lahkuma, kuna naaber ei hoiatanud, et keegi tuleb külla. Auto seisis Viktor Senini ees, see daam, kes roolis oli, ütles, et ta on kohtutäitur. Viktor Senin võttis teda kui eraisikut, sest ta oli isikliku autoga ning Viktor Senini hinnangul oli tal õigus kaitsta oma territooriumit välise mõju eest. Kohtutäitur ei teadnud, et Viktor Seninil on halb nägemine ja sõitis otse tema suunas. Viktor Senin võttis käega autost kinni, libistas käega mööda autot ja võttis klaasi liistust kinni. Sellest, et ta autot kahjustas, sai Viktor Senin teada, kui väärteoprotokoll koostati. 3
(5)4-21-4347
  1. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate LV ja AT ütlustes. Asjaolu, et tunnistajate ütlused ei meeldi Viktor Seninile ja tema kaitsjale, ei tähenda seda, et nende ütlused on ebausaldusväärsed või nad lausa valetavad. Puudub vähimgi alus arvata, et tunnistajad on oma ütlused kooskõlastanud eesmärgiga Viktor Seninit süüstada. LV tunnistas, et ta ei näinud seda, kuidas tihend sõiduauto esiklaasilt ära rebiti ning tema ütlused selles, et Viktor Senin astus täituri autole ette langevad kokku ÕP ütlusega, milles kohtul samuti alust kahelda ei ole. Samuti riimuvad LV ütlused Viktor Senini enda ütlusega selle kohta, et ta peatas auto. AT ütlused riimuvad samuti ÕP ütlustega selles, et Viktor Senin pidas täituri kinni, auto hakkas krundi poole liikuma ja Viktor Senin hoidis autot kinni ja liist jäi näppude vahele.
  2. KT ütlustest nähtub, et sellel ajal, kui auto edasi sõitis, kaotas Viktor Senin, kes seisis auto kõrval, tasakaalu, ehmatas ja võttis autost kinni, tunnistaja kuulis raginat, auto jäi seisma. Viktor Senin ütlustest aga nähtub, et kohtutäitur, kes ei teadnud, et Viktor Seninil on halb nägemine ja sõitis otse tema suunas. Viktor Senin võttis käega autost kinni, libistas käega mööda autot ja võttis klaasi liistust kinni. KT ja Viktor Senini ütlused selle kohta, millistel asjaoludel Viktor Senin kohtutäituri sõidukist ja selle esiklaasist kinni võttis erinevad teiste tunnistajate ütlustest ning kohtul on alus arvata, et KT ja Viktor Senin on oma püüdnud oma ütlusi kohanda Viktor Seninile kasulikus suunas.
  3. Viktor Senini tervisekaart /tl 39-43/ kinnitab Viktor Senini ja tunnistaja KT ütlusi selle kohta, et Viktor Seninil on nägemispuue, mis piirab tema liikumist.
  4. Kohtu hinnangul ei võimalda aga kohtulikul arutamisel uuritud tõendid nende kogumis asuda seisukohale, et Viktor Senin kahjustas tahtlikult ÕP sõiduki esiklaasi, ehk tegi seda vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidas sõiduki esiklaasist kinni haarates võimalikuks ja möönis, et ta tõmbab lahti esiklaasi liistu. Kohtu hinnangul on kahtlusteta tõendamist leidnud, et Viktor Senin võttis kinni kohtutäitur ÕP sõiduki esiklaasist, eesmärgiga takistada täituril edasi sõitmast, kuid arvestades Viktor Senini nägemispuuet, ei ole eluliselt usutav, et tema, haarates kinni sõiduki esiklaasist, nägi liistu ja rebis selle lahti või pidas võimalikuks, et rebib liistu lahti ja möönis seda.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viktor Senini käitumises puudub väärteoprotokollis kirjeldatud väärteokoosseis KarS § 218 lg 1 järgi ning kohus lõpetab tema suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud
  6. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Viktor Senini kaitsja esitas maakohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt Viktor Senini kasuks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2655,00 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 150 eurot, 4
(5)4-21-4347 millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks on kulutatud aega 14,75 tundi, mis hõlmab õigusabi vastavalt spetsifikatsioonile, s.o sõidukulu, nõupidamisi kaitsealusega, menetlustoimingutel osalemist, materjalidega tutvumist, vastulause esitamist, ettevalmistust kohtuistungiks, taotluse esitamist ja kohtuistungitest osavõttu./ tl 53-58 / Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja kohtuvälises menetluses ning maakohtus tehtud toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks. Seega rahuldab kohus kaitsjatasu hüvitamise taotluse, mis on seotud kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega, ning mõistab kohus Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2655,00 eurot valitud kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.