Obsah (13)

§ 613§ 477§ 174§ 367§ 122§ 124§ 173§ 172§ 138§ 144§ 175§ 4842§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-126873 Tsiviilasi M

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus 2 korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
2. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid 31.08.2021 kuni 30.09.2021 (dtl 40-47) seoses xxx korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud avaldajale tasumata 818,75 eurot. Avaldaja poolt esitatud arvetelt nähtub teenuste loetelu: vee soojendamine, tsirkulatsioon, küte, riigilõiv, kohtutäiturile täitmiseks, vesi ja kanalisatsioon, abonenttasu (vesi ja kanalisatsioon), avarii-dispetšerteenistus, haldusteenus, heakorrateenus, laenu tagastamine, elamuremont, reservkapital, kiirmenetluse avaldus, väljavõte registrist, tehnohooldus, prügi, üldelekter, raamatupidamine, niitmine. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja majandamiskulude nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale majandamiskulude põhivõlgnevus summas 474,75 eurot seoses esitatud arvetel näidatud järgnevate teenustega: vee soojendamine, tsirkulatsioon, küte, vesi ja kanalisatsioon, abonenttasu (vesi ja kanalisatsioon), avarii-dispetšerteenistus, haldusteenus, heakorrateenus, laenu tagastamine, elamuremont, reservkapital, tehnohooldus, prügi, üldelekter, raamatupidamine, niitmine.
3. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks 31.08.2021 arvel (dtl 40) märgitud riigilõivu summas 45 eurot, kohtutäituri tasu summas 60 eurot, kiirmenetluse avalduse tasu summas 80 eurot, registriväljavõtte tasu summas 3 eurot, 30.06.2021 arvel (dtl 42) märgitud kohtutäituri tasu summas 48 eurot ja 31.03.2021 arvel (dtl 45) märgitud riigilõivu summas 45 eurot, kiirmenetluse avalduse tasu summas 60 eurot ja registriväljavõtte tasu summas 3 eurot puudutatud isikult väljamõistmist. Kohus märgib, et avaldaja ei ole selgitanud nimetatud nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Samuti märgib kohus, et

§ 174

lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei pea kohus põhjendatuks arvetel märgitud menetluskulude väljamõistmist avaldaja põhinõude osana. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja põhinõue tuleb jätta rahuldamata 344 euro ulatuses ja puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 474,75 eurot. 10. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 18,02 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 27.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 3 mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.04.2021 kuni 26.10.2021 eest summas 11,75 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et avaldaja palub välja mõista viivised võlgnetavalt summalt alates 27.10.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kuivõrd 30.09.2021 arve (dtl 47) summas 54,28 eurot maksetähtaeg oli 31.10.2021, peab kohus viivise väljamõistmist põhjendatuks alates 27.10.2021 põhinõudelt 420,47 eurot ja alates 01.11.2021 põhinõudelt summas 474,75 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Arve nr 0221/68 0321/68 0421/68 0521/68 0621/68 0721/68 0821/68 Võla summa Võlaperiood 80,46 70,36 55,74 64,74 42 58,75 48,42 01.04.2021-26.10.2021 01.05.2021-26.10.2021 01.06.2021-26.10.2021 01.07.2021-26.10.2021 01.08.2021-26.10.2021 01.09.2021-26.10.2021 01.10.2021-26.10.2021 Viivise määr aastas 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% Viivise summa 3,70 2,76 1,81 1,68 0,8 0,72 0,28 11. Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada osaliselt ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 474,75 eurot, viivis summas 11,75 eurot ning viivis alates 27.10.2021 põhinõudelt 420,47 eurot ja alates 01.11.2021 põhinõudelt summas 474,75 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12. Tulenevalt

§ 122

lg-st 3,

§ 124lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 902,27 eurot.

Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jaotada menetluskulud menetlusosaliste vahel võrdeliselt avalduse lahendamise ulatusega. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kommunaalarvete tasumata jätmisest. Võttes arvesse, et avaldaja nõudis puudutatud isikult põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kokku summas 836,77 eurot (818,75+18,02), kuid kohus mõistis puudutatud isikult välja 486,50 eurot (474,75+11,75), kuulus avaldaja nõue rahuldamisele 58% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 58% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 42% ulatuses avaldaja kanda. 4 14.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 31.08.2021 summas 45 eurot ja avalduse esitamisel riigilõivu 22.10.2021 summas 5 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
2. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka õigusabikulud summas 350 eurot. Avalduse kohaselt kulus avaldaja esindajal nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 0,5 tundi, avalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ning avalduse kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimiseks) 0,5 tundi. Eelnimetatud ajakulule lisandub maksekäsu kiirmenetluse esindustasu 20 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust ning esitatud dokumendi sisu ja mahtu.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ka avaldaja esindaja maksekäsu kiirmenetluse esindustasu 20 euro ulatuses.

1. Avaldaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et avaldaja esindaja on kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
2. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 132 eurot (koos käibemaksuga) on 2,5 tundi, millele lisanduvad maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud 350 eurot (koos käibemaksuga).
3. Avaldaja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 400 eurot, millest 350 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 50 eurot riigilõiv. Võttes arvesse, et 5 puudutatud isikult kuuluvad avaldaja kasuks menetluskulud väljamõistmisele 58% ulatuses, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 232 eurot. 21.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6