Obsah (5)

§ 1047§ 149§ 1046§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2004 Tsiviilasi Grip & Stone OÜ h

§ 1047lg 4 alusel.

Kohus on õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist pooltele selgitanud (kd I, tlk 43-46).

§ 1047

lg 4 kohaldamise eeldused on: 1) hageja kohta on avaldatud andmeid; 2) nimetatud andmed on ebaõiged; 3) andmed avaldas kostja. 12. Nõude rahuldamise esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-67-10, p 17). Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks

§ 1047mõttes (vt RKTKo 3-2-1-11-04, p 10).

Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27).

1. Hageja tugineb hagis sellele, et, et kostja avaldas kolm faktiväidet, mis sisaldavad eraldi ja koosmõjus ebaõiged andmed. Alljärgnevalt tuvastab kohus, kas on avaldatud hagis nimetatud väited. hageja väited Nendeks faktiväideteks on: Faktiväide 1 - hagejal on seisuga 14.03.2018 võlgnevus kostja ees summas 1 578,98 eurot. Kohus tuvastas hagejale esitatud arve alusel (kd I, tlk 7), et faktiväide on avaldatud 14.03.2018 korteriühistu Turvise 12 poolt korteriomanikele väljastatud arvete pöördel. Faktiväide 2 – kostjal on hageja võlgnevuse kohta olemas tõendid. Kohus tuvastas kostja 26.04.2018 üldkoosoleku protokolli alusel (kd I, tlk 57-61 ja helisalvestis), et faktiväide on 5 avaldatud 26.04.2018 korteriühistu üldkoosolekul (S J-K: “Tõendid on olemas, on olemas kõik dokumendid”). Faktiväide 3 mittemaksjast hageja võlgnevuse tõttu on kostja arvelduskontol vahendeid 1 557 eurot, sest on võlgnik korter x. Kohus tuvastas kostja 26.04.2018 üldkoosoleku protokolli alusel (kd I, tlk 57-61 ja helisalvestis), et faktiväide on avaldatud 26.04.2018 korteriühistu üldkoosolekul (S J-K: “Arvelduskontol on vahendeid 1 557 eurot, sest meil on võlgnik korter x”).
2. Kohus leiab, et ülalmärgitute näol on tegu faktiväidetega, kuivõrd nende tõesus on kontrollitav.
3. Faktiväide 1 on ära toodud kostja arvetel. Hageja väidete kohaselt on vastav info edastatud igale Turvise tn 12 korteriomanikule. Kostja ei ole sellele väitele vastu. Andmete avaldamine paberkandjal postkasti pandaval teatisel (nt koos arvega) on avaldamine

§ 1047mõttes.

Faktiväited 2 ja 3 avaldati kostja üldkoosolekul. Kohtupraktika kohaselt on väidete esitamine KÜ üldkoosolekul andmete avaldamine. Seega on kohus seisukohal, et tõendite alusel on tuvastatud faktiväidete 1-3 avaldamine.

1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas andmed olid õiged või ebaõiged. Kohus selgitas kostjale, et temal lasub tõendamiskoormis selle asjaolu tõendamise osas. Kostja on esitanud kohtule makseteatise (tlk 107) ja leiab, et sellega on tõendatud võlgnevuse olemasolu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Makseteatis ega arve ei loo kohustust.
2. Täiendavalt leiab kostja, et kuivõrd eelmine omanik ei ole võlgnevusele vastu vaielnud ning kohtutäitur on võlgnevuse olemasolu märkinud enampakkumise teates, on võla olemasolu tõendatud ja ei ole vaidlustatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Enampakkumise toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1531 lg 2 sätestas, et korteriühistu esitab enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriühistuseaduse § 7 lõikes 3 nimetatud võla suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 1491 lg 3 p-s 2nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist. Kostja on vastava tõendi kohtutäiturile esitanud ning kohtutäitur on selle kohta avaldanud informatsiooni enampakkumise kuulutuses. Kohus märgib, et täituri avaldatu on deklaratiivne. See tugineb kostja esitatud andmetel ja ei loo iseseisvat kohustust. Ainuüksi see, et kostja teavitas täiturit väidetavast võlgnevusest ja täitur vastava info enampakkumise teates avaldas, ei tõenda, et kohustus oleks ka tegelikkuses olemas olnud.
3. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt korteri teine omanik K-G T, kellelt hageja omandas tema ½ suuruse osa veebruaris 2018, on pidanud vajalikuks tasuda ära oma osa korteriga seotud võlgnevusest. Nimelt on notar A A on 19.02.2018 kostja kontole kandnud summa 1 057,27 eurot selgitusega: Tallinn, Turvise 12-x seisuga 12.02.2018 kommunaal- ja majandamiskulude põhivõlgnevuse kustutamine, 12.02.2018 arve nr ½ tasumine. Kohus leiab, et ka asjaolu, et eelmine korteriomanik on andnud notarile käsundi mingi summa kostjale üle kanda, ei tõenda võlgnevuse olemasolu. See on deklaratiivse tähendusega ja ei loo kohustust. Kohustus kas oli olemas või ei, olenemata sellest, kas eelmine omanik seda tunnustas. Tema avaldatud andmed võisid olla ka ebaõiged ja võisid lähtuda sellest, et kostja esitatud info võla kohta on õige. KrTS § 43 lg-s 2 on sätestatud, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

§ 149

lg-s 1 on sätestatud, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega saab hageja esitada väidetavale võlgnevusele vastuväiteid ka juhul, kui korteri eelmine omanik seda ei teinud või nõuet tunnustas.

1. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, nagu tõendaks poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal. Kompromissis 6 kinnitas kostja, et seisuga 30.11.2018 puudub korteril nr 1 võlgnevus kommunaalteenuste eest (kd I, tlk 95, 96). See aga ei tähenda, et väidete esitamise ajal (märtsis, aprillis 2018) oleks võlgnevus olemas olnud. Kompromissi tekst on selliselt sõnastatud, et sellest ei saa tuvastada märtsis, aprillis 2018 võlgnevuse olemasolu ega puudumist.
2. Kostja esitas kohtule (vastuseks kohtu ettepanekule esitada enda väidete tõendamiseks tõendeid) hulgaliselt dokumente majandamiskulude ja nende jaotuse osas korterite vahel, kuid ei toonud välja selgeid asjaolusid – mida saab kohus nende tõendite alusel tuvastada (millised asjaolud, millisest tõendist). Viidatud tõenditest tegi kokkuvõtte kostja, kes märkis, et hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostjal märtsi, aprilli 2018 seisuga ettemaks, mitte võlgnevus. Hinnates tõendeid (kd I, tlk 157 – kd IV, tlk 212) kogumis ja kõrvutades neid hageja koostatud koondtabelites (kd V, tlk 5-11) märgituga leiab kohus, et hageja on teinud tõenditest kohased järeldused. Viidatud tõendeid kogumis hinnates ja süstematiseerides neid hageja poolt teostatud viisil (mis on kohtu hinnangul korrektne) tuvastab kohus, et hagejal puudus kostja ees faktiväidete 1-3 avaldamise ajal võlgnevus. Kohus eeldab, et hageja esitas kohtule tervikliku dokumentatsiooni väidetava võlgnevuse kohta. Seega on ebaõige ka faktiväide, mille kohaselt on olemas tõendid võlgnevuse olemasolu kohta. Kostja ei ole tõendanud selliste tõendite olemasolu.
3. Kostja on esitanud vastuväite, et andmete avaldamisel ei ole nimetatud hagejat nimeliselt, vaid märgitud, et võlgnevus on korteril x. Kohus selgitas esimesel asjas toimunud (eel)istungil, et võlgnikuks ei ole korter, vaid isik ja väide tuleb siduda konkreetse adressaadiga (vt kd I, tlk 146 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omandas korteri eelmistelt omanikelt (kellel väidetavalt oli võlgnevus kostja ees). KrTS § 43 lg-s 1 on sätestatud, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle (alates omandi ülemineku hetkest). Seega juhul, kui mingil hetkel nimetati korterit 1 võlgnikuks, tähendas see, et peeti silmas kas uut omanikku või eelmisi omanikke koos uue omaniku kui käendajaga (kes läbi korteri omandamise muutus käendajana kaasvõlgnikuks). Samas ilmneb korteriühistu protokollist, et võlgnikuna on käsitletud just hagejat ja kriitika korteri 1 omaniku kui võlgniku osas on suunatud just hageja vastu.
4. Kohtul tuleb tuvastada, et andmete avaldajaks oli kostja. Kostja kui juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb mh oma organite kaudu (RKTKo 3-2-1-45-12, p 14), st kostja avaldab väiteid mh oma juhtorganite kaudu. See ei tähenda, et kõik mida juhatuse liikmetest isikud teevad saab lugeda juriidilise isiku käitumiseks. Kohtul tuleb hinnata, kas ja millal saab lugeda, et isik on tegutsenud juriidilise isiku eest ja nimel ning millal enda kui füüsilise isiku nimel.
5. Faktiväite 1 osas (võlgnevuse märkimine arvetel ja nende panek korteriomanike postkasti) leiab kohus, et olenemata sellest, kes on konkreetseks arve koostajaks (kostja juhatuse liige, raamatupidaja vms) tegutseb ta käsundi alusel korteriühistu (st kostja) esindajana. Arvete ja neil märgitud täiendava teabe esitajaks on seega korteriühistu ehk kostja.
6. Faktiväited 2 ja 3 esitas kostja üldkoosolekul kostja juhatuse liige S J-K. Ta tegi seda ühistu liikmetele aruannet esitades ja seda kommenteerides juhatuse liikmena (tuginedes sel ajal ühistu kui juriidilise isiku majandusarvestustele), mitte eraisikuna arvamust avaldades. Eeltoodust tulenevalt on S J-Ki väljaütlemised ühistu 26.04.2018 üldkoosolekul omistatavad kostjale ehk tuleb lugeda kostja poolseks avaldamiseks. 25.

§ 1047

lg 1 järgi eeldatakse et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab

§ 1047

lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli

§ 1047

lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab

§ 1047

lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega 7 heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õigsuse kontrollimisel

§ 1047

lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1047

lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka

§ 1046järgi.

Kostja ei ole tõendanud vastutusest vabastamise eelduste esinemist käesolevas asjas. 26. Rikkumise õigusvastasus pole andmete ümberlükkamise puhul oluline. Samuti pole nõude rahuldamiseks oluline, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav (see omab tähendust üksnes tõendamiskoormise jaotamisel). Samuti pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (

§ 1047

lg 1) ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Samuti pole oluline avaldaja süü (RKTKo 3-2-1-166-12, p 13).

1. Ülalmärgitu kokkuvõttes märgib kohus, et tuvastas ebaõigete andmete avaldamise kostja poolt ning leiab, et kostja vastutab nende avaldamise eest.
2. Hageja peab ise määratlema andmete ümberlükkamise koha ja viisi. Kohus peab kontrollima, et hageja esitatud nõue oleks ka täidetav ning kahtluse korral sellele ka hageja tähelepanu juhtima. Hageja peab arvestama, et ümberlükkamine peab toimuma võimalikult samal kujul ja viisil kui andmete esialgne avaldamine. Erandjuhtudel saab andmete ümberlükkamist nõuda ka teisel viisil, nt kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). 29.

§ 1047

lg 4 ei täpsusta, kuidas, mil viisil ja mis ulatuses tuleks ebaõiged andmed ümber lükata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

§ 1047

lg 4 eesmärk on rikkumise kõrvaldamine ja isiku õiguste taastamine, mistõttu tuleks

§ 1047

lg 4 sätestatud andmete ümberlükkamise regulatsiooni sisustada

§ 127

lg 1 kaudu.

§ 127

lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus taotleda kohtuotsusega ka ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi, koha, ulatuse ja tähtaja kindlaksmääramist kohtu poolt selliselt, et hageja õigused saaksid efektiivselt taastatud ning et ümberlükkamine oleks ebaõigete andmete avaldamisega proportsionaalne. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus avalikkusele avaldatud au teotavad andmed lükatakse ümber viisil, mis ei pälvi samasugust avalikkuse tähelepanu või tehakse seda mitmetähenduslikult.

1. Kuna kostja poolt avaldatud ebaõied andmed hageja kohta esitati kostja poolt liikmetele edastatavatel arvetel ja paberkandjal ning ka suuliselt 26.04.2018 üldkoosolekul Truvise tn 12 (Tallinn) korterelamu trepikojas, siis tuleb ebaõigeid andmed ümber lükata vähemalt samasuguses ruumimahus ja asukohaga.
2. Hageja on palunud kohustada kostjat avaldama hagi rahuldamisel järgnev teade: „Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 lükkab ümber Grip & Stone OÜ suhtes avaldatud valeväited ja nimelt: Korteriühistu Turvise tn 12 avaldab ametlikult, et korteriühistu poolt levitatav info selle kohta, et Grip & Stone OÜ-l on korteriühistu ees võlgnevus, on vale ja ei vasta tegelikkusele. Ei vasta tegelikkusele ka korteriühistu väide selle kohta, et korteriühistu arvelduskontol on nii vähe raha, 1 557 eurot, vaid selle pärast, et majas on võlgnik Grip & Stone OÜ. 8 Firmal Grip & Stone OÜ ei ole võlgnevust korteriühistu Turvise tn 12 ees ja 14.03.18.a. arvete pöördlehel näidatud info Grip & Stone OÜ võlgnevuse kohta on vale. Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 vabandab Grip & Stone OÜ ees tema kohta valeinformatsiooni levitamise eest.“ 32.

§ 1047

lg-s 4 on sätestatud, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Kohus leiab, et hageja nõue ebaõigeid andmeid ümber lükkava teate avaldamise viisi ja vormi osas on mõistlik ja rahuldab selle. Vabanduse avaldamist ei ole võimalik nõuda ja selleks kohus kostjat ei kohusta. Menetluskulud

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
3. Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
4. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 107,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse, rohkeid kohtumisi-konsultatsioone kliendiga, e-kirjavahetust kliendiga jmt. Kohus leiab sellekohasele Riigikohtu praktikale tuginedes, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena põhjendamatud ja kohtu poolt kontrollimatud ning neid välja ei mõista. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 32 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 32 * 120 = 3 840 eurot.
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot (riigilõiv) + 3 840 eurot (õigusabi kulud) = 4 140 eurot.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 9 tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 39. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik 10