lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: … - HÕ registriosa IV jaos on 1.järjekohal kanne kohtuliku hüpoteegi kohta 4 725 566,01 krooni AS T N kasuks 29.07.2010 kohtumääruse alusel (I kd, t lk 148). Tallinna notar T P poolt 28.04.2015 tõestatud lepingu alusel on AS T N loovutanud nõude ja kandnud kohtuliku hüpoteegi üle Laevastiku OÜ-le. Loovutatud nõude aluseks on OÜ R ja F E OÜ vahel Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36304 kinnitatud kompromiss. Nõude loovutamise aja seisuga on täitmata nõude osa suurus 88 561,44 eurot, mis on tagatud Harju Maakohtu 29.07.2013 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-10-36304 HÕ-le seatud kohtuliku hüpoteegiga (II kd, t lk 27 jj). …“ Kui vaadata hageja 27.12.2018 hagiavaldust, siis nähtub sellest, et hageja väidab järjekordselt, et on Hoonestusõiguse omanik ja taotleb kostjalt Hoonestusõigusel oleva kohtuliku hüpoteegi kustutamist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest järjekordselt hageja väitel ei saa 2013 Täitemenetluse tulemusena tagada Hoonestusõigusel olev kohtulik hüpoteek nõudeid Hoonestusõiguse omaniku vastu. Hageja on küll lisanud 27.12.2018 hagiavaldusele juurde mõningaid täiendavaid tõendeid ja viiteid õigusaktidele, kuid hagi alus ja ese on üldjoontes kattuvad ehk hageja soovib vabaneda 2013 Täitemenetluse tõttu Hoonestusõigusel olevast kohtulikust hüpoteegist ja selle sundtäidetavusest. Asjaolu, et hageja jättis 2016 Otsuse aluseks olevas menetluses mõningad asjaolud tõendamata või õiguslikud seisukohad esitamata, ei anna hagejale õigust pöörduda samasisulise hagiga uuesti sama kostja vastu kohtusse. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol ei ole tegemist eriliigilise hagiga, vaid sisuliselt soovib hageja Hoonestusõigusele kantud kohtulikust hüpoteegist ja selle sundtäidetavusest vabaneda, millise küsimuse on maakohus juba lõplikult lahendanud 2016 Otsusega.
lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii
lg 1 p-i 4 kui ka
lg 1 p-i 2 kohaselt on keelatud menetleda asja, kus samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on menetluse lõpetanud jõustunud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kirjeldatud juhul on kohus
Ka sisu poolest on hageja hagi perspektiivitu, sest TMS § 159 lg 1 kohast võimalust jätta pärast müüki hüpoteegikanne ja seeläbi alles jäänud tagatud nõuded kehtima, on Riigikohus jaatanud ka nt 28.09.2011 otsuse nr 3-2-1-60-11 p-ides 18-19. Seega hageja TMS § 159 lg 2 tõlgendus ei ole õige isegi juhul, kui hageja saaks antud asjaolule käesoleva menetluse raames tugineda, ning ka seetõttu tuleks jätta hageja esitatud hagi käesolevas tsiviilasjas läbi vaatamata (
KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas mittevaidlustatud asjaolude (
lg 2 ja 4) ja poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-10-36304, AS B (registrikood xxx, praegune AS T N) hagi OÜ R ja F E OÜ vastu 278 601,11 euro ja viivise saamiseks. Vastavalt Harju Maakohtu 29.07.2010.a. hagi tagamise määrusele kanti kinnistusraamatusse kohtulik hüpoteek summas 4 725 566, 01 krooni AS B kasuks. Kohtulik hüpoteek hakkas koormama F E OÜ-le kuulunud hoonestusõigust (registriosa nr xxx), mis koormas Tallinnas, XXX asuvat kinnistut (reg.-osa nr xxx. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.
lg 2 kohaselt käesolevas lõikes 1 nimetatud juhul loetakse kokkulepet õigustatud isiku nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et TMS § 158 lg 3 ja TMS § 159 lg 2 tulenevalt on AS T N nõue, mida tagas hoonestusõigusele asukohaga Tallinn, xxx seatud hüpoteek, hoonestusõiguse asukohaga Tallinn, xxx enampakkumisel müügiga rahuldatud ja seega lõppenud. Kohtu hinnangul kinnisasja omandaja ja hüpoteegipidaja saavad kokku leppida, et hüpoteek jääb endiselt hüpoteegipidaja nõuet tagama (seda ei kustutata) näiteks juhul, kui kinnisasja omandaja ei soovi enampakkumise raames täita raha maksmisega hüpoteegipidaja nõuet. Sellise kokkuleppe sõlmimise korral loetakse võlgniku vastu alustatud täitemenetluses, et hüpoteegipidajast võlausaldaja nõue on enampakkumisel võõrandatud kinnisasja arvel rahuldatud ja võlgnikul ei tule enam seda kohustust hüpoteegipidajale täita. Seega võib kinnisasja omandaja kokkuleppel võlausaldajaga (hüpoteegipidajaga) võtta üle võlgniku kohustuse VÕS § 175 lg 1 järgi ja pooled lepivad kokku, et selle kohustuse täitmise tagamiseks jääb kinnisasjale seatud hüpoteek püsima. Praeguses asjas on aga AS TF N olles ise sissenõudjaks omandanud täitemenetluses läbi viidud enampakkumisel xxx Tallinn asuvat kinnistut koormava hoonestusõiguse ja ostusumma osas tehti tasaarvestus sissenõudja AS T N (ostja) nõudega võlgniku F E OÜ vastu. Seega ei ole AS T N hoonestusõiguse omandajana üle võtnud võlgniku F E OÜ kohustust VÕS § 175 lg 1 järgi, vaid F E OÜ kohustus AS T N ees on täidetud enampakkumisel saadud hoonestusõiguse ostusumma arvelt. Kuna käesoleval juhul oli hoonestusõiguse sundmüügi puhul kohtuliku hüpoteegi omaniku ja hoonestusõiguse enampakkumisel ostja näol tegemist sama isikuga AS T N näol, siis oli ostjal võimalik
lg 1 korras esitada kohtutäiturile avaldus (kokkulepe) kohtuliku hüpoteegi säilitamiseks kinnistusraamatus, kuid sealjuures rakendus kohe TMS § 159 lg 2, mille kohaselt kokkulepe (avaldus) loetakse õigustatud isiku nõude rahuldamiseks kinnisasjast. Seega võis küll kohtulik hüpoteek hoonestusõigusele asukohaga Tallinn, xxx jääda püsima, kuid AS T N ei saa F E OÜ vastu olevat nõuet sisse nõuda enam hoonestusõigusele seatud hüpoteegi sundrealiseerimise kaudu. Kohtu hinnangul ei saa olla seaduse mõttega kooskõlas olukord, milles sissenõudja omandab enampakkumisel kinnisasja ja olles ise nii hüpoteegipidaja kui enampakkumisel kinnisasja ostja, esitab avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamata jätmiseks ja seejärel võõrandab enampakkumisel rahuldamata jäänud nõude ja seda tagava hüpoteegi kolmandale isikule, kes hakkab uuesti sama hüpoteegiga tagatud nõuet sundtäitma. Kohus nõustub hagejaga, et sama kohtuliku hüpoteegi kaudu ei saa korduvalt sama hoonestusõigust sundrealiseerida. Kohus leiab, et kuna kostja on esitanud sundtäitmisele nõude F E OÜ vastu ning kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS T N nõue F E OÜ vastu on lõppenud, siis puudub kostjal ka sundtäitmisele esitatud nõue. Kohtu hinnangul, et saa pidada 28.04.2016 AS T N ja Laevastiku OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamist kehtivaks, kuivõrd loovutatava nõude eelduseks on loovutatava nõude olemasolu ja kui selline nõue puudub, ei saa toimuda ka selle loovutamist. Seega on kostjale AS T N poolt loovutatud nõue, mida tegelikult ei ole olemas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjal olla F E OÜ vastu sundtäidetavat nõuet ning sundtäitmine täiteasjas nr 008/2018/2408 tuleb lubamatuks tunnistada. Kohus märgib, et kuna AÕS ei näe ette omaniku kohtulikku hüpoteeki, sest AÕS § 363 lg 2 näeb ette, et kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue, siis tegelikult ei oleks tohtinud kinnistusraamatupidaja pärast xxx Tallinn asuva hoonestusõiguse sundmüüki jätta xxx, Tallinn asuvat hoonestusõigust koormama kohtuliku hüpoteegiga, vaid oleks tulnud muuta hüpoteegi sisu ja kanda AÕS § 248 tähenduses kinnistusraamatusse omanikuhüpoteek. Seda, et AS T N on soovinud kinnistusraamatusse kanda pigem omanikuhüpoteeki, kinnitab tolleaegse AS T N esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp e-kiri kohtutäitur K P büroo kohtutäituri abilisele T K, milles Tarmo Repp viitab
lg-le 6 ja leiab, et antud juhul on tegemist analoogse situatsiooniga, kuna omanik ja hüpoteegipidaja langevad kokku ja seega saab omanik hüpoteegi alati vajadusel ära kustutada (tlk 181). Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjat andma nõusolek kohtuliku hüpoteegi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, IV jakku, kande kustutamiseks AÕS § 65 alusel. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Käesoleval juhul on hagejale kuuluval kinnistul asukohaga xxx, Tallinn asuv hoonestusõigus koormatud tsiviilasjas 2-10-36404 seatud hüpoteegiga. Kohus on tuvastanud, et AS-l T N hüpoteegiga tagatud nõue F E OÜ vastu on hoonestusõiguse asukohaga Tallinn, xxx enampakkumisel müügiga rahuldatud ja seega lõppenud. Seega kostjal hagejale kuuluval hoonestusõigusel hüpoteegiga tagatud nõue F E OÜ vastu puudub. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna hüpoteegi realiseerimine on keelatud nõudeta, võimaldab AÕS § 349 lg 1 koormatud kinnisaja igakordsel omanikul nõude hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kui hüpoteegipidaja on selle sätte järgi kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 järgi asendada kohtuotsusega (Riigikohtu 05.11.2008 nr 3-21-104-08, p.13). Seega saab kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamist, kui see ei taga ühtegi nõuet ja koormab kinnisasja tarbetult. Käesoleval juhul hagejale kuuluval xxx, Tallinn asuval hoonestusõigusel asuv kohtulik hüpoteek ei taga ühtegi kostja nõuet ja kinnistusraamatu kanne on seetõttu ebaõige ning täidetud eeldused TsÜS § 65 lg 1 alusel kinnistusraamatud kande parandamiseks nagu hageja seda ka hagis nõudnud on. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 ja lg 2 p 3 kohasel on kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalik hüpoteegipidaja ehk praegusel juhul kostja nõusolek. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustakse nõusolekut andma. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja poolt tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks ja kohustab kostjat andma nõusolek kohtuliku hüpoteegi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, IV jakku, kande kustutamiseks. Kohus määrab asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks TsÜS § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.