Obsah (6)

§ 17§ 401§ 339§ 239§ 318§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-8052 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Kriminaalasi Johan Erik Reimani süüdistuses KarS §

§ 17

lg-le 1 on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kooskõlas

§ 401

lg-ga 1 on kolmas isik füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid kelle õiguste või kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses otsustada.

§ 401

lg 2 teise lause kohaselt kaasab menetleja kolmanda isikuna menetlusse iga isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele. Sellest tulenevalt on vastavate asjaolude ilmnemisel kolmanda isiku menetlusse kaasamine immanentselt kohustuslik, mitte menetleja kaalutlusõigus. 2.3. Kolmanda isiku võib kaasata igas menetlusstaadiumis ning seda võib taotleda ka kohtulahendi peale kaebust esitades. Kolmandal isikul on õigus esitada apellatsioon tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kokkuleppemenetluse peale võib esitada apellatsiooni mh siis, kui on tegemist

§ 339lg 1 või kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao sätete rikkumisega.

§ 239

lg 2 p-st 4 tuleneb kohustus küsida kokkuleppemenetluseks nõusolekut ka kolmandalt isikult. Antud juhul lepiti süüdistavaga kokkuleppemenetluses kokku kolmandale isikule kuuluva raha konfiskeerimine, millega puudutati kolmanda isiku varalisi õigusi. Kolmanda isiku nõusolekut selleks aga ei küsitud. Sellega rikuti üheselt

§ 239

lg 2 p-i 4, milline säte paikneb

1. peatüki
2. jaos, kuuludes sellega

§ 318lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluse apelleeritavasse osasse.

2 2.4. Tulenevalt

§ 339

lg 1 p-st 12 on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Ausa ja õiglase kohtumenetluse immanentne osa on õigus olla enda õigusi puudutava asja arutamise juures ning avaldada selle osas seisukohti, taotlusi ja nõusolekuid. Isiku varaliste õiguste üle otsustamine isikut ennast menetlusse kaasamata on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte oluline rikkumine. 2.

1. Apellandi vara on kriminaalmenetluses vähendatud ca 10000 euro võrra ilma apellandile selle kohta tõhusa vastuväite esitamise võimaluse loomiseta. Nimetatud summale võib apellandi täiendava kuluna lisanduda erisoodustusmaks tulumaksuseaduse mõttes, kui ettevõtte raha kasutatakse eraisiku kohustuste täitmiseks.
2. E.R. i esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste esitas 26.01.2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub võtta apellatsioon menetlusse, kaasata apellant kriminaalasja nr 121-8052 menetlusse kolmanda isikuna ning tühistada Tartu Maakohtu 12.01.
3. a otsus konfiskeerimist puudutavas osas ja saata selles osas maakohtule tagasi uueks arutamiseks. 3.
4. Kahtlustatava kinnipidamisel otsiti läbi ka tema emale E.R. ile kuuluv eluruum asukohaga XXX . Läbiotsimisel leiti ja võeti ära sularaha suurusjärgus 6300 eurot (täpne summa kajastub läbiotsimisprotokollis, mida apellandile ei ole edastatud). Nimetatud asjaolu on piisav apellandi kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna, sest edasises menetluses võidakse otsustada tema varaliste õiguste ja kohustuste üle. Menetleja jättis aga apellandi ekslikult kolmanda isikuna menetlusse kaasamata, rikkudes sellega tema menetlusõigusi. E.R. i ei ole menetluses kunagi üle kuulatud, seega pole antud talle võimalust tema eluruumist leitud raha osas seisukohta avaldada. Apellandi vara on kriminaalmenetluses vähendatud ca 6300 euro võrra ilma apellandile selle kohta tõhusa vastuväite esitamise võimaluse loomiseta. 3.
5. Apellatsiooni õiguslikud põhjendused kattuvad LLiivia Transport OÜ apellatsioonis olevaga, mis on kajastatud käesoleva määruse p-des 2.
6. – 2.
7. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et LLiivia Transport OÜ ja E.R. i kolmandate isikutena kaasamine ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb jätta sellekohased taotlused rahuldamata. Sellest tulenevalt jäävad läbi vaatamata ka apellantide esindaja apellatsioonid, mis tuleb tagastada esitajale. 5.

§ 318

lg 21 järgi võib kolmas isik esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Sama paragrahvi lõike 22 kohaselt võib isik esitada apellatsiooni ka siis, kui leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Sellisel juhul otsustab ringkonnakohus eelmenetluses määrusega, kas isik tuleb kannatanu või kolmanda isikuna kaasata menetlusse. 6. Praegusel juhul ei ole ei LLiivia Transport OÜ ega E.R. kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna, mistõttu ei ole kumbki apellantidest käsitletavad kohtumenetluse pooltena, kellel oleks tulenevalt

§ 318lg-st 4 apellatsiooniõigus.

Küll tuleb ringkonnakohtul tuvastada

§ 318lg 22 alusel, kas LLiivia Transport OÜ ja/või E.R.

tuleks kaasata kolmandate isikutena menetlusse, mis annaks õiguse lahendada nende esitatud apellatsioonid sisuliselt. Selleks tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kummagi apellandi seadusega kaitstud õigusi või vabadusi on kriminaalmenetluses nr 1-21-8052 tehtud otsusega puudutatud. 3 7. Ringkonnakohus möönab, et apellantide esindajal on õigus, et tulenevalt

§ 239

lg 2 pst 4 tuleneb, et kolmanda isiku nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kohustuslik. Küll selgitas Riigikohus 17.09.2020. a määruse nr 1-20-1149 p-s 27, et

§ 239

lg 2 p 4 ja § 243 lg 1 p 7 koostoimes järeldub, et kolmanda isiku nõusolek on kokkuleppemenetluse kohaldamiseks vajalik vaid siis, kui selles menetluses soovitakse otsustada ka kolmanda isiku õiguste üle. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui kokkuleppes määratletakse kokkuleppemenetluse ese selliselt, et selles menetluses kolmanda isiku õiguste üle ei otsustata, pole tema nõusolek kokkuleppemenetluseks vajalik.

§ 318

lg 21 kohaselt ei saa kolmas isik apelleerida kohtuotsust, mis ei puuduta tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.07.

1. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 29) Niisiis on kolmanda isiku nõusolek tarvilik üksnes selles menetluses kolmanda isiku õiguste üle otsustamiseks, mitte kokkuleppemenetluse kohaldamiseks iseenesest.
2. Tartu Maakohtu 12.01.
3. a otsusega konfiskeeriti KarS § 831 lg 1 alusel Johan Erik Reimani raha 4500 eurot (arestitud Tartu Maakohtu 27.10.
4. a määrusega samuti Johan Erik Reimanilt kui tema vara, vt kd 3 tl 1-6) ning KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel Johan Erik Reimanilt temale kuulunud sularaha 11 450 eurot (kantud tagatiste kontole Johan Erik Reimanile kuulunud rahana, vt kd 1 tl 212-213). Seega ei ole maakohtu otsuses tehtud mitte ühtegi LLiivia Transport OÜ ja/või E.R. i subjektiivseid õigusi puudutavat otsustust. Sellest tulenevalt ei ole rikutud ka kokkuleppemenetluse norme, kuivõrd väidetavate kolmandate isikute nõusolekuid ei olnud vaja.
5. Apellantide esindaja leiab, et apellantide varalised õigused jäid kaitseta ning on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohus selgitas eelmärgitud määruse p-des 32 ja 33, et tulenevalt KarS § 85 lg-st 2 jäävad selle isiku õigused püsima, kellele vara tegelikult kuulub, mis tähendab, et tema omand või muu konfiskeeritud õigus konfiskeerimisel ei lõpe ega lähe riigile üle. Konfiskeerimisotsustus puudutab vaid konfiskeerimise adressaati. Konfiskeeritud asja (väidetav) tegelik omanik, kes ise konfiskeerimisotsustuse adressaat ei ole, võib tsiviilkohtumenetluses riigilt AÕS § 80 alusel nõuda enda omandiõiguse tunnustamist ja konfiskeeritud asja väljaandmist riigi ebaseaduslikust valdusest enda valdusse. Kui vara on riigi poolt edasi võõrandatud ja tegelik omanik on selle omandi kaotanud, võib ta nõuda selle eest KarS § 85 lg 2 alusel hüvitist.
6. Eelnevast tuleneb, et kui isik ei ole konfiskeerimisotsustuse adressaat, s.o vara ei ole konfiskeeritud tema varana, siis ei käi konfiskeerimisotsustus tema kohta ega riiva tema õigusi, sest ta saab enda õigused maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Seega ei ole Tartu Maakohtu 12.01.
7. a otsusega puudutatud apellantide seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi ning mõlemal apellandil on võimalik väidetav õiguste rikkumine kõrvaldada tsiviilkohtumenetluses, mistõttu ei jää nende varalised õigused kaitseta ning nad saavad nõuda enda väidetava omandi tagasi. Seega puudub alus apellantide kolmandate isikutena kaasamiseks ning need taotlused jäävad rahuldamata.
8. Kuivõrd LLiivia Transport OÜ ja E.R. i esindaja taotlused nende kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks jäävad rahuldamata, ei ole võimalik läbi vaadata ka esitatud apellatsioone.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile mh juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Ilma apellante kolmandate isikutena kaasamata, ei ole nad käsitletavad kohtumenetluse pooltena, mistõttu puudub neil ka

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigus maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu jäävad

§ 326lg 2 p 3 alusel apellatsioonid läbi vaatamata ja need tuleb tagastada esitajale.

4 10. LLiivia Transport OÜ-l tekkinud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 5