Obsah (5)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10681 Tsiviilasi B. R. hagi K.

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 115 järgi on
3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
4. Kohus loeb sünnitõendiga tõendatuks, et B. R. (hageja) on sündinud xxxx (vanus xxxx a.). Lapse emana on sünniakti kantud K. K. ja isana R. R.. Seega on K. K. ja R. R. lapse hooldusõiguslikud vanemad.
5. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja ülalpidamiseks 880 eurot kuus, mida hageja on vähendanud ja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 292 eurot kuus.
6. Kostja väitel elas hageja kuni märtsini 2020 vaheldumisi mõlema vanema juures, s.o nädal ühe vanemaga ja nädal teise vanemaga. Ka täna viibib laps vähemalt 1/3 ajast ema juures. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna kostja kannab lapse ülalpidamiskulusid vahetu ülalpidamisega.
7. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annavad alust jätta hagi rahuldamata. Kostja tõi esile, et laps on olulise osa ajast lapse emaga ja ema vahetul ülalpidamisel. Kostja viitas selle tõendamiseks Harju Maakohtu menetlusele tsiviilasjas nr xxxx, kus on menetluses lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale hooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha, hariduse, tervise ja varahoolduse küsimustes. Viidatud tsiviilasjas esitas lapse ema vastuavalduse lapse elu- ja viibimiskoha ainuotsustusõiguse andmises kostjale. Kohus märgib, et eelviidatud tsiviilasjas xxxx kohtulahend ei olnud jõustunud. Seetõttu ei ole kostja kohaselt tõendatud, kui palju viibib laps ühes kuus ema hoole all. Kostja poolt esitatud väiteid elatise suuruse määramisel on võimalik arvesse võtta üksnes olukorras, kus on tõendatud, kui palju laps ema juures viibis ning kui suures osas ema nimetatud ajal lapse kulusid vahetult kandis. Käesoleval juhul on tõendamata, et ajal, mil laps väidetavalt ema hoole all viibis, kandis ema vahetult lapsega seotud kulusid. 4
8. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
3. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (nõuded 14.09.2020 hageja vastuses): - Eluasemekulud nõue 250 eurot. Hageja elab 50 m2 korteris, aadressil Xxxx. Kohtuistungil olid pooled ühte meelt, et eluasemekuludena võib arvestada 100 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohus loeb põhjendatud eluasemekuluks 100 eurot kuus. - Toidukulud nõue 200 eurot. Kostja leiab, et summa on liiga suur ja see võiks olla 100 eurot. Kohus võtab toidukulude kindlaks tegemisel aluseks Tartu Ülikooli uuringu veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi RAKE, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), milles on leitud, et Tallinnas elava lapse toidukulu vanuserühmas 7-12 aastat on 107 eurot kuus (RAKE tabel lk 39). - Transpordikulud nõue 20 eurot. Hageja väljasõidud Tallinnast väljapoole. Vaidlus puudub ja kohus arvestab nimetatud kuluartiklile 20 eurot. - Sidekulud nõue 30 eurot. Laps kasutab interneti, TV, Telia teenust. Lapse telefonipakett on ema nimel. Igakuised arved on 60 eurot. Internet on kahes kohas, ka Xxxx valmivas majas, mida laps kasutab. Kostja leiab, et sidekulud on ülepaisutatud ja summa võiks olla 12 eurot kuus, sest lapse ema maksab mobiili eest ja selle üle vaidlus puudub. Kohus tugineb sidekulude hindamisel Tartu Ülikooli uuringule veebruaris 2020.a, mis 5 arvestab Tallinnas elava lapse vanuserühmas 7-12 aastat sidekuluna 13 eurot kuus (RAKE tabel lk 39). - Tervishoiukulud nõue 20 eurot. Vaidlus puudub ja kohus arvestab nimetatud kuluartiklile 20 eurot kuus. - Hügieenikulud nõue 80 eurot. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda, kuid esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, milliseid hügieenikulusid summas 80 eurot lapsega seonduvad. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada lapse hügieenikulu suuruseks kostja pakutud 20 eurot kuus. - Koolikulude nõue 20 eurot. Vihikud, pastakad, pliiatsid, nimetatud kulu sisaldab ka pikapäevarühma lisasööke koolis. Kostja leiab, et summa on mõistlik ja kohus arvestab koolikuludeks 20 eurot kuus. - Riided, jalanõud nõue 40 eurot. Vaidlus puudub ja kohus arvestab kuluartiklile 40 eurot kuus. - Muud jooksvad kulud ▪ Sõprade sünnipäevad nõue 80 eurot. Kohus leiab, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega, käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, seega on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Jagades 80 eurot 12 kuuga, on põhjendatud kulu 7 eurot kuus. ▪ Meelelahutus (kino ja muuseumi külastused jm üksiküritused nt WRC ralli). Vaidlus puudub ning kohus arvestades lapse vanust ja elukohta xxxx, leiab, et nimetatud kuluartikkel on kooskõlas Tartu Ülikooli uuringuga veebruaris 2020.a summas 29 eurot kuus (RAKE lk 39 tabel „vaba aeg“). ▪ Tantsukool nõue 44 eurot. Lapse ema ütluste kohaselt laps käis Xxxx tantsukoolis, alates COVID epideemiast laps tantsukoolis ei käi. Kuna hageja tantsutrennides ei osale, siis kohus arvestab tantsukooli kuluna 0 eurot. ▪ Pikapäevarühm nõue 47 eurot. Lapse ema sõnul hetkel pikapäevarühma ei toimu, mistõttu kohus arvestab pikapäevarühma kuluna 0 eurot. ▪ Toiduraha nõue 27 eurot. Lapse ema peab silmas pikapäevarühma lisasööke koolis. Kuna hetkel pikapäevarühma ei toimu, siis kohus arvestab pikapäevarühma toiduraha 0 eurot. ▪ Suvelaager nõue 95 eurot. Hageja käis suvel Xxxx linnalaagris, mis kestis 3 päeva. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. Jagades laagrikulu 12 kuuga, on põhjendatud kulu 8 eurot kuus. 6 ▪ Veekeskuste külastused nõue 70 eurot. Laps külastas veekeskuseid suvel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millised annaksid aluse veenduda kulude tegelikus kandmises, kohus ei saa tõendamata kulu elatisena välja mõista. Kohus on lapse meelelahutuskulusid eelpool elatisena juba arvestanud. ▪ Lukustav koolikapp nõue 25 eurot. Lukustavas koolikapis saab laps oma isiklikke asju hoida. Tegemist on ühekordse kuluga ja hageja maksab teenuse eest 1 kord aastas kooli kaudu. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. Jagades 25 eurot 12 kuuga, on põhjendatud kulu 2 eurot kuus. ▪ Ujumistreening koos varustusega nõue 95 eurot kuus. Trenn 85 eurot ja 10 eurot varustus. Kostja soovib, et hageja esitaks kulutõendi. 05.11.2020 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tõendite esitamiseks tähtaja kuni 19.11.
4. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-16513). Ainuüksi viide Xxxx kodulehele ja ema teadmisele, et laps käib ujumas, ei anna alust ujumistreeninguid elatisena välja mõista. Lapse kallist hobi ei saa käsitleda ülalpidamise esmavajadusena. Vahendite olemasolu korral ja vanemate kokkuleppel võib laps lubada püsikulutusi nõudvat kallist hobi. Kuna kostja soovib hagejalt kulutõendit, siis võib eeldada, et kostjal puudub ülevaade ujumistreeninguga seotud reaalsetest kuludest. Ühtegi tõendit ujumistreeningu kuludest hageja ei ole esitanud, mistõttu kohtul puudub alus nimetatud kulu osas elatis välja mõista. ▪ Kohus ei pea tõendatuks ega põhjendatuks nõuda kostjalt elatisrahana välja järgmised kulud: jalgratas 470 euro, rulluisuvarustus 150 eurot, lapse sünnipäevapidu 158 eurot, uue telefoni soetamisekulu 243 eurot. Kohus selgitab, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade (nt jalgratas, rulluisud, mobiiltelefon) ja teenuste või lapse elustiili toetamine (sünnipäevapidu) muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided, haridus, ravimid. Jalgratast, rulluisud, mobiiltelefoni võib nimetada luksuskaubaks, mille ostmiseks tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on nõus nende asjade eest tasuma. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapse isal leida asjade ostmiseks endal vahendeid. Vanemate eelnev kokkuleppe reegel kehtib ka lapse sünnipäevapeo korraldamisel. Planeerides lapse sünnipäeva tuleb vanematel eelnevalt kokku leppida kes ja kui palju on valmis panustama peo kuludesse. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem korraldab rahaliste kuludega ürituse ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostja huvidega. Teisele vanemale ei saa tulla kulude arve üllatusena ja kui teine vanem ei ole nõus kulusid kandma, siis tuleb üritust korraldaval vanemal endal vahendid leida. 7 ▪ Muud kulud. Kohtule on põhjendamata ja tõendamata, millised muud kulud lapsega seonduvad.
5. Kokku on hageja põhjendatud ja tõendatud kulud summas 386 eurot [ 340 eur (100 eluasemekulud + 107 toidukulu + 20 transpordikulu + 13 sidekulu + 20 tervishoiukulu + 20 hügieenikulu + 20 koolikulu + 40 eurot riided/jalanõud) + 46 eur muud kulud (7 sõprade sünnipäevad + 29 meelelahutus + 8 suvelaager + 2 lukustav koolikapp) ]. Kohus on seisukohal, et sellises suurusjärgus elatis on kooskõlas ka Tartu Ülikooli uuringuga veebruaris 2020.a, milles on leitud, et lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 7-12 aastat ja kes elab Tallinnas on vajadused kaetud 385 eurot kuus (RAKE tabel lk 39).
6. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
7. Lapse emale kuulub äriühing OÜ F (reg kood xxxx). Majandusaasta aruanne kinnitab, et OÜ F müügitulu oli 2019 aastal 238 eurot. Kostja on antud ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige, olles ka selle ettevõtte ainus töötaja, töötasuga keskmiselt 584 eurot kuus, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (tlk 19), lisandub lastetoetus 60 eurot, kokku on igakuine sissetulek 644 eurot. Omandiõiguse alusel kuulub kostjale mootorsõiduk xxxx xxxx ehitusaasta
8. Kinnisvara kohtu tuvastatud andmetel kostjale ei kuulu.
9. Lapse isa omandisse kuulub kolmetoaline kõigi mugavustega korter aadressil Xxxx ja elamumaa asukohaga Xxxx. Lapse isa on S OÜ (registrikood xxxx) juhatuses, kuid antud ettevõttel majandustegevus puudub, mida kinnitab 2019.a majandusaasta aruanne. Hageja väitel läheb ettevõte likvideerimisele.
10. Hinnates vanemate varalist olukorda, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 193 eurot kuus (386:2).
11. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (

§ 102lg 2).

Praeguses asjas on kostja tuginenud elatise vähendamisele põhjusel, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist (

§ 102lg 2).

Kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud enda majanduslikust olukorrast tulenevat võimetust anda lastele võrdselt ülalpidamist. Kostja 19.11.2020 esitatud kulude tabel ja ostukviitungid ei tõenda hagejale tehtud kulusid. Kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel hagejale jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. 8

1. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
2. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
3. Kuivõrd hageja elab isaga, siis kannab lapse isa suurema osa lapse kuludest. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada, arvestades, et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejal on vahelduv elukoht, või et hageja viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.
4. Kostja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt hagejale makstavat peretoetust. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Kostja kannab igakuise lapsetoetuse üle lapse arvelduskontole. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada hagejale väljamõistetavat elatist. 24. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi eest alates 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni summas 1306 eurot.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse kostjaga alates märtsi kuust 2020.a, milles lapse isa 9 on kostjale süstemaatiliselt meelde tuletanud elatise maksmise kohustust. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Puudub mõistlik põhjendus, miks hageja on oodanud hagi esitamisega 4 kuud ja kogunud elatise võlgnevust kui õigustatud isikul oli võimalus esitada kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet. Tuginedes eelmärgitud Riigikohtu praktikale ja asjaolule, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, siis tuleb hageja elatise võlgnevuse nõue jätta rahuldamata. 25. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 193 eurot kuus alates 01.08.2020. Elatise maksed tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele xxxx, selgitusega „B. elatis“. Menetluskulud 26. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 10