lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 8.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole oma seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule tähtaegselt esitanud. 9. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses hagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ning 01.02.2022 täiendavalt 55 eurot). Kuivõrd hagi loetakse esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega
aastal kehtinud RLS § 59 lg 1 la Lisa 1 järgi tasuda hagi hinnalt kuni 350 eurot riigilõivu 75 eurot. Seega kohus arvestas käesolevalt hagilt riigilõivu 75 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub
12. Ülejäänud 25 euro osas on tegemist enammakstud riigilõivuga ehk riigilõiv on tasutud toimingu eest, mida ei tehtud ning see tuleb tagastada
13.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 62,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (Swedbank). 15.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on kohtule teavitanud, et kostja on tasunud põhivõlgnevuse. Seetõttu loobub hageja hagist. 16. Käesoleval juhul on hageja põhinõue rahuldatud peale hagiavalduse esitamist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kostja on olnud teadlik maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudest. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele vastuväite. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejaga koostööd teinud võlgnevuse tasumise osas enne hagimenetlusse võtmist. Hageja hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ning tähtaegselt. Kohus saab toimiku materjalidest ühtlasi aru, et nõude kogusummas 40 eurot on hageja väitel kostja ja kostja väitel kolmas isik kostja eest tasunud 13.01.2022.
lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.12.2021, mis tuleb lugeda hagi esitamise ajaks. Seega on kostja kohustus täidetud pärast hagi esitamist, kuid enne hagi menetlusse võtmist 02.02.2022. Eelviidatud asjaoludel on tekkinud olukord, kus hageja põhinõue on kostja tegevuse tulemusena lõppenud, sest kohustus on täidetud kostja poolt/kostja eest. Kuivõrd hageja loobus hagist kostjapoolse kohustuse täitmise tõttu pärast hagi esitamist, jätab kohus menetluskulud
17. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on 192 eurot esindajakulu
lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot
2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot, millest poole tagastamist taotles hageja seoses loobumisega. 18. Lähtuvalt
on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 21.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.