Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et Desiree Beauty salong OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul kohustusi vähemalt 22 081 euro ulatuses ning vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara 2 pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole tuvastatavad.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 10.02.2022 määrusega Desiree Beauty salong OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 25.02.2022. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna Desiree Beauty salong OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Desiree Beauty salong OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
ÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Desiree Beauty salong OÜ juhatuse liikmele Gregory Lee Vint (isikukood xxx).
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 31.01.2022 esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 60 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 720 eurot. 3 Ajutine haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 alusel summas 720 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus märgib, et pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on ja jääb ajutise halduri tasu ja kulude puhul aluseks riigi abi määramisel
MS § 183 lg 2 sätte muutmisega koondatakse ajutise halduri ja halduri tasu ja kulude katteks riigi arvel kantava menetlusabi ülempiir ühe menetluse kohta (st ajutise halduri tasu ja kulud ning vajadusel pankrotihalduri tasu ja kulud) ja määratakse selleks kaks töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määra. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 183 lg-st 2 ja
lg 4 alusel saab riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordses alammääras.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Tasu suurus 12 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul oleks 792 ehk riigi vahenditest tasutavat piirmäära ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (käibemaksuta) Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.