KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 11. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11640 Tsiviilasi X avaldus Tallinn,

) § 172 lg 1 ja § 169 lg 3 alusel. Avalduse lahendamise kulud jäid selle rahuldamise tõttu korteriühistu kanda, aga rahuldamata jäänud esialgse õiguskaitse taotluse kulud jäid korteriomaniku kanda. 3.7. Korteriomaniku vajalik ja põhjendatud ning talle hüvitatav menetluskulu oli avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Korteriühistu kulu seoses esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega oli 360 eurot (2,5 t õigusteenust tasumääraga 144 eurot/t). Maakohus tasaarvestas need summad

§ 445

lg 1 alusel ja mõistis korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 310 eurot (= 360 – 50). MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Korteriühistu esitas
2. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Teise võimalusena soovib korteriühistu asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmist. Menetluskulud palub korteriühistu panna korteriomaniku kanda. 4.
3. Esiteks ei nõustu korteriühistu maakohtu hinnanguga, et
4. ja
5. mai 2021 koosolekute kutsetes esitatud päevakorrad olid p-de 3 ja 4 osas erinevad. Teise koosoleku kutses korteriühistu üksnes täpsustas nende sõnastust, aga samad aruteluteemad nähtusid juba ka esimese koosoleku kutsest. Vaidlusalust otsust kajastav päevakorrapunkt oli mõlemas kutses ühesugune. 4.
6. Teiseks leiab korteriühistu, et kõigile korteriomanikele pidi olema neile jagatud dokumentide põhjal selge, mida koosolekutel arutatakse ja ka see, et vaidlusalune koosolek on uus koosolek pärast
7. mai 2021 koosoleku ebaõnnestumist. 4.
8. Kolmandaks heidab korteriühistu maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist. 4.
9. Neljandaks tugineb korteriühistu väitele, et AGR on juba lõpetanud tööd küttesüsteemi püstikute renoveerimiseks ilma keldrimagistraalita ja vahetanud radiaatorid. Võttes arvesse ehitusmaterjalide hindade kiiret tõusu olnuks tööde peatamine ja edasilükkamine käesoleva vaidluse tõttu korteriühistule kahjulik.
10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriomanikule tähtaja sellele vastamiseks. Korteriomanik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
11. jaanuaril
12. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Korteriühistu kannab kaebusega seonduvad menetluskulud. 3

§ 459

kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

§ 456

lg 4 kolmas lause takistab määruse jõustumist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

1. Ringkonnakohus alustab kaebuse lahendamist selle teisest väitest. Nimelt on käesolevas asjas keskne küsimus, kas KrtS § 23 lg 1 teises lauses sätestatud kohustuse rikkumine on oluline sama seaduse § 29 lg 1 esimese lause tähenduses. 8.
2. KrtS § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on sama seaduse § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sama sätte teine lause näeb ette, et sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. 8.
3. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune koosolek oli uus üldkoosolek KrtS § 23 tähenduses ja sellel osalesid vähem kui pooled korteriomanikud. Ühtlasi tuvastas maakohus, et vaidlusaluse koosoleku kutsel puudus märge, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Nende asjaolude tuvastamist määruskaebusega ei vaidlustatud. 8.
4. Tartu Ringkonnakohus on varem otsustanud, et uue koosoleku kutses KrtS § 23 lg 1 esimese lause tingimuse kajastamata jätmine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine (
5. detsembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6028, p-d 9 ja 10). Ringkonnakohus järgib käesoleva asja lahendamisel sama õiguskäsitlust. Seda arusaama toetab korteriomanike üldkoosoleku normistik tervikuna, aga eelkõige KrtS § 23 lg 1 kaudu korteriomanike vähemusele antav erandlik võimalus otsustada muidu enamusega arutamist vajavaid küsimusi (vt selle kohta nt Riigikohtu
6. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10407, p 11). Korteriomanik peab koosoleku kutse põhjal saama aru nii sellest, mida hakatakse arutama, kui ka sellest, milline tähendus võib olla tema osalemisel ja hääletamisel – aga eelkõige osalemata jätmisel. Kui KrtS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud tingimus on kutses kajastamata, siis ei saa korteriomanikud piisavalt teavet koosoleku ja sellel osalemata jätmise õigusliku tagajärje kohta. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et korteriomanikele oleks mingil muul viisil olnud teada, et vaidlusalune koosolek on uus üldkoosolek ja otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. 8.
7. Eeltoodud kaalutlustel otsustas maakohus õigesti, et vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel tühised. Selleks ei olnud vaja kohaldada MTÜS-i sätteid, aga liigsed viited ei muutnud maakohtu põhjendusi otseselt ebaõigeks.
8. Kuivõrd vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused on kõik tühised, siis

§ 442

lg 8 viienda lause ja § 2 mõtte kohaselt pole vaja enam põhjendada tühisust muude alustega ega kontrollida vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamisega seonduvaid väiteid. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid. 10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel korteriühistu kanda.

Korteriomanik teatas, et tal ei tekkinud määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid kulusid, mistõttu määrab ringkonnakohus tema menetluskulud kindlaks summas null eurot. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 617lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4