3-21-2403/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2403 Määruse kuupäev

1. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X (X) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-
4. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
7. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 65 000 eurot. Kaebaja osutab, et esitas
8. juulil 2021 vanglale kahjunõude, mille vangla registreeris
9. juulil 2021 numbriga 616/138-1, ning
10. septembril 2021,
11. septembril 2021 ja
12. septembril 2021 kahjunõude täpsustused. Vangla ei ole kaebuse esitamise hetkeks vastanud. Kaebaja soovib vanglale esitatud kahjunõudes ja selle täpsustustes toodud asjaoludel ja põhjendustel talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus.
13. Viru Vangla edastas
14. oktoobril 2021 vastusena kohtunõudele kaebuses viidatud kaebaja
15. juulil 2021 registreeritud kahjunõude nr 6-16/138-1 ja selle täpsustused (reg
16. septembril 2021 nr 6-16/138-2, reg
17. septembril 2021 nr 6-16/138-4 ja reg
18. septembril 2021 nr 6-16/138-5).
19. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja osutas kaebuses, et esitas vanglale
20. juulil 2021 esitatud kahjunõude nr 6-16/138-1 kolmanda täpsustuse
21. septembril
22. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on 3-21-2403 oma esialgset kahjunõuet
23. septembril 2021 täiendanud, selgitades täiendavalt, milliste vangla väidetavate rikkumiste eest ta kahju hüvitamist nõuab. Kaebaja on kaebuses märkinud, et vangla ei ole tema kahjunõudele ja selle täpsustustele vastanud. Ka vangla ei teatanud
24. oktoobri
25. a kohtunõude vastuses, et oleks antud ajaks kaebaja kahjunõude ja selle täpsustused lahendanud. Kohus ei pea seda ka tõenäoliseks, et vangla oleks jõudnud kaebaja kahjunõude ja selle täpsustused lahendada. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse § 18 lõige 1, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kahjunõude ja selle täpsustuste lahendamise kahekuuline tähtaeg hakkas kulgema sellest hetkest, kui kaebaja esitas viimase kahjunõude täpsustuse, s.o
26. septembrist
27. See tähtaeg pole veel möödunud (möödub
28. novembril 2021). Niisiis on kaebaja hüvitamisnõue kohtule ennatlik. Kaebajal tuleb hüvitamisnõude osas esmalt vanglas läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui vangla tema kahju hüvitamise taotluse tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda kohtusse. Praeguse seisuga on kaebajal VangS § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb tema kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.
30. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
31. Kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses praeguses asjas esitatud kaebusega.
32. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohtul on isiku avalduste menetlemisel kohustus teda vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varem korduvalt osalenud iseseisvalt halduskohtumenetluses ning esitanud halduskohtule, ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule avaldusi, kaebuseid, taotlusi ja määruskaebuseid. Kohtu hinnangul on kaebaja tõestanud, et tal on piisavad teadmised selleks, et osaleda halduskohtumenetluses. Seega on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkt 1).
33. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 2