Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1611 (22259000107) Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav URMAS KRUUSMANN, isikukood 37112275210, xxxx kodanik, elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht OÜ O; varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 12.03.2022 12.03.2022 kell 18.14; kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada URMAS KRUUSMANN süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.03.-14.03.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka, Urmas Kruusmannil kuulub kandmisele 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Urmas Kruusmann ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Urmas Kruusmann katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel määrata Urmas Kruusmannile lisakohustus teha kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT (ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %).

§ 78

p 1 alusel hakkab Urmas Kruusmannile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.03.2022. Kahtlustatavana kinni peetud Urmas Kruusmann tuleb istungisaalis viivitamatult vabastada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Urmas Kruusmannilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 490,50 (nelisada üheksakümmend eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Urmas Kruusmannilt menetluskuluna kaitsjatasu 64,80 (kuuskümmend neli eurot 80 senti) eurot v.adv. Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada Urmas Kruusmannil tasuda menetluskulud kokku 555,30 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 55,53 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99922700009458 ning selgitusega: „Urmas Kruusmann, 1-22-1611, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Urmas Kruusmanni süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.03.
3. a kella 17:52 paiku LääneViru maakonnas, Tapa vallas, Uudeküla – Väike-Maarja maantee
4. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ning põhjustades kannatanuteta liiklusõnnetuse. Urmas Kruusmanni väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,46 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Urmas Kruusmann liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise tegevusega pani Urmas Kruusmann toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Urmas Kruusmannile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 1 järgi 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 12.03.-14.03.2022, ära kandmata karistus on 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Urmas Kruusmann ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt Urmas Kruusmann on kohustatud: 1) elama alalises elukohas - aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Urmas Kruusmannile

§ 75

lg 4 alusel katseajaks lisakohustus teha kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT (ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide 3 näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Süüdistatav Urmas Kruusmann on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Urmas Kruusmann kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Urmas Kruusmann tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Urmas Kruusmanni menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha summas 490,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 64,80 eurot vandeadvokaat Leelo Viili poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 555,30 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 55,53 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik 4