lg 2 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (maksetega hilinemisega kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja on kandnud seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need on tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning tulenevalt sellest on võlausaldaja teinud mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Kostjale on edastatud nii posti, kui ka e-posti teel meeldetuletuskirju (29.12.2020, 01.02.2021 ja 01.03.2021 meeldetuletuskirjad, 08.03.2021 nõudekiri, 17.03.2021 pretensioon, 19.04.2021 hagihoiatus, 09.04.2021, 26.04.2021, 11.05.2021 ja 26.05.2021 meeldetuletuskirjad epostile), milles on teavitatud ka võla sissenõudmiseks tehtavatest kulutustest. Lisaks on võetud kostjaga korduvalt ühendust ka telefoni teel. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. 19.01.2022 kohtuistungil vähendab hageja võla sissenõudmiskulusid 35 euroni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 18.12.2021 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 02.12.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus on määranud 02.12.2021 määruses asja lahendamise suulises menetluses ning määranud istungi ajaks 19.01.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 19.01.2022 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid 3 asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt vähendatud ulatuses. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
I AS on 15.02.2021 laenulepingu ülesütlemise teates teatanud kostjale, et alates krediidilepingu ülesütlemisest astub krediidiandja asemele uus võlausaldaja OK Incure OÜ. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I OÜ (praegune I AS) ja kostja kokku kolm krediidilepingut: 11.01.2017 krediidileping nr. xxxx (dtl 30–35), millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 1250 eurot intressiga 45% aastas, 16.08.2017 limiidi suurendamise lepingu nr. xxxx (dtl 36-42), millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 2000 eurot intressiga 45% aastas, 23.12.2017 limiidi suurendamise lepingu nr. xxxx (dtl 43 – 49), millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 2400 eurot intressiga 45% aastas.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et krediidi osalise tagastamisega on kostja tunnistanud nii lepingute sõlmimist kui ka krediidi saamist. Hagile on lisatud krediidisummade väljamaksmist tõendavad konto väljavõtted (dtl 56-57) ja nõude arvestus (dtl 58-61). Lepingu ülesütlemise seisuga 08.03.2021 oli põhivõla jääk 1941,59 eurot, hageja märgib, et inkassomenetluse raames tasus kostja täiendavalt 485,86 eurot, seega põhinõude võlgnevus on 1455,73 eurot. Kostja ei ole hagis märgitud põhinõudele vastuväiteid esitanud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1455,73 eurot.
sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingutes on kokku lepitud krediidi intressimääras 45% aastas ning hageja poolt 17.01.2022 korrigeeritult esitatud intressinõude kohaselt on kostja poolt tasumata intressimaksed lepingu lõpetamise seisuga summas 219,19 eurot (dtl 112114). Kohus leiab, et hageja intressi nõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem 4 intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o. 0,13% päevas (ehk 45% aastas) põhisummalt 1455,73 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 09.03.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2021 summas 387,95 eurot. Viivise määr vastab lepingutes märgitud intressi määrale päevas. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 387,95 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista
lg 2 tuginedes sissenõudmise kulud peale lepingu lõppemist summas 35 eurot.
lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on lisanud hagile peale lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjad (dtl 96103). Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub väljamõistmisele peale lepingu lõppemist 08.03.2021 edastatud kolme tasulise meeldetuletuskirja eest sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot (25+5+5). Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.