) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kalju Mäeots süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.-08.06.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Kalju Mäeotsal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja määrata Kalju Mäeotsale koheselt ärakandmisele 20 (kakskümmend) päeva vangistust ning ülejäänud karistust s.o 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust täitmisele mitte pöörata. Määrata Kalju Mäeotsale katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Kalju Mäeots ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kalju Mäeotsale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Tulenevalt
lg 1 saadab kohus Kalju Mäeotsale kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt
lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes
Menetluskulude hüvitamine:
lg 1 alusel välja mõista Kalju Mäeotsalt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 400 (nelisada) eurot, riigi õigusabi tasu 363 (kolmsada kuuskümmend kolm) eurot 84 senti ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud 28 (kakskümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 791 (seitsesada üheksakümmend üks) eurot 84 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 65 (kuuskümmend viis) eurot 99 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700001760 ning selgituse “Kalju Mäeots, otsus nr 1-21-6549, menetluskulu“.
S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Kalju Mäeotsalt kuriteo toimepanemise vahendina mopeed Intermoto A9, registreerimismärgiga XX XX (asukoht Tomuski tee 2 Mustivere küla Viljandi vald Viljandi maakond asuvas tasulises parklas). 4. Asitõendid ja salvestised: DVD-plaat jätta
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kalju Mäeots toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 06.06.2021 kell 20:27 Viljandi linnas Uuel tänaval suunaga kesklinna poole mopeedi Sanli Solifer registreerimismärgiga XXXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,77 mg/l kohta. Veel süüdistatakse Kalju Mäeotsa selles, et tema, olles eelnevalt 06.06.2021 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis uuesti 05.08.2021 kella 19:40 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla alevikus Posti 52 juures mopeedi Intermoto A9 registreerimismärgiga XXXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,50 +/- 0,07 mg/g kohta (EKEI uuringuakt nr 570T). Veel süüdistatakse Kalju Mäeotsa selles, et tema, olles eelnevalt 06.06.2021 ja 05.08.2021 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis uuesti 13.08.2021 kella 10:25 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Väluste-Mustla mnt 8. kilomeetril mopeedi Intermoto A9, registreerimismärgiga XXXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,27 +/- 0,06 mg/g kohta (EKEI uuringuakt nr 570T). Nimetatud tegevusega rikkus Kalju Mäeots kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.-08.06.2021, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata Kalju Mäeotsale koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust ning ülejäänud karistus s.o 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele mitte pöörata, määrata Kalju Mäeotsale katseaeg 1 aasta 6 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Kalju Mäeots kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Kalju Mäeots on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kalju Mäeotsa kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 363,84 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobe tuvastamisega tekkinud kulud 28 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Kuna Kalju Mäeotsal puudub töövõime ning tema igakuiseks sissetulekuks on ca 480 eurot, siis
lg 3 alusel on põhjendatud vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 400 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 791 eurot: sundraha 400 eurot, riigi õigusabi tasu 363,84 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 28 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend DVD-plaat tuleb jätta
S § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina mopeed Intermoto A9, registreerimismärgiga XXXX (asukoht Tomuski tee 2 Mustivere küla Viljandi vald Viljandi maakond asuvas tasulises parklas).
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.