Obsah (10)

§ 774§ 854§ 855§ 858§ 108§ 862§ 802§ 104§ 6§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2022 Tallinn, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11907 Tsiviilasi SIA TRANS LINE LO

§ 774

lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 39). Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega (CMR konventsioon art 4 ls 1). 2 Saatedokumendi ebaõigsus ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust (CMR konventsioon art 4 ls 2). Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (CMR konventsioon art 9 lg 1). Hagile lisatud saatedokumendist kummagi menetlusosalise andmeid ei nähtu ehk saatedokument veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei tõenda. Saatedokumendist nähtub, et vedajaks oli EUROLOGISTIKA SIA (tl 6), mitte hageja ise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et veose vedaja ei olnud hageja. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud veolepingut. 12. Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida

§ 854lg 1 alusel, so ekspedeerimislepinguna.

Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu (

§ 854lg 1).

Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist ning 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist (

§ 855lg 1).

Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel (

§ 855lg 3).

Vastavalt on ekspedeerija põhikohustuseks vedu korraldada, mis hõlmab eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. Ekspedeerimislepingu poolteks on saatja ja ekspedeerija. Ekspedeerija on käsundisaajaks. Kauba vastuvõtja ei ole ekspedeerimislepingu pooleks. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja veo korraldajaks. Nimetatu nähtub kostja poolt 16.08.2021 esitatud pretensioonist (tl 40A). Nimetatud pretensioonist nähtuvalt teostas hageja veose ekspedeerimise Venemaalt Lätti. Hageja väitel on kostja samuti ekspedeerimisteenuseid pakkuv ettevõte ning kauba saatja on Venemaal asuv äriühing. Kohtu hinnangul tuleb pooltevahelist õigussuhet käsitleda ekspedeerimislepinguna ning hageja oli ekspedeerijana õigustatud ja kohustatud veo korraldama, valides selleks vedaja. Veos kuulus kostja kliendile, kellele kostja osutas ekspedeerimisteenuseid. Kostjal on õigus ekspedeerijana sõlmida omakorda veose vedamise korraldamiseks ekspedeerimislepinguid. Seega saab kostjat käsitleda saatjana. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud ekspedeerimisleping. 13. Ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale (

§ 858

). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Vaidlus puudub, et veos anti vedajale 03.10.2019 üle. Vaidlus puudub, et veos oli vedajale üleandmisel kahjustamata ning veos saabus sihtkohta 07.10.

1. Õiguskirjanduse kohaselt ei sõltu ekspedeerija tasunõue sellest, kas veos jõuab vastuvõtjani õigeaegselt, täielikult ning kahjustamata (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 857, lk 375). Seega on hagejal õigus saada tasu, kui ta on veose vedajale üle andnud. Kostja ei ole veose vedajale üleandmisele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et veo käigus sai kaup veekahjustusi, mis tekitas kaubasaajale kahju, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Ekspedeerija (hageja) vastutab üksnes siis kauba kahjustamise eest, kui kahju on tekkinud ajal, mil ei toimu transporti ja veos on ekspedeerija hoole alla (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 861, lk 384). Vastavalt on hagejal ekspedeerijana õigus saada kokkulepitud tasu.
2. Kohus analüüsib kostja esitatud aegumise vastuväidet. Isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul (TsÜS § 142 lg 1, ls 1). Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Hagejal tuli selgitada, millal esitati kostjale arve, ning kostjal tuli selgitada, millal esitas kostja arvele pretensiooni. Mõlemal menetlusosalisel tuli tõendada neid asjaolusid, mille põhjal nad väidavad, et aegumistähtaeg on või ei ole saabunud. Hageja ei ole selgitanud, millal ta esitas kostjale arve. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millal ta esitas arvele või hageja nõudele pretensiooni. 3
3. Ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldatakse vastavalt

§-s 802 sätestatut (

§ 862). Vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta.

Tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 802

lg 1).

§ 802lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab veose üleandmisest.

Kui veost ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil veos oleks tulnud üle anda. Kui veose üleandmise aega ei ole kokku lepitud, algab aegumistähtaeg 60 päeva möödumisel veose vedamiseks andmisest (

§ 802lg 2).

CMR-ist nähtuvalt anti veos vedajale üle 03.10.

2. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostja jättis oma lepingulise kohustuse maksta ekspedeerimistasu täitmata

§ 802lg 1 teises lauses sätestatud süü vormide - tahtluse või raske hooletuse tõttu.

Tahtluse või raske hooletuse sisustamisel saab lähtuda Riigikohtu praktikast. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (

§ 104lg 5).

Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (

§ 104lg 4). Riigikohus on leidnud, et Ts

ÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt RKTKo nr 3-2-1-67-14, p 37). Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo nr 3-2-1-15-09). Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja jättis oma kohustuse täitmata tahtlusega või raskelt hooletult. Seega kohaldub käesoleval juhul aegumisele üheaastane tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt jõudis veos sihtkohta 07.10.

1. Kohus leiab, et ekspedeerimislepingust tuleneva nõude aegumine algab veose üleandmisest lepingujärgsele saajale. Seega hakkas veotasu aegumistähtaeg kulgema 08.10.2019 ja saabus 07.10.
2. Hageja esitas hagi 29.07.2021, seega pärast aegumistähtaega.
3. Kohtu hinnangul ei ole aegumisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (

§ 6lg 1).

Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (

§ 6lg 2).

Asjaolu, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, ei anna alust asuda seisukohale, et aegumistähtajale tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja on hageja nõuet summas 613,80 eurot alati tunnustanud. Kostjal on õigus esitada nõudele aegumise vastuväide. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue aegunud.

1. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Vastavalt on aegunud ka viivisenõue. Seega tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
2. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue on aegunud, siis kohus ei analüüsi edasi teisi poolte väiteid ja kostja tasaarvestusavaldust. MENETLUSKULUD
3. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 21. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4