← Eesti

2-21-15916/51

Obsah (4)§ 101§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15916 Tsiviilasi X`i hagi Y`i vastu elat

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.

4. Määrata kindlaks punktis 2.b nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101lg 5).

  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja Y on kohustatud tasuma punktis 3 nimetatud elatise iga jooksva kuu
  2. (kümnendaks) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks „elatis lapsele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1

(8)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Kostja elab perest lahus, kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
  2. Hageja igakuised kulud on järgmised: Eluasemekulud: Kulutused Toidule: Kulutused tervishoiule: Kulutused hügieenitarvetele: Kulutused riietele ja jalanõudele: mänguasjad, raamatud jm Kokku: 210 100 20 80 100 80 580 EUR
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras elatise alates 11.10.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks „elatis lapsele“.
  4. Hageja selgitas, et kostja väited, et ta on last üleval pidanud ja eluruumi kulusid tasunud, ei vasta tõele. Kostjal puudus töö ja sissetulek. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud, mistõttu on need paljasõnalised ja hageja palub kohtu jätta need tähelepanuta. Hageja on esitanud oma vajadused seaduses nimetatud määral ning need ei vaja tõendamist. Kulud on hädavajalikud ning mõistetakse välja etteulatuvalt. Kostja sissetuleku – töötasu 1100 euro juures on kostjal võimalik hagejat üleval pidada seaduses sätestatud määral, mis on ka tema kohustus. Kostja vaidlustab hageja nimetatud kulude summasid, arvestamata asjaoluga, et hageja kasvab, tema kulud kuluartiklites muutuvad, kuid ülalpidamiseks kuluv summa jääb samaks. Näiteks, kui hageja kasvab, läheb ta lasteaeda, tekivad vastavad kulud. Sama on koolihariduse, treeningute, sidekulude jm puhul. Käesolevalt esitatud vajadused on esitatud realistlikult, sest nagu kostja ise eespool oma vastuses kirjutas, et andis lapsele piimasegusid, siis hilisemalt vaidlustab toidule kuluva summa tuginedes sellele, et laps on 2
(8)rinnapiima toidul. Kostjal on õigus, et laps toitub piimasegudest ning nende eest tekib käesoleval ajal vajadused/kulud toidule. Kostja esindaja toob välja aastatetagused uurimused jm andmata aru, et elu on vahepeal kallimaks läinud ning nimetatud summad ei ole tänapäevaga vastavuses. Ka elatise muutmise eelnõus on nimetatud suurem summa lapse igapäevaste vajaduste katmiseks, kui kostja poolt pakutu.
  1. Kostja esitas kuludokumentidena üksnes hosteli arved. Kostja väidab oma kuludeks kommunaalkulud, mida ei ole tõendanud. Võimalik, et kostjal on arvestatav vara tema kodumaal. Samuti on tõendamata tema sissetulekud ning vältimatud kulud.
  2. Hageja esitas 10.01.2022 taotluse kohustada kostjat esitama kõikide oma pangakontode väljavõtted perioodi 14.02.21 kuni 10.01.22 kohta, kohustuse täitmata jätmisel palus kohtul teha vastav päring krediidiasutustele. KOSTJA VASTUS
  3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus tasuma elatist hageja ülalpidamiseks 145 eurot kuus.
  4. Kostja selgitas, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud ajani, mil hageja seaduslik esindaja kostja lahkumist ühisest üürikorterist.
  5. Kostja töötab IT-valdkonnas ning tema töötasu on 1100 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on: üürikulu 350 eurot; kommunaalkulud 50 eurot; kulud toidule 180 eurot; kulud transpordile 30 eurot; kulud riietele 100 eurot; kulud ravimitele ja hügieenivahenditele 50 eurot; kulud sidevahenditele 25 eurot; lisaks jooksvad muud kulud. Kostjal puudub Eesti Vabariigis registritesse kantud igasugune vara. Kostja elab üüripinnal aadressil xxx xx-xx, xxx ning töötab USA korporatsiooni XXX filiaalis.
  6. Kostja on seisukohal, et nõutav ülalpidamiskulu on selgelt ülemäärane ja
  7. detsembril 6kuuseks saava hageja kulutused on tõendamata. Hageja kulutuste on suures määras kaetud arvesse hageja seaduslikule esindajale makstavate riiklikke toetuste – emapalga ja vanemahüvitisega.
  8. Kostja selgitas, et 4-kuusel lapsel puudub vajadus ja oskus lugeda raamatuid jne, seega ei ole eluliselt usutav, et hagejal kulub kuus muudeks vältimatuteks püsikulutustele sh raamatud, mänguasjad 80 eurot. Hageja toitub rinnapiimast ning ei ole eluliselt usutav, et tal kulub toidule 100 eurot kuus. Samuti ei kulu 4-kuuse lapse riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus, s.o 1200 eurot aastas. Hageja ja hageja ema elavad ühetoalises korteris. Ei ole usutav, et hageja ja hageja ema eluasemekulud on kokku 420 eurot. Ei ole välistatud, et korteris lisaks emale ja lapsele elab ka hageja ema eelmine elukaaslane. Uuringutele tuginedes ei saa hageja kulud sedavõrd suured olla. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Hageja esitas 10.01.2022 taotluse kohustada kostjat esitama kõikide oma pangakontode väljavõtted perioodi 14.02.21 kuni 10.01.22 kohta, kohustuse täitmata jätmisel palus kohtul teha vastav päring krediidiasutustele. 3
(8)TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus märgib, et pangakontode väljavõtete tõendina kogumine ei annaks asja lahendamisele juurde, kuivõrd kohus on kostjale riigi õigusabi andes põhjalikult kostja majanduslikku seisundit juba uurinud ning selle kohta tõendeid krediidiasutustelt kogunud. Seega jätab kohus hageja 10.01.2022 taotluse rahuldamata.
  1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  2. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 4

(8)15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist 08.09.2021 elama ema juurde. 16. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 11.10.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral vahetult täitnud; (
  2. ii)arvestada tuleb ka laste emale makstava lapsetoetusega; (iii) hageja põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada erinevates (sh RAKE ja Justiitsministeeriumi) uuringutes märgitut; (
  3. iv)hageja kulud ei ole sedavõrd suured, et oleks õigustatud miinimummääras elatise väljamõistmine; (
  4. v)kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. 18. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 580 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 19.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 20. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus Kohtu hinnang Kohtu kommentaar 5

(8)Eluase: 210 210 Toit: 100 100 Tervishoid: 20 20 Hügieen: 80 80 ja 100 50 Muud kulud (sh mänguasjad, raamatud): 80 80 Kokku: 580 eurot 540 eurot Riided jalanõud: Põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hagejate esiletoodud kulu sellises ulatuses ülemäärane, arvestades sealjuures tavapäraseid korteriga seotud kõrvalkulusid. Kostja ei ole tõendanud, et korteris elab püsivalt lisaks hagejale ja emale ka teisi isikuid. Põhjendatud. Tuleb arvestada, et nimetatud kulu on ajas vaid kasvav. Põhjendatud. On mõistetav, et hooajaliselt vajavad lapsed käsimüügiravimeid ning igakuiselt erinevaid vitamiine jms. Kulud on põhjendatud, arvestades sealjuures, et tegemist on väikelapsega, kes vajab märkimisväärses koguses mähkmeid jms tarbeid. Kulu on küll ajas vähenev, kuid siiski asendub see peagi vajadusega soetada aluspesu või näiteks vajadusega tasuda lasteaia arveid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt välja toodud kulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvav lapsed ning samuti lasteriiete tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, siis loeb kohus hageja põhjendatud kuluks 50 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatu võimaldab tagada piisava varu keskmise kvaliteedi ja hinnaklassiga riideid, arvestades sealjuures lapse vanusest ja tulevastest huvidest tulenevaid iseärasusi. Asjakohatu on kostja viide, et hageja vanusest tulenevalt ei ole tal raamatuid vaja. Eakohaseid raamatuid jms harivat kirjandust on saada igas vanuses lastele ning lapse arengu seisukohalt on tegemist vältimatult vajalike kuludega. Ka mänguasjad on vajalikud. Siiski ei ole eluliselt usutav, et nimetatud kulu on igakuiselt sedavõrd suur. Hageja poolt välja toodud kulude nimekiri on lapse vanusest tulenevalt arusaadavalt üsna primitiivne, kuid lapse kasvades tekib üha enam kuluartikleid juurde ning sellest johtuvalt on suuremad ka lapsele tehtavad kulutused. Arvestades asjaolu, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka tulevikus tekkivaid kulusid, on kohus seisukohal, et muud kulud summas 80 eurot kuus on põhjendatud. 21. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 540 eurot kuus (

§ 99). 22.

Kostja viide, et hageja põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE jt uuringutes märgitut, on asjakohatu. Mistahes uuringust ei ole võimalik hageja kulude suurust tuletada, kuivõrd laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Ammugi ei ole uuringute puhul tegemist õigusaktidega, millest peaks kohus asja lahendades juhinduma. 23. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult last kasvatades ja tema kulusid kandes). Kohus kostjaga ei nõustu. Viited lapsega kooselamisest ei ole asjakohased, kuivõrd ei puuduta elatisnõude perioodi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist rahas maksnud. Samuti ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks pidada lapsele elukindlustuse tegemist. 6

(8)
  1. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 540 eurot kuus ning vastavast summast peretoetuse mahaarvamisel tuleb kostjal kanda tema kulusid 240 euro (540/2 - 30) ulatuses.
  2. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda miinimummääras elatist tasuda. Kohus on riigi õigusabi taotlust lahendades teinud kostja osas päringud Eestis asuvatele krediidiasutustele. Vastustest selgus, et kostjal puuduvad märkimisväärsed vahendid pangakontodel. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega registritesse kantud väärtuslikku vallasvara. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi ning kostja ei ole ise üheski täitemenetluses sissenõudjaks. Kostja sissetulekuks on töötasu 1100 eurot kuus. Kostja on märkinud, et tema igakuised kulud on: üürikulu 350 eurot; kommunaalkulud 50 eurot; kulud toidule 180 eurot; kulud transpordile 30 eurot; kulud riietele 100 eurot; kulud ravimitele ja hügieenivahenditele 50 eurot; kulud sidevahenditele 25 eurot; lisaks jooksvad muud kulud. Kohus märgib, et tõendamata on kommunaalkulude esinemine, lisaks on ülemäärane riietekulu (põhjendatud 50 euro ulatuses). Kohus leiab, et kostja igakuised põhjendatud kulud on järgmised: üürikulu 350 eurot; kulud toidule 180 eurot; kulud transpordile 30 eurot; kulud riietele 50 eurot; kulud ravimitele ja hügieenivahenditele 50 eurot; kulud sidevahenditele 25 eurot, kokku 685 eurot. Seega jääb kostjal pärast vältimatute kulude kandmist rahalisi vahendeid üle 415 euro (1100 - 685) ulatuses, mis on hageja ülalpidamiseks piisav.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas 240 eurot perioodi 11.10.2021 kuni 31.12.2021 eest.
  4. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada

§ 101lg 1 – 5 sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448 eurot. 7

(8)Lapsetoetus on lapse kohta 60 eurot. Mahaarvatav summa on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) elatisemäär hageja osas 213,44 eurot. kohaselt on seadusjärgne Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas

§-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg 3 – 5 sätestatud määra.

  1. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
  2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise tasuma iga jooksva kuu
  3. (kümnendaks) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Selgitusse tuleb märkida „lapse elatis“.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.