KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2022 Tartu Haldusasja number 3-22-453 Haldusasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Ri

) § 10 lg-st 31 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks haldusmenetluses taotleja elukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule.

§ 10

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasja kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega on halduskohus pädev kohus taotlust lahendama.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS
2. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt

§ 6

lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. 5.

1. Taotleja on esitanud kohtule vormikohase riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotleja on märkinud, et on pensionär ning teatise p-s 3 on märkinud enda sissetulekuna seoses puuduva töövõimega (450 eurot). Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on taotleja pension igakuiselt 576,59 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt saadav igakuine hüvitis 293,72 eurot ning talle on makstud sotsiaaltoetusi summas 26,85 eurot kuus. 5.
2. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulekute ja kulutuste andmetest (dtl 6-7) ilmneb, et kaebaja sissetulekute ja igapäevaseks toimetulekuks vajalike kulutuste vahe (874,32 eurot) võimaldab taotlejale vähemalt mõningasi kulutusi õigusabile. Kohus märgib siinkohal, et õigusabiteenust ei pea kindlasti ostma advokaadibüroolt, vaid saab kasutada ka soodsamaid õigusabivõimalusi. Näiteks pakub HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus, 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Ka kaht tundi ületava 2

§ 7

lg 1 p 5) ja taotleja enda võimekust õigusvaidluses enda õigusi kaitsta (

§ 7lg 1 p 1).

6.

1. Setomaa valla esitatud tõendite ja selgituste põhjal saab järeldada, et vaidlusaluse maa erastamine 9721 m² ulatuses on otsustatud Maa-ameti peadirektori
2. augusti 2021 korraldusega nr 117/21/2024 „Maa ostueesõigusega erastamine (Setomaa vald, Y)“ vastavalt Setomaa Valla-valitsuse
3. detsembri
4. a korraldusele nr 563 ning et taotleja ei rahuldu sellega, et talle pole võimaldatud erastada maad taotluses soovitud ulatuses (10 ha). Kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et Xi maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel antud haldusaktides on korrektsed vaidlustamisviited nii vaide- kui ka kohtumenetluse kohta ning kogu erastamismenetluse käigus on taotlejale erastatava maa suuruse ja piiride määramise kohta mitmel korral selgitusi jaganud nii erastamisavalduse esitamise ajal asjaomane Mikitamäe vald, Setomaa vald kui ka Põlva Maavalitsus ja Maa-amet. Korduvad selgitused hõlmavad asjaolu, et puudub erastamistaotluse täies ulatuses rahuldamiseks vaba maa. Taotlejale on antud korduvalt võimalus oma seisukohti esitada, mh Maa-ameti
5. juuni
6. a kirjas nr 6-13/20/18384-2, millega talle saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Maa-ameti peadirektori korralduse eelnõu „Maa ostueesõigusega erastamine (Setomaa vald, Y)“. Taotleja ei ole hoolimata korrektsetest vaidlustamisviidetest ja selgitustest seni asjakohaseid haldusakte tähtaegselt ega mõistliku aja jooksul nende saamisest vaidlustada püüdnud. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei ole tähtaja ennistamine vaide- või kohtumenetluses kuigi tõenäoline, sest ka õiguslikult kogenematu isik ei saa määramatult pika aja jooksul oma õiguste kaitseks vaiet või kaebust esitada (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-31-71-09, p 10). 6.
7. Kohtu hinnangul ei ole kujunenud olukorras taotlejale vajalik määrata riigi õigusabi korras advokaati. Nii haldus- ja vaidemenetluses kui ka halduskohtumenetluses toimib uurimispõhimõte ning selgitamis- ja abistamiskohustus (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 6, 15, 36 ja 78; HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega ei eelda ei haldus- ega halduskohtumenetluses oma õiguste kaitsmine isikult, et ta oskaks esitada korrektseid õiguslikke argumente või viidata õigusnormidele, vaid oluline on välja tuua, milles väidetav õiguste rikkumine seisneb ja kuidas see isiku õigusi riivab. Samamoodi ei takista õigusteadmiste puudumine kahju hüvitamise nõude esitamist haldusorganile või halduskohtule vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-le
8. Kui kaebus, vaie või kahju hüvitamise nõue esitatakse tähtaega ületades või see on puudustega, annab vaiet lahendav haldusorgan või halduskohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning tähtaja ennistamise taotlemiseks (HKMS § 120 lg 3, HMS § 77 ja 78).
9. Eelnevat arvesse võttes jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
10. Halduskohus peab vajalikuks teavitada Xi taotluse lahendamisest Tartu Maakohut, kes menetleb tsiviilasjas nr 2-22-654 sarnastel asjaoludel esitatud riigi õigusabi taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3