lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 10 kuud, mida
lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 19.11.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1, 2, 5 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 2 aastat 11 kuud 26 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Harju Maakohtu 14.06.2017.a määrusega pöörati kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele algusega 28.03.2017. Karistus kantud. Elukoht: xxxx Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
lg 1 p 1 ja
lg 2 p 1, 3 järgi lühimenetlus 21231600352 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Martin Välja
Süüdi mõista Martin Välja
lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 7 aastat.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s. o 20.02.2021.a. Tõkend – vahistamine- jätta Martin Välja suhtes muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Martin Väljalt riigi tuludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 1635 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tasu: 1) isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu - 84 eurot, 2) DNA ekspertiisi tasust, akt 21E-GE0224 (2907 eurot) kuulub vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 p 6.2 väljamõistmisele - 798 eurot (14 proovi seostatud Martin Väljaga) - KrMS 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele määratud tasu kohtueelses menetluses 64.80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Martin Väljal menetluskulude kogusummas 2581.80 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700004440 ja selgitus „Martin Välja, kriminaalasi 1-21-3525, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi tasust 2109 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi tasu 84 eurot riigi kanda. Asitõendid ja salvestised 1) Kaks CD-R plaati, BD-R plaat ja DVD-R plaat (asuvad toimiku juures) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde; 2) Nuga, puuteproovid, minigripp kott pulbrilise ainega, katkine T-särk ja kaks verekahtlase määrdumisega ja vigastustega pluusi (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) Martin Välja käekell, teksapüksid, bokserid ja sokid (asuvad PPA asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn)- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Martin Väljale. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 Süüdistus Martin Väljat süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellel on kehtiv karistus teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, uuesti tungis tahtlikult tervisekahjustuste põhjustamise eesmärgil 27.08.2020 kella 17.20 paiku xxxx bussipeatuses kallale O. G.ile lüües teda vähemalt kahel korral rusikaga näkku ning siis peaga vastu nägu. Seejärel, kui O. G. oli maha kukkunud, siis lõi Martin Välja vähemalt neljal korral jalaga maaslamavale O. G.ile näkku. Selliselt põhjustas Martin Välja O. G.ile vasaku silmakoopa ja vasaku ülalõualuu murrud koos sarnakaare murruga ning hematoomid ja kriimustused näos. O. G.ile põhjustatud vigastused paranevad 4 nädala kuni 4 kuuga. Selliselt on Martin Välja, isikuna, kellel on kehtiv karistus teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, löönud teist isikut ja põhjustanud tervisekahjustused, mis paranevad mitte kiiremini kui nelja nädalaga, pannud toime
Martin Väljat süüdistatakse ka selles, et tema põhjustas tahtlikult 20.02.2021 kella 14.35-15.04 paiku enda kodus xxxx seal viibinud R. O.ule rohkelt tervisekahjustusi, millega põhjustas ka ohu R. O.u elule. Nimelt täpsemalt tungis Martin Välja R. O.ule kallale, lüües teda korduvalt noaga ning samuti hammustas teda. Martin Välja põhjustas oma vägivaldse käitumisega alljärgnevad tervisekahjustused: hulgi noavigastused näo piirkonnas, kehatüvel, kaelal, mõlemal ülajäsemel, rebimishaavad pea piirkonnas, nahaalused verevalumid pea piirkonnas, vasaku kopsu vigastus ja vasakpoolne traumaatiline õhkrind ja nahaalune õhkemfüseem. R. O.ul tuvastati 7 noahaava selja piirkonnas, vasakul õlal vähemalt 4 noahaava, lisaks seljal, kaelal ja õlavöötmes pindmised lõikehaavad ja labakätel noahaavad. Pea piirkonnas parema kulmu kohal veritsev rebimishaav, näol mõlemal pool kaks väikest rebimishaava ja peas kaks noahaava. R. O.ule põhjustatud rinnaõõnde ulatuv ja vasakut kopsu vigastav vigastus oli eluohtlik. Seega on Martin Välja teise inimese tahtliku kehalise väärkohtlemisega põhjustanud raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht elule, mis on
Kohtuotsuse põhjendus Martin Välja tunnistas end süüdi mõlemas talle inkrimineeritud kuriteos. Kohtuistungil ta enda küsitlemist ei taotlenud, millest tulenevalt kasutab kohus tõenditena tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi. 27.08.2020.a kella 17:20 paiku xxxx bussipeatuses O. G.i suhtes vägivallategude toimepanemist süüdistatav ei mäletanud. Mäletas üksnes seda, et jalutas koos J. K. ja oma koeraga mööda xxxx ringi (III kd lk 17-18, 36). Ka kannatanu O. G. ei mäletanud juhtunu üksikasju, kuna oli alkoholijoobes. Mäletab üksnes alkoholi tarvitamist võõraste inimestega ja enda peksmist (III kd lk 4-5). Asjaolu, et O. G.it oli 27.08.2020.a. õhtusel ajal pekstud, tõendavad: - isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, millest nähtuvalt olid kannatanul välised vigastused: otsmikul väike haav, vasakul põsel ja silma all paistetus, suu ja nina juures kuivanud vere taoline aine. Kannatanu riided ja nägu olid tolmused ja määrdunud (III kd lk 12-16); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõte O. G.i haigusloost. Nimetatud dokumendi kohaselt toodi kannatanu haiglasse kiirabiga bussipeatusest. Isik oli alkoholijoobes ja traumatunnustega. Tuvastatud vasaku silmakoopa ja vasaku ülalõualuu ning sarnakaare murrud (III kd lk 9-11); - tunnistaja M. V.i ütlused, kes nägi, kuidas xxxx bussipeatuses istunud kahest mehest tõusis noorem tumehalli sonimütsiga püsti ja lõi rusikaga vanemat meest, kes oli karkudega, paar korda rusikaga näopiirkonda ja üks kord peaga näkku. Vanem mees kukkus löökide tagajärjel pingilt selili maha. Seejärel lõi noorem mees teda korduvalt jalakannaga näo piirkonda, ise samal ajal öeldes „sa ei ütle minule nii“. Peale peksmist jäi vanem mees lamama, aga peksja koos naisterahva ja koeraga sisenesid bussi ja sõitsid xxxx suunas. Kannatanu iseloomustas peksmist kui väga jõhkrat ja temale oli see küllaltki traumeeriv (III kd lk. 23-24); 3 Kuna tunnistaja on ülekuulamisel öelnud, et ta on võimeline peksja isiku ära tundma, siis esitati talle äratundmiseks kolm fotot, millelt ühel ta tundis ära Martin Välja, s.o isiku, kes 27.08.2020.a peksis xxxx bussipeatuses vanemat meest (III kd lk 25-27). Hinnates kogutud tõendeid kogumis, on leidnud tõendamist Martin Välja poolt vägivallategude toimepanemisega O. G.ile tervisekahjustuste tekitamine. Kohtuarst-ekspert A. A. on hinnanud kannatanu tervisekahjustusi mitte-eluohtlikeks ja nende paranemise kestuseks 4 nädalat kuni 4 kuud (III kd lk 53). Kuivõrd kohtuarst-ekspert A. A.i arvamuse kohaselt kestab selliste vigastuste paranemine vähemalt neli nädalat, on kuriteo kvalifikatsioon
Mis puutub
lg 2 punkti 3, s.o korduvusse, siis ka see on õige, sest Martin Välja oli 21.01.2016.a Harju Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 2,3 järgi, mille kandmiselt ta vabanes karistusregistrist nähtuvalt 25.03.2020.a. Seega oli kuriteo toimepanemise ajal ja on ka otsuse tegemise ajal karistus kehtiv. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kannatanu peksmine oli eesmärgipärane tahtlik tegevus. Tervisekahjustuste tekitamise tahtlusele viitab korduv rusikatega, peaga ja jalakannaga näkku löömine. Asjaolu, et sellised jõulised löögid tekitavad mitte ainult valu vaid ka tervisekahjustusi, on ilmselge ja sellest sai kindlasti aru ka süüdistatav. 20.02.2021.a episood 20.02.2021.a kell 14:48:31 saabus Häirekeskusesse kõne xxxx elavalt F. L.lt, milles teatati, et xxxx trepikojas on kaks verist inimest, kellest ühel on käes nuga. Kell 14:49:12 helistas Häirekeskusesse R. N., teatades, et xxxx keskmises trepikojas on karjumine, kaks meest ja üks naine, kellelgi on nuga. Kell 14:54:26 helistas Häirekeskusesse R. O., kes palus xxxx saata kiirabi. (Asitõendi vaatlusprotokoll – II köide lk 40-43). Sündmuskohale saabus politseipatrull kell 14:56:33. Patrullpolitseinike vormiriietusele kinnitatud kaamera salvestise kohaselt nõuab politsei korteri xxxx ukse avamist. Korterist vastab naishääl, et sõber Martin läks poodi ja võttis võtme kaasa. Kui politsei uurib, kas keegi on korteris vigastatud ja vajab kiirabi, vastab naishääl, et ei vaja. Kuna trepikojas on maas vereplekid, nõuab politsei resoluutselt korteriukse avamist ja ähvardab, et kui ust lahti ei tehta, siis kutsuvad nad päästeametist inimese, kes teeb ukse lahti. Kell 15:03:23 avab naisterahvas, kes on J. K., seestpoolt korteri ukse ja politseinikud sisenevad korterisse. Korteris viibivad R. O. ja Martin Välja. Kell 15:04:07 saabub kohale kiirabi ja hakkab tegelema R. O.uga, küsides temalt vigastuste kohta täpsustavaid küsimusi. Kannatanu vastab, et oli tüli, mille käigus sai ta enamus haavadest selga noaga. Martin Välja vastab politseinike küsimustele, et R. O. tuli talle kallale ja ta kaitses ennast. Kiirabi toimetab R. O.u haiglasse, Martin Välja viiakse politseijaoskonda (Asitõendi vaatlusprotokoll – II kd lk 44-48). Politsei vormikaamera salvestiselt on kuulda ka politseiametniku vestlus haiglas kannatanuga. R. O. vastab küsimustele korteris juhtunu kohta, et kui ta magas oma toas, tuli tema juurde Martin sooviga koos viina juua. Kuna tema tahtis magada, siis keeldus ta sellest ja ajas Martinit minema. Nende vahel tekkis konflikt, mille käigus Martin lõi teda esimesena noaga selga, samuti hammustas kulmust. Ta sai paar korda enesekaitseks vastu lüüa (Asitõendi vaatlusprotokoll – II kd lk 49-51). Seda, et xxxx oli toimunud pussitamine, tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt on maja keskmises trepikojas trepiastmetel näha verekahtlast määrdumist, korteris xxxx on uksepakul, esiku põrandal, korteriuksel, elutoa põrandal, magamistoas asuval voodil ja põrandal ning põrandal lebavatel pluusidel verd (I kd lk 2-4). R. O.u vigastusi tõendavad isiku läbivaatluse protokoll ja ekspertiisiakt. Läbivaatuse protokollis märgitu ja protokollile lisatud fotode kohaselt on kannatanu ülakeha kaetud verega, seljal mitu haava, vasakul õlal ja rindkerel haav. Kõikidest neist tuleb verd. Haav ka peas, nägu ja juuksed verised. Püksid ja aluspesu verega määrdunud (I kd lk 36-38). 4 Ekspertiisiakti kohaselt on R. O.ul diagnoositud hulgi noavigastused näo piirkonnas, kehatüvel, kaelal, mõlemal ülajäsemel, rebimishaavad ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas, vasaku kopsu vigastus ja vasakpoolne traumaatiline õhkrind ja nahaalune õhkemfüseem. Noahaavade tekkemehhanismi kohta on ekspert öelnud, et need on saadud löökidest teravat otsa ja teravat serva omava noaga. Osade vigastuste tekitamist ei saa välistada ka sündmuskohalt leitud metallist viiliga. Eksperdiarvamuse kohaselt on rinnaõõnde ulatuv ja vasakut kopsu vigastav vigastus eluohtlik, teised vigastused eluohtlikud ei ole (I kd lk 66-71). Juhtunu kohta on süüdistatav kohtueelse menetluse ajal ülekuulamisel rääkinud, et kannatanu R. O. üüris tema korterist ühte tuba. 20.veebruari päeval tarvitas ta koos tütarlapse J. K.ga oma korteris alkoholi. Mingil hetkel tuli tal mõte minna R. O.u tuppa üüriraha küsima. Toas pakkus ta R. O.ule kõigepealt viina ja siis küsis raha, mille peale viimane vastas, et praegu raha ei ole. Siis läks rüseluseks, mille käigus sai tugeva löögi vastu paremat silma. Haaras selle peale kuskilt noa ja lõi sellega R. O.ule kaks või kolm korda ülevalt alla vastu selga. Kui R. O. hakkas karjuma, viskas ta noa põrandale. R. läks trepikotta, kuid tuli varsti tuppa tagasi. Süüdistatav väitis, et oli alkoholijoobes ja juhtunust šokis ( II kd lk 126-128). Kannatanu R. O.u ütlused kattuvad põhimõtteliselt süüdistatava ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt kui ta magas oma toas, tuli sinna Martin Välja ja pakkus talle viina. Keeldumise peale Martin Välja vihastas, läks toast välja ja kui tagasi tuli, oli tal nuga käes. Martin Välja lõi teda üle õla noaga korduvalt selga. Erinevused ütlustes on selles, et kui süüdistatav väitis, et R. O. lõi teda esimesena, siis kannatanu vastupidiselt süüdistatavale, ütles, et tema lõi rusikaga Martin Väljat silma pihta peale seda, kui viimane oli teda noaga löönud (I kd lk 39-42). Tunnistaja J. K. ütlused tõendavad, et Martin Välja oli 20.02.2021.a alkoholijoobes, kuna nad koos jõid. Martin Välja ja R. O.u vahel juhtunut ta pealt ei näinud, sest läks kannatanu tuppa hiljem. Toas nägi, et Martin Välja silm oli paistes ja R. O.u selg verine, seljas torkehaavad. Noa võttis enda kätte, et keegi rohkem seda kasutada ei saaks ja andis hiljem politseile (II kd lk 2931). DNA ekspertiis tuvastas, et noal, mille J. K. andis politseile, oli R. O.u veri, kuna see sisaldas kannatanu DNA-d ( I kd lk 97-100). Seega tõendab ekspertiisiakt, et just selle noaga, mille J. K. võttis ära R. O.u toast, oli Martin Välja löönud R. O.ut ja tekitanud talle hulgaliselt haavu, milledest üks osutus eluohtlikuks. Tunnistaja F. L. on ülekuulamisel öelnud, et kuna kuulis trepikojas karjumist, avas oma korteri ukse, et vaadata, mis toimub ja nägi kahte veriste nägudega meesterahvast (II kd lk 32-34). Ka tunnistaja R. N. kuulis trepikojas karjumist. Kuigi sõnadest oli raske aru saada, kuulis siiski naisterahvast karjumas eesti keeles, et lõpeta ära. Uksesilmast vaadates nägi trepist alla tulemas üht meesterahvast, kellele järgnes naaber korterist xxxx. Naaber sirutas parema käe võõra mehe poole ja ütles küllaltki agressiivse alatooniga, et võta, siin on nuga, lepime ära, rohkem ei tee, et mul flippis ( II kd lk 35-36). Kõiki kriminaalasjas selle episoodi kohta kogutud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist Martin Välja poolt R. O.u suhtes toime pandud vägivald – korduvalt noaga löömine, mis tekitas ka ühe eluohtliku tervisekahjustuse ja selline tagajärg on aluseks kuriteo toimepanemise kvalifitseerimisele
Subjektiivsete tunnuste poolest on kohtu hinnangul kuritegu pandud toime otsese tahtlusega. Kuigi peale pussitamist sai süüdistatav aru, millega oli hakkama saanud ja soovis leppida, siis ei oma see subjektiivse külje tuvastamisel tähtsust, sest isiku teotahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise hetkeseisuga. 5 Otsese tahtluse puhul isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tähtis on siin just intellektuaalne element – isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuigi see ei ole tema eesmärk. Martin Välja puhul saab tahtluse tuvastamisel tugineda välisele teopildile. Riigikohus on öelnud, et välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral… Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule). 3-1-1-111-16 p 13/. Asjaolu, et süüdistataval ei olnud eesmärki tekitada R. O.ule rasket tervisekahjustust, näitab tema hilisem tegevus, s.o kahetsus ja soov kannatanuga leppida. Teo toimepanemise ajal sai ta aga juba üldise elukogemuse põhjal aru ja teadis, et vähemalt üks noalöök selga põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Seda tõendab tema enda ütlus, et löömise ajal oli R. O. tema poole näoga ja ta hoidis nuga käes nii, et noa tera oli suunatud alla ning ta võttis löögiks hoogu ja lõi ülevalt alla vastu selga. Löögiks hoo võtmine näitab, et löök oli tugev ja kuna rindkere piirkonnas asuvad kopsud, loetakse seda elutähtsaks piirkonnaks. Seega teadis Martin Välja, et sellise jõulise noalöögiga põhjustab ta kannatanule sellise tervisekahjustuse, mis on eluohtlik. Karistus Tulenevalt kohtupraktikast tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsiooni keskmine määr.
lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse ja vangistuse kuni viie aastani,
Mõistes Martin Väljale karistust, tuleb arvestada nii toimepandud tegude tehiolusid kui süüdistatava isikut. Isik pani toime kaks isikuvastast kuritegu, milliseid mõlemaid iseloomustab eriline jõhkrus ja julmus. Xxxx bussipeatuses lõi vanemat haiglast meesterahvast nii rusikaga kui jalaga näkku, minnes peale vägivallatsemist rahulikult minema, tundmata huvi, mis läbipekstud inimesest saab. R. O.ule lõi noaga valimatult selga kokku 7 noahaava, õlale 4 noahaava, lisaks tuvastati seljal ja kaelal pindmisi lõikehaavu. Kui O. G.i puhul põhjustas äkilise agressiivsuse kannatanu poolt mingi ütlus, mis Martin Väljale ei meeldinud, siis R. O. ei öelnud talle midagi sellist, mis oleks võinud süüdistatavat ärritada. Kannatanu ajas üksnes süüdistatavat minema, sest tahtis magada ega soovinud temaga koos alkoholi tarvitada. Kuigi
lg 2 võimaldab karistada ka rahalise karistusega, siis kohtu hinnangul on Martin Välja puhul see välistatud. Teda on varasemalt karistatud
järgi vangistusega, mistõttu uue samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ei saa karistus olla eelmisest kergem. Pealegi puudub tal töökoht, nii et rahalist karistust ei oleks tal võimalik tasuda.
lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuud vangistust,
Kuivõrd Martin Välja oma viimases sõnas kahetses puhtsüdamlikult mõlema kuriteo toimepanemist, siis tuleb seda arvestada kergendava asjaoluna, mis vähendab tema süü suurust, mida kohus hindas mõlema teo puhul keskmiseks. R. O.ule tekitatud hulgalistest noahaavadest osutus ainult üks eluohtlikuks, mistõttu tema süüd ei saa pidada keskmisest suuremaks. Seega karistab kohus Martin Väljat
lg 2 p 1,3 järgi 2aastase vangistusega ja
Lühimenetluse tõttu tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 5 aastat vangistust, mille alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamise kuupäeva – 20.02.2021.a. Kaitsja taotles Martin Väljale mitte šokivangistuse kohaldamist, vaid karistada teda selliselt, et poole karistusest võiks kanda reaalselt ja teine pool jätta maksimumkatseajaga tingimuslikult kohaldamata. Kohus leiab, et sellisel viisil isiku karistuse individualiseerimine ei ole võimalik. Süüdistatava saab
lg 2 ja
lg 2 osaliselt karistuse kandmisest tingimisi 6 vabastada siis, kui reaalsele ärakandmisele määratakse väga väike osa mõistetud karistusest (šokivangistus). Martin Väljale mõisteti 5-aastane vangistus, millest pool on 2 aastat 6 kuud. Ka šokivangistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole võimalik, sest ta on viibinud vahi all mõned päevad üle aasta ja pealegi on ta varem kandnud reaalset vanglakaristust, millisel juhul šokivangistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Martin Välja on varem kriminaalkorras karistatud isik. Eelmise kohtuotsusega jäeti tema suhtes karistus osaliselt täitmisele pööramata, kuid kuna katseaeg kulges problemaatiliselt, pöörati karistuse kandmata osa täitmisele. Karistuse kandmiselt vabanes 25.03.2020.a ning juba viis kuud hiljem pani toime uue isikuvastase kuriteo. Kohtu hinnangul on Martin Välja suhtes ainuvõimalik karistuse reaalne ärakandmine. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, mille suurus 2022.a. esimese astme kuriteo puhul on 1635 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 64.80 eurot (kohtumenetluses oli lepinguline kaitsja) ja ekspertiiside maksumused. Ekspertiise tehti kaks: R. O.u suhtes isiku kohtuarstliku ekspertiis, mille maksumus oli 84 eurot ja DNA-ekspertiis, mille maksumus oli 2709 eurot. DNA-ekspertiisi maksumusest kuulub vastavalt Riigikohtu lahendi 31-1-120-12 punktile 6.2 süüdistatavalt väljamõistmisele - 798 eurot (14 proovi seostatud Martin Väljaga). Kokku peab Martin Välja hüvitama riigituludesse kriminaalmenetluse kulud summas 2581.80 eurot. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud on väga suures summas, võib vahi all viibival süüdistataval olla raskendatud sellise summa korraga hüvitamine, mistõttu kohus võimaldab Martin Väljal nimetatud summa tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav hiljemalt 01.03.2022.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.