← Eesti

2-20-9306/23

Obsah (7)§ 442§ 173§ 162§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9306 Tsiviilasi Mittetulundusühi

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue

  1. Hageja esitas kohtule hagi, milles hageja palub kohtul:  kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 338 eurot;  kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis hagiavalduse esitamise seisuga 25,7 eurot;  kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 0,25% päevas põhivõlalt 338 eurolt;  kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kohtuotsuse tegemisest kuni selle täitmiseni 0,25% päevas põhivõlalt 338 eurolt;  kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot;  menetluskulud jätta kostja kanda.
  2. Hagi kohaselt astus kostja hageja liikmeks
  3. aastal.
  4. aastal võttis kostja kasutusele veel ühe parkimiskoha.
  5. Kostja võlgnes seisuga 01.01.2020.a
  6. aasta eest hagejale 76 eurot. 25.01.2020.a. võttis ühistu üldkoosolek vastu otsuse parkimistasude ja liikmemaksude osas, millega kehtestati parkimistasu 20 eurot ühe parkimiskoha eest. Hageja edastas 09.03.2020.a kostjale MTÜ juhatuse vastava hoiatuse 05.03.2020.a ning juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu hiljemalt 01.04.2020.a, heidetakse kostja ühistust välja. Hageja saatis kostjale 26.05.2020.a meeldetuletuse ja tasumata arved, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud.
  7. Kostja võlgnes seisuga 08.06.2020.a hagejale parkimiskohtade kasutamise eest 338 eurot. 08.06.2020.a. otsustas MTÜ juhatus kostja ühistu liikmete hulgast välja heita/välja arvata tema poolt MTÜ põhikirja §-de 13 ja 16 nõuete rikkumise eest mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 alusel. 17.06.2020.a esitas hageja kostjale hagihoiatuse. Kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud, kuid kostja vabastas seni hõivatud olnud parkimiskohad. Kostja vastuväited hagile
  8. Kostja ei tunnista kõiki hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid osaliselt. Kostja tunnistab nõuet parkimiskoht nr 43 osas arve nr 7 (26.05.2020.a) alusel summas 111 eurot (jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai 2020.a eest) põhjusel, et kostja parkis faktiliselt oma autot parkimiskohal nr
  9. Selles osas on kostja nõus sõlmima kompromissi.
  10. Kostja arvates tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
  11. Kostja arvates on võimalik lahendada asi kompromissiga, millise kohaselt kostja tasub parkimiskoha nr 43 kasutamise eest 111 eurot (Lisa 7) ilma viivisteta ja tasumine toimuks maksegraafiku alusel kolme kuu jooksul. Ülejäänud hagi osas kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväited on kokkuvõtlikult järgmised. Hageja ei ole kostjale parkimiskohtade eest arveid esitanud, sest arved ei ole ametlikult edastatud paberkandajal kostjale. Hageja nõuab põhjendamatult arvete nr 8 ja 6 alusel parkimiskohtade tasusid parkimiskoht nr 49 ja 28 eest ning tagasiulatuvalt. Põhjendamatult nõuab hageja arve nr 8 alusel ühekordset tasu summas 11 eurot ilma õigusliku aluseta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on faktiliselt kasutanud parkimiskohti nr 49 ja 28 ning parkimiskoht nr 28 ei kuulu kostjale. Hageja ei ole kostjale saatnud ühtegi võlateadet. Hageja nõuab põhjendamatult parkimistasude maksmist 20 euro ulatuses. 2 Kohtu põhjendused
  12. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja kui MTÜ liige. Hageja põhikirja (hagi lisa 3) §s 15

(1)on sätestatud, et hageja liikmel on õigus kasutada temale eraldatud parkimiskohta vastavalt selle otsesele otstarbele. Põhikirja § 16
(2)kohaselt on hageja liige kohustatud asuma sisseastumise-ja osamaksu, muud maksed ühistu jooksvaks ülalpidamiseks, ühistu juhtimisorganite poolt kehtestatud tähtaegadel ja suuruses.
  1. Hageja nõuab parkimiskoha kasutamise tasu parkimiskohtade nr 28, 43 ja 48 eest.
  2. Kostja on omaks võtnud, et on kasutanud parkimiskohta nr 43 jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai
  3. Hageja on tõendanud hagi lisaga 5 (p 5.1), et parkimiskoha eest tuli tasuda 20 eurot kuus. Seega on hageja nõue põhjendatud 5 kuud * 20 eurot = 100 euro ulatuses. Kostja väitis, et parkimiskoha eest tuli tasuda 19 eurot kuus, kuid see väide on tõendamata.
  4. Koha nr 49 kasutamise osas tõendid puuduvad. Hageja on esitanud tõendina kostja avalduse parkimiskoha nr 49 kasutamiseks (hagi lisa 4). Kuivõrd hageja põhikirja §-s 15
(1)on sätestatud, et hageja liikmel on õigus kasutada temale eraldatud parkimiskohta vastavalt selle otsesele otstarbele. Seega eeldab parkimiskoha kasutamise õiguse saamine ja seega ka selle eest tasumise kohustuse tekkimine seda, et koht talle ka eraldataks. Vastava otsuse peab põhikirja kohaselt vastu võtma juhatus või üldkoosolek. Sellist otsustust ei ole kohtule esitatud. Hagi lisas 4 on esitatud küll väljavõte ruudulisest vihikust, kus koha nr 49 juures on kostja nimi, aga jääb selgusetuks, mis dokumendiga on tegu ja kes on selle allkirjastanud. Kohus ei saa selle alusel tuvastada kostja kohustust tasuda parkimiskoha nr 49 eest. Hagi tuleb selle parkimiskoha eest põhinõude tasumiseks jätta rahuldamata.
  1. Asja materjalide juures ei ole ka tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada kostja kohustust tasuda parkimiskoha nr 28 kasutamise eest. Seda ei tõenda ainuüksi juhatuse hoiatus ja koha kasutamise eest väljastatud arved. Hagi tuleb selle parkimiskoha eest põhinõude tasumiseks jätta rahuldamata.
  2. Hageja on esitanud viivisenõude. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ainult põhinõude osas parkimiskoha eest nr 43 – 100 eurot, saab kohus ka viivist arvestada ainult sellelt summalt. 25.01.2020.a hageja üldkoosoleku otsusega (hagi lisa 5) (p.5.6.) on määratud viiviseks 1,5 eurot kuus ehk 0,07%. Kohtule jääb arusaamatuks, millisest viivisest sooviti lähtuda, sest protsendi ja kindla summana väljendatud viivis ei lähe kokku. Kuivõrd põhikirja § 16
(6)sätestab viivise määrana 0,07% päevas tõlgendab kohus üldkoosoleku otsust koos põhikirjaga ja leiab, et viivise määraks on 0,07% päevas ja 1,5 eurot viivisena oli ilmselt eksimus. Parkimiskoha nr 43 võlgnevuselt arvestab hageja viivist alates 26.05.
  1. Arvel on märgitud tasumise tähtajana 05.06.2020 ja kohus lähtub sellest tasumise tähtajast, kuivõrd hagejaise on võimaldanud arve tasuda hiljem. Seega on viivise suuruseks 100 eurot * 47 päeva * 0,07% = 45,29 eurot.
  2. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab nõude ja mõistab välja edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt (100 eurot) määras 0,07% päevas. Menetluskulude jaotus 3 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

16. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 100 (põhinõue) +45,29 (sissenõutavaks muutunud viivised) + 25,55 (aastased viivised) = 170,84 euro ulatuses. Kohus arvestab hagi hinnaks 338 (põhinõue) + 25,7 (sissenõutavaks muutunud viivised) + 308,43 (aastased viivised arvestusega 0,25% päevas) + 40 eurot (sissenõudmiskulu) = 712,13 eurot. Seega jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 170,84 (rahuldatud osa hagist) / 712,13 (hagihind) = 24 % ulatuses kostja ja 100% - 24% = 76% ulatuses hageja kanda. 17.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt

§ 174

lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

18. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.