Obsah (5)

§ 21§ 20§ 29§ 22§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg 01.02.2022 Tsiviilasja number 2-21-11624 Tsiviilasi K. P.i avaldus Tallinn, Koidu tn 64 korteriühistu korteriomanike 02.06.2

) §-le

1. Selle sätte kohaselt saadetakse korteriomanikele hääletussedelid ja ettenähtud ajapiirides antud häälte kohta koostab ühistu juhatus hääletusprotokolli. Protokollid on allkirjastanud eelnimetatud kuupäevadel U. R., kes oli korteriühistute registri andmetel ühistu juhatuse liige kuni 03.01.
3. 02.06.2021 protokollist nähtuvalt saadeti hääletussedelid korteriomanikele 25.05.2021 kl 20.00 ja hääletamine lõppes 02.06 kl 18.00 (dtl 45). 16.06.2021 protokollist nähtuvalt saadeti hääletussedelid korteriomanikele 02.06.2021 kl 20.00 ja hääletamine lõppes 16.06 kl 18.00 (dtl 80). Avaldaja nende andmete õigsust ei vaidlustanud (vt 02.11.2021 määruse p 2). Korteriomanikele hääletamiseks antud aeg ületas seega seitset päeva, mis vastab

§ 21lg-s 2 sätestatule.

Avaldaja on alusetult väitnud, et vaidlusaluste koosolekute ajal kehtinud põhikirja (2012 põhikiri, dtl 99) p 7.6.4 järgi pidi hääletamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva. Viidatud põhikirjapunkt reguleeris üldkoosoleku kokkukutsumist, pikendades

§ 20lg 1 ja MTÜS § 20 lg 5 ettenähtud tähtaega.

Punkt ei reguleerinud korteriomanike otsuste tegemist koosolekut pidamata (vt ka 15.12.2021 määruse p 2). Seega puudub otsuste vastuvõtmise korra rikkumine, mis võiks põhjustada vaidlustatud otsuste tühisuse (

§ 29lg 1).

9. Avaldaja on alusetult väitnud, et 2012 põhikirja p 7.8.5 järgi sai koosolekut kokku kutsumata teha otsuseid ainult kõigi korteri korteriomanike osalemisel. Viidatud sätte sõnastuse grammatiline tõlgendus ei anna võimalust selliseks järelduseks.

§ 21

korras otsuste tegemisel kohaldatakse koosoleku vormis peetava koosoleku kvooruminõudeid juhul, kui need on põhikirjas ette nähtud (lg 2). Koosoleku kvoorumi osas 2012 põhikiri seadusega kehtestatuga võrreldes erandit ette ei näinud (p 7.7.1 vastab

§ 20lg-le 2).

2012 põhikirja p-s 7.8.5 kasutatud mõiste „loetakse“ tõttu saab sellel sättel olla ainult teatud faktilise olukorra esinemise tagajärge fikseeriv tähendus, mitte aga teiste faktiliste olukordade tagajärgi välistav tähendus. 2012 põhikirja p 7.8.5 tegelik eesmärk näib olevat kõigi korteriomanike poolthäältega tehtavate otsustuste vormistamise lihtsustamine. Erandi kehtestamine seadusega ettenähtud üldreegli kohta peab olema üheselt selge. Käesoleval juhul selge erireegli olemasolu põhikirjast ei nähtu (vt ka 15.12.2021 määruse p 3). 10. Vaidlustatud otsustega kinnitati ühistu 2018, 2019 ja 2020.a majandusaastate aruanded, otsustati mitte tellida revisjoni eelnimetatud aruannete ja juhatuse töö kohta, muudeti juhatuse koosseisu, otsustati mitte jätkata juhatuse ühise esindusõigusega, otsustati tellida korto.ee juhtimistööriistad, määrati U. R. raamatupidamisteenuse osutaja vahetamise ettevalmistajaks, kinnitati uus põhikiri ja kodukord.

§ 21

lg 3 järgi on otsus koosolekut pidamata vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääletamisel osalenud korteriomanikest, kui põhikirjas ei ole nõutud suuremat häälteenamust. Protokollide kohaselt on kõik otsused vormistatud enamuse hääletamisel osalenud häälte järgi. Avaldaja kinnitas kohtule, et protokollid kajastavad hääletamist õigesti (17.11.2021 avalduse p 2, dtl 235; vt ka 15.12.2021 määruse p 4). 11. Avaldaja on alusetult väitnud, et U.R. ja J.N. ei oleks põhikirja p 7.8.8 järgi võinud osaleda majandusaasta aruannete kinnitamise ja revisjoni tellimise otsuste hääletamisel. Kui U.R. ja J.N. hääled arvestamata jätta, on aastaaruannete kinnitamise poolt antud siiski piisavalt poolthääli, sest vastu ei hääletanud keegi (dtl 45-46). U.R. revisjoni hääletamisel ei osalenud (dtl 46). J.N. vastuhääle arvestamine revisjoni tellimise hääletamisel on tähendusetu, sest keegi ei hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt. Hääleõiguse lubatavad piirangud on nähtud ette

§ 22lg-s 3 ja seadus ei võimalda täiendavate piirangute kehtestamist põhikirjaga.

2012 põhikirja p 7.8.8 oli seega õigusvastane ja seda ei saa kohaldada (vt ka 15.12.2021 määruse p 4).

1. U.R.i juhatusest vabastamise osas ei saanud tema hääleõigus aga olla piiratud, sest protokollist nähtuvalt astus U.R. ise tagasi (dtl 47). Üldkoosolekul ei olnudki õiguslikult võimalik otsustada teisiti. Tegemist ei olnud juhatuse liikme tagasikutsumisega vastu tema tahtmist. U.R.i hääle arvestamine on tähendusetu, sest poolt hääli oli veel ja keegi ei vaielnud otsuse tegemisele vastu. Vaidlus selle otsuse õiguspärasuse üle sisutu ka põhjusel, et kohe järgnevalt tehti otsus, millega U.R. nimetati uuesti juhatuse liikmeks.
2. Põhikirja ja kodukorra kinnitamise poolt hääletasid elamu üheteistkümnest korteriomanikust seitsme korteri omanikud (dtl 81). 2012 põhikirja p 7.2.1, 7.2.8 ja 7.8.2 järgi tuli nendes küsimustes arvestada häälte arv kaasomandi osade järgi. Otsuste poolt hääletanud korteriomanikele kuulub kokku 3330/5135 suurune osa kaasomandist. Seega oli täidetud ka 2012 põhikirja p 7.8.6 kvalifitseeritud häälteenamuse nõue põhikirja muutmise otsustamiseks – uue põhikirja kinnitamise poolt hääletanud korteriomanikele kuulus üle poole p 7.8.2 järgi määratud kõigi korteriomanike häältest.
3. Seega pole kohtule teada asjaolusid, mis võiksid anda aluse vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
4. Avaldaja on alusetult taotlenud juhatuse asendusliikme määramist (25.10.2021 avalduse p 6, dtl 145). Korteriühistute registrist nähtuvalt on ühistul kogu käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal olnud juhatus. Tuleb eeldada registri andmete õigsust (

§ 63lg 1 ja MTÜS § 80 lg 2).

Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek (

§ 20lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 2).

Juhatuse ametiaja tähtaja lõppedes saab korteriomanik taotleda üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse koosseisu üle otsustamiseks. Kohtu sekkumiseks korteriomanike õigustesse juhatuse koosseisu üle otsustamisel pole käesolevas asjas mingisugust õigustust ja juhatuse asendusliikme määramise taotlusel puudub alus. Asendusliikme määramist taotles avaldaja pärast esialgse avalduse menetlusse võtmist. Kohus pole lubanud avalduse muutmist uute nõuete lisamisega pärast avalduse menetlusse võtmist (TsMS § 376 lg 1 ja § 477 lg 1). Eespool selgitatu kohaselt on taotlus ka selgelt perspektiivitu. Kohus jätab juhatuse asendusliikme määramise taotluse läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 ja § 477 lg 1).

1. Juhindudes 172 lg 1 teises lauses sätestatust, peab kohus õiglaseks määrata menetluskulud avaldaja kanda.
2. Ühistu on taotlenud menetluskulude hüvitamist juhatuse liikme tööaja ja OÜ Hugo õigusabiarvete eest summas 360 eurot (ühistu 10.01.2022 avaldus, dtl 250). Ühistut on käesolevas menetluses esindanud juhatuse liige. Ühistu pole tõendanud, et oleks pidanud maksma juhatuse liikmele selle tegevuse eest eraldi tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hüvitust nõutud „tõendusmaterjali kokkupanemise“ eest. Ühistu pole käesolevas asjas esitanud menetluskõlbulikke tõendeid (vt määruse p 4). Lepingulist esindaja ega nõustaja abi pole ühistu käesolevas menetluses teadaolevalt kasutanud, mistõttu OÜ Hugo teenustasusid summas 160 eurot ei saa samuti käsitleda hüvitamiskõlbuliku menetluskuluna. Ühistu taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb seega jätta rahuldamata.
3. Vastavalt 15.12.2021 määruses selgitatule jätab kohus menetlemata kõik avaldaja ja ühistu poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendid, peale määruses nimetatu (vt käesoleva määruse p 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik