← Eesti

3-19-1381/19

Obsah (4)§ 56§ 54§ 38§ 76

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1381 Otsuse kuupäev 30. detsember 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Avo Alase kaebus Põllumajanduse Registrite j

§ 56

lg 1 kohaselt ja väljakujunenud kohtupraktikast (vrdl RKHKo 3-3-1-90-14, p 17) tulenevalt on haldusaktis muule adressaadile kättesaadavale dokumendile viitamine õiguspärane, olukorras, kus haldusakti põhilised põhjendused sisalduvad haldusaktis endas. Praegusel juhul on see nõue kohtu hinnangul täidetud. 5 Vaidlustatud otsus sisaldab põhilisi vastustaja põhjendusi ja kaalutlusi, samuti õiguslikku alust (

§ 56lg 2).

Alati võib diskuteerida haldusakti põhjenduste jälgitavuse ja selguse üle, kuid kohtu hinnangul on haldusakti andmise põhikaalutlused käesoleval juhul üheselt arusaadavad (

§ 56lg 3).

Vaidlustatud otsuses on vastustaja ära näidanud selle andmise õiguslikud alused, kirjeldanud faktilist olukorda ja näidanud ära tõendid, millele otsus tugineb. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti ei saa käsitleda diskretsiooniviga sisaldavaks haldusaktiks juhul, kui asjas kogutud tõendikogum tõendab vaidlustatud otsuste vastavust haldusaktide õiguslikule alusele (materiaalõigusele).

  1. Halduskohus on vastustajalt eelmenetluses välja nõudnud haldusmenetluse toimiku (tl 108). Vastustaja on eelmenetluses esitatud vastuses kaebusele osundanud tõenditele, millele ta haldusmenetluses tugines.
  2. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks kaebuse lisadena esitanud peamiselt haldusmenetluses esitatud ja kogutud materjalid alates toetustaotluse vastustajale esitamisest (tl 12–105). Samuti kaebaja juures vormistatud kohapealse kontrolli ja vaatluse protokollid (tl 118–119) investeeringu tegemise tõendamiseks. Asja juurde on võetud ka Tartu Halduskohtu 18.11.2019 a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1383 FIE Tambet Mere kaebuses (tl 125–132), mida kaebaja peab vaidluse tema kasuks lahendamisel kohtu arusaamisel määravaks tõendiks (vt kaebaja menetlusdokumendid (tl 124, 142–143, 156, 162–164). Samuti on asja juures tõendina Tartu Halduskohtu 31.10.
  3. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1386 (tl 145–152) analoogses vaidluses, millele tugineb tõendina omakorda vastustaja.
  4. Kohtute Infosüsteemi andmetel on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks Tartu Halduskohtu 28.08.
  5. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-1423 jäetud rahuldamata Kalev Põllu kaebus PRIA vastu samasisulises vaidluses, mille halduskohus võtab tõendina asja juurde. Vaatamata sellele, et erinevalt käesoleva kohtulahendi eelmises alapunktis nimetatud kohtuotsustest, ei ole nimetatud otsuse puhul tegemist jõustunud kohtulahendiga. K. Põllut on kontrolliaruandes, vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses läbivalt seostatud kaebajale vastustaja poolt tehtud õiguslike etteheidetega. Kohus ei pea siinkohal tarvilikuks laskuda menetlusosalistega diskussiooni jõustumata kohtuotsuse kui tõendi tõendamisväärtusest, sest ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks märatud jõudu. Liiatigi saab seaduses nimetatud juhtudel esitada teistmisavalduse ka jõustunud kohtuotsusele koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega avalduse rahuldamise korral (nt RKKK 19.02.
  6. a määrus kohtuasjas nr 1-14-189).
  7. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  8. Vaidlustatud otsuse kohaselt on varasemate otsuste tühistamisega päädinud toetuse tagasinõudmise tinginud faktilised asjaolud vaidlustatud otsuse (tl 88–90) ja vaideotsuse ( tl 95– 96) ja nendes haldusaktides nimetatud kontrolliaruande (tl 54–63) kohaselt järgnevad.
  9. Määruse nr 34 § 6 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et taotleja küsib toetatava tegevuse elluviimiseks üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus). Kui taotleja taotleb toetust püügivahendi soetamiseks, peavad hinnapakkumusest nähtuma püügivahendi materjal, püügivahendi silmasuurus ja muud olulised andmed. Kui taotleja taotleb toetust seadme soetamiseks, peab hinnapakkumusest nähtuma seadme tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest TuMS § 8 tähenduses. Vastustaja on asunud seisukohale, et vaidlustatud otsuses nimetatud FIE-d on kaebajaga majanduslikult seotud isik TuMS § 8 tähenduses ning seetõttu ei vasta kaebaja 6 esitatud hinnapakkumus määruse nr 34 § 6 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest TuMS § 8 tähenduses, millise nõude kehtestamise eesmärk nähtub määruse nr 34 seletuskirjast, mille kohaselt on nõue vajalik vältimaks taotleja ja hinnapakkuja huvide konflikti, mis võib kahjustada Euroopa Liidu finantshuve.
  10. Kaebaja, kes sai PRIA-lt toetuse, esitas taotlusega kolm hinnapakkumust. Täiendava kontrolli käigus selgus, et kolm taotlejat (käesoleva kohtuasja kaebaja Avo Alas, Tambet Mere ja Kalev Põld) on omavahel esitanud (võidukaid) hinnapakkumusi. Nimetatud isikud on korduvalt kantud üksteise kalapüügilubadele. A. Alas ja T. Mere on viinud korduvalt kokkuostu samas koguses sama liiki kala. A. Alas ja K. Põld on saanud samalt kala kokkuostjalt samas summas ülekandeid lähestikustel päevadel.
  11. Nendest faktilistest asjaoludest on vaidlustatud otsuse kohaselt järeldatud, et seega on saaki ja sellest tulenevalt ka kasumit omavahel jagatud. Omavahel saagi võrdsetes osades jagamine olukorras, kus igal kaluril on oma isiklikud püügivahendid, tähendab sisuliselt, et kalurid koordineerivad oma tegevust, jagavad kasumit ning on seetõttu majanduslikult seotud. Teisisõnu, neil esineb ühine majanduslik huvi, mis on aga määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel lähtub kohus järgnevast. Ühine majanduslik huvi esineb isikutel, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel, andes mõlemad oma panuse toote või teenuse väljatöötamisesse, valmistamisesse või turule toomisesse, kes sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid või kes sõlmivad kokkuleppeid eesmärgiga hoiduda kõrvale maksukohustuste täitmisest (tulumaksuseaduse eelnõu seletuskiri). Ühist majandusliku huvi on maksuõigussuhetes defineeritud ka isikute kaudu, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel toote või teenuse arendamisel, valmistamisel ja turustamisel, sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid, omavad pikaajalistel lepingutel põhinevaid majandussuhteid, sõlmivad kokkuleppeid eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist. Halduskohtu arusaamisel võib ühise majandusliku huvi defineerida ka läbi isikute ühise tegutsemise ühiselt toetuse saamise tingimuste näiliselt täitmise eesmärgiga.
  12. Määruse nr 34 § 3 kohaselt on omafinantseeringu minimaalne määr 20 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.
  13. PRIA-le esitatud pangakontode väljavõtetega on tõendatud raha ringmaksed. Esialgsed 10 000 eurot on ringlema pandud A. Alase pangakontolt, millelt kanti raha edasi T. Mere kontole, millelt omakorda K. Põllu kontole, millelt tagasi A. Alase arvele. Järgnevalt on tõendatud 8 720 euro ringlemine, millega tehti samad ülekanded, mille tulemusel kanti raha samas summas tagasi A. Alase kontole. Vahemärkusena, kohtu jaoks on vaidluse lahendamisel määrav, et ringmaksed algasid tõendikogumi kohaselt kaebaja tegevusest ja lõppesid temapoolse aktseptiga raha tema kontole laekumisele.
  14. Toetuse saajad A. Alas, T. Mere ja K. Põld on esialgset 10 000 eurot kasutades teinud kaks korda ringselt ülekandeid, mille tulemusel on PRIA-le loodud mulje investeeringute eest tasumisest kogusummas 55 374 eurot. Vastustaja on tehingute järjekorda tehingute summadega arvestades veendunult kaalutlenud, et mõnepäevalise perioodi jooksul kanti taotlejate poolt üksteise pangakontodele korduvalt üle samas summas raha, mis viitab kunstlikult investeeringuobjektide arvete eest tasumisele. Vahemärkusena, kohtus jaoks pole neid asjaolusid arvestades määrav, milline oli kontode vabade vahendite seis ringluses olnud summa kõrval.
  15. Neil asjaoludel on vastustaja vaidlustatud otsuses järeldanud, et kaebaja A. Alas ei ole tegelikkuses investeeringuobjekti eest tasunud, mille asemel täitis vastava nõude kunstlikult. 7 Nõude kuntslik tasumine tähendab teadlikult PRIA-le valeandmete esitamist investeeringu tegemise tõendamiseks.
  16. Halduskohus on vahemärkusena tõendikogumi alusel seisukohal, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid ei anna halduskohtule alust vastustajast erinevale seisukohale asumiseks. Halduskohus hindab käesolevas asjas kaebaja tegevuse ja toetuse saamise õiguspärasust vastustaja vaidlustatud haldusakti kontekstis. Kaebaja ei saanud vaidlustatud haldusaktis temale õiguslikult etteheidetavaid tegusid toime panna teisiti kui tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Seetõttu ei tõenda kaebaja nn võtmetõend, Tartu Halduskohtu 18.11.
  17. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1383, vastustaja kaalutlustes diskretsiooniviga kaebaja tegevusele õigusliku hinnangu andmisel. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et viimati nimetatud kohtuotsuse resolutsioon puudutab selle kohtuasja kaebaja ja PRIA vahelist õigussuhet. Varasema jõustunud kohtuotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolusid saab kohus hinnata kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4). Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, mis kummutaks vastustaja kaalutlused, mis on esitatud vaidlustatud haldusaktis. Ka Tartu Halduskohtu kohtuotsus haldusasja nr 3-19-1383 ei sisalda viiteid taolistele tõenditele, mille alusel saaks halduskohus anda kaebaja tegevusele ühe rahasummaga korduvate ülekannete tegemisel vastustajast erineva hinnangu. Neil asjaoludel ei kummuta Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-19-1383 kohtuotsus tõendina vastustaja kaalutluste õiguspärasust kaebaja suhtes. Halduskohtul puudub seejuures igasugune alus kahelda jõustunud kohtuotsuse õigsuses, mille kohaselt rikkus selles kohtuasjas vaidlustatud haldusakt selle kohtuasja kaebaja õigusi.
  18. Vaidlustatud otsuse kõrvalkaalutluste kohaselt on toetuse tagasinõudmise kaalutluseks asjaolu, et A. Alas, T. Mere, ja K. Põld ei olnud üksteisest sõltumatud ettevõtjad, vaid tõendid andsid aluse pidada neid olevateks üksteisega majanduslikult seotud isikuteks. PRIA on vastavas kaalutluses tuginenud asjaolule, et tõendamist on leidnud kalurite poolt saagi jagamise kõrval kasumi jagamine. PRIA ei ole eitanud fakti, et nimetatud isikutel olid isiklikud püügivahendid.
  19. Halduskohus on vahemärkusena seisukohal, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid ei kummuta vastustaja kaalutlusi. Halduskohus märgib, et vaatamata sellele, et kaebaja on enda majandustegevuse registreerinud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusena, ei tõenda tema poolt kohtule esitatud tõendid majanduslikku sõltumatust isikutest, kellega PRIA on tuvastanud, et kaebaja puhul ei ole tegemist üksteisest sõltumatute ettevõtjatega.
  20. Kaebaja väide temal sularaha olemasolust ei ole vaidlustatud otsuse õiguspärasuse aspektist relevantne ja ei kummuta pangakontodega vastustaja poolt tõendatuks loetud, kuna sularahas tehtud kulutus ei saa olla abikõlbulikuks kuluks, nagu vastustaja on vastavas kaalutluses ka osundanud.
  21. Kohus märgib vahemärkusena, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid –
  22. a juulis toimunud kohapealse kontrolli protokoll ja visuaalse vaatluse protokoll (tl 118, 119) tõendavad vara olemasolu, mille soetamist vastustaja praeguseks tühistatud haldusaktide alusel toetas. Samas ei kummuta kaebaja tõendid PRIA kaalutlust selle kohta, et vastustajal lasub kohustus eristada ja seega tõendada kaebaja omafinantseeringut kogu investeeringuobjekti eest tasutud summadest, sest eelpool käsitlemist leidnud vastustaja kaalutluste kohaselt ei ole kaebaja ka kohtumenetluses tõendanud investeeringu kogusumma tasumist. 8
  23. Vahekokkuvõttena, kaebaja tõendid kohtumenetluses ei tõenda samadel põhjustel ka kaebajal lasunud omafinantseeringu tasumise kohustuse täitmist. Samuti ei nõustu halduskohus kaebaja käsitlusega püügivahendi olemasolu tähendusest. Põhimõtteliselt on näilikke tehinguid võimalik teha ka olukorras, kus kaup on reaalselt olemas. Kauba ja arvete olemasolu ei tõenda veel ümberlükkamatult tehingute tegelikku toimumist. Näilike tehingute korral võib kauba valmistada keegi teine, kauba tegelik väärtus on oluliselt madalam arvetel märgitust vmt.
  24. Vaideotsuse kohaselt on kaebaja vaie jäetud rahuldamata, sest vaide väited ei andnud alust vastustaja kaalutluste ümberhindamiseks. Vaide kohaselt (tl 94p) on kaebaja vaidele tõenditena lisanud käsikirjalised kalkulatsioonid, millised vastustaja on kohtu hinnangul õiguspäraselt lugenud hilinenult esitatud tõenditeks (

§ 54

). Vaideorgan on vaideotsuses halduskohtu hinnangul põhjendatult kaalunud, miks isegi fakt, et kaebaja arvelduskontol võis olla rohkem rahalisi vahendeid kui ringmaksetes kaebaja poolt maksekorraldustega ülekantud raha, ei kummuta vastustaja kaalutlust kaebaja, aga ka teiste otsuses märgitud ettevõtjatega teadlikult ja kooskõlastatult rahasummade ülekannete tegemist eesmärgiga täita kunstlikult toetuskõlbulikkuse kriteeriumid. Halduskohtu jaoks on selles osaks määravaks asjaoluks vastustaja seisukoha toetamisel samas suurusjärgus kolme ettevõtja vahel kaks korda rahasumma ülekandmine, kus kaebaja poolt ülekantud rahasumma võrdus temale laekunud summaga.

  1. Vaideotsuses on samuti käsitletud, miks kaebaja poolt vaidele lisatud käsikirjaliste hinnapakkumused (tl 103–105) ei andnud alust vaide rahuldamiseks. Vastustaja on märkinud, et tagantjärgi pole võimalik tuvastada nende koostamise aega. Samuti rõhutatakse, et kuna neid tõendeid ei esitatud täiendava kontrolli käigus ega koos ärakuulamise vastusega, siis ei saa neid vaide menetlemisel tõendina arvesse võtta. Ühtegi mõistlikku põhjust, miks tõendeid õigeaegselt ei esitatud halduskohtule ei nähtu.
  2. Kaebaja on kaebuse p 2.
  3. selgitanud, et käsikirjalised kalkulatsioonid esitati tulles PRIA-le vastu (tl 5).
  4. Kaebuses toodud asjaoludel halduskohus vastustajaga mittenõustumiseks selles osas alust ei näe. Tõendite esitamise kohustusest 19.10.
  5. a alustatud menetluses on kaebajat teavitatud hiljemalt 26.11.
  6. a järelepärimises (tl 40–42) viitega KTKS ja korrakitseseaduse asjakohastele sätetele. Vastustaja on toimetanud ka kaebaja ärakuulamise, mille raames on 15.01.
  7. a tagatud kaebajale ärakuulamisõigus (tl 53 jj). Ka

§ 38määratleb menetlusosalise kohustuse haldusorganile tõendite esitamiseks.

Asjaolu, et kaebaja on teinud

  1. a kahest omakäelistest kalkulatsioonist K. Põldu puudutavas osas ülesvõtted
  2. a aprillis, et õigusta PRIA-le tõendite haldusmenetluses esitamata jätmist.

§ 76

lg 2 p 7 ei muuda tõendite haldusorganile hilinenult esitamist haldusorganile vastu tulemiseks, nagu on käesolevalt kaebuses arvanud kaebaja. Tõendeid haldusmenetluses esitades, ei osuta menetlusosaline haldusorganile teenet, vaid täidab seaduses nimetatud juhtudel temal lasuvat tõendamiskoormust.

  1. Vastustaja on toetusi tagasi nõudes tuginenud KTKS § 53 lg-le 1, § 54 lg-tele 1, 2 ja 4, § 55 lg-le 1, § 32 lg 3 p 1, § 30 lg 9 p 3 ning Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/288 artikli 5 p-le
  2. Viidatud sätetest tulenevalt tunnistatakse toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi (KTKS § 32 lg 3 p 4) ning kui toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele (KTKS § 30 lg 9 p 1; § 32 lg 3 p 1). Samuti kui taotluses on esitatud 9 valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (KTKS § 30 lg 9 p 3; § 32 lg 3 p 1). KTKS § 27 lg 4 p-st 4 tuleneb taotlejale kohustus, et taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. Vastustaja on tuginenud nõukogu määruse (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 artikkel 4 lg-le 3, mis sätestab, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on eeskirjade eiramise tõttu makstud alusetult, nõutakse toetus toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel (KTKS § 53 lg 1). Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/288 artikli 5 p-st 1 tuleneb, et kui pädev asutus on teinud kindlaks, et käitaja on seoses Euroopa Kalandusfondi või Euroopa Merendus- ja kalandusfondi (EMKF) toime pannud pettuse, on kõik kõnealuse käitaja esitatud taotlused EMKF-i toetuse saamiseks vastuvõetamatud alates kuupäevast, mil tehakse esimene ametlik otsus seoses pettusega, nagu on määratletud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis
  4. Nõustuda võib kaebajaga, et toetuse täieliku tagasinõudmise põhjendus oleks vaidlustatud otsuses võinud olla põhjalikum. Halduskohtu hinnangul on aga arusaadav, et vastustaja tugines asjaolule, et tuvastatud asjaoludel oleks toetus jäänud algusest peale määramata ja välja maksmata ning toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmise korral näeb Euroopa Liidu õigus ette toetuse äravõtmise.
  5. Neil asjaoludel loeb halduskohus vaidlustatud otsuse põhjendused praeguses vaidluses tuvastatud asjaoludel piisavaks ning nõustub vastustajaga, et proportsionaalne on kaebajale määratud toetuse täielik tagasinõudmine. Kaebaja ei täitnud toetuse määramise ega väljamaksmise eeldusi. Vastavate otsuste tühistamine on toimunud õiguspäraselt. Tegemist ei ole kaebaja eksimuse või hooletusega. Kaebaja on teadlikult loonud olukorra, kus talle toetuse määramise ja väljamaksmise tingimused, sh kolme sõltumatu ettevõtja pakkumuse ja omafinantseeringu olemasolu olid täidetud ainult näiliselt. Sellises olukorras kohaldub määruse nr 2988/95 art 4 lg 3, mis näeb ette toetuse tagasinõudmise (vrdl Tartu RngKo 3-19-1386, p 17).
  6. Seoses vaide eseme peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmisega, jääb samadel asjaoludel rahuldamata ka kaebus vaideotsusele.
  7. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Tema menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.