Obsah (5)

§ 121§ 424§ 4231§ 64§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 2. märts 2022 Kriminaalasja number 1-21-2491 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistati 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 424

lg 1 järgi mõistes karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 4231

järgi, mille eest teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui K.

Aasaleht ei pane 2 aasta 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Lisakohustusena määrati K. Aasalehele keeld tarvitada ja omada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus

1. juunil
4. juulil 2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule erakorralise ettekande, kuna K. Aasaleht rikkus kahel korral kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ega avaldanud ametnikule oma elukoha andmeid. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja K. Aasalehele määrati kohustuseks pöörduda 1 kuu jooksul määruse jõustumisest alates psühhiaatri vastuvõtule ning alluda vajadusel ambulatoorsele sõltuvusravile. Määrus jõustus
7. septembril
10. oktoobril
11. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule teise erakorralise ettekande, sest K. Aasaleht oli rikkunud keeldu mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Tehti ettepanek pikendada K. Aasalehe katseaega. Kohus rahuldas ettekande ja pikendas K. Aasalehe katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni
12. detsembrini
14. Kolmandas erakorralises ettekandes, mille kriminaalhooldusosakonna ametnik esitas
15. detsembril 2021 paluti pöörata K. Aasalehe karistus täitmisele. K. Aasalehele heideti ette kohtu poolt pandud kohustuse – pöörduda ühe kuu jooksul määruse jõustumisest alates psühhiaatri vastuvõtule ja neljal korral kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele tulemise kohustuse rikkumist. Tartu Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohus määras K. Aasalehele kohustuseks pöörduda kahe nädala jooksul määruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks abi saamiseks ning psühhiaatri määratavale ravile allumiseks ning pikendas katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni
18. veebruarini
20. Neljandas erakorralises ettekandes, mille kriminaalhooldusametnik kohtule esitas
21. jaanuaril 2022 tehti taas ettepanek K. Aasalehe vangistuse täitmisele pööramiseks. K. Aasalehele heideti ette narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumist ning
22. jaanuaril 2022 registreerimisele mitteilmumist.
23. Tartu Maakohtu
24. veebruari
25. a määrusega rahuldati Tartu Vangla erakorraline ettekanne ning K. Aasalehele Tartu Maakohtu
26. mai
27. a otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele.
28. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati K. Aasalehel
29. jaanuaril 2022 narkootiline joove (THC). K. Aasalehe sõnul ta ei tarvitanud psühhotroopseid aineid. Narkootilise aine tarvitamine on fikseeritud TÜK
30. jaanuari 2022 joobeseisundi tuvastamise protokollis. Teiseks ei ilmunud K. Aasaleht
31. jaanuaril
32. a registreerimisele, sest tal oli kõht lahti. Ta teavitas sellest kriminaalhooldajat, ent arstitõendit ei esitanud, sest tal puudub perearst.
33. K. Aasalehe osas on esitatud kolm erakorralist ettekannet, kõik narkootilise aine tarvitamisega seonduvalt. Pärast viimast erakorralist ettekannet arutas kriminaalhooldusametnik K. Aasalehega kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Lepiti kokku, et K. Aasaleht helistab psühhiaatriakliinikusse
34. jaanuaril 2022 ja pöördub esimesel võimalusel vaimse tervise õe vastuvõtule. Tervisekindlustuse kehtima hakkamise järel paneb koheselt aja psühhiaatri vastuvõtule. K. Aasaleht ei näe vajadust perearsti otsida, sest leiab, et tema tervis on korras. Ta on töötukassas arvel ja vestles
35. jaanuaril 2022 väidetavalt konsultandiga, kes selgitas, et tervisekindlustuse kehtivuse algus võib võtta aega kuni 30 päeva sissekirjutusest alates. Oma elukohta on K. Aasaleht sisse kirjutatud
36. jaanuaril
38. Narkootikumide tarvitamist on K. Aasalehel kontrollitud 9 korral, viis neist on osutunud positiivseks. Viimati tuvastati kanepi tarvitamine
39. jaanuaril
40. Ametniku hinnangul on K. Aasalehe motivatsioon koostööks vähene, ta on 5 korral rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume, ei käinud ettenähtud ravil ega esitanud ametnikule elukoha kohta andmeid ning on 6 korral rikkunud registreerimiskohustust. K. Aasaleht paneb vastutuse oma töö- ja elukoha probleemide lahendamisel kriminaalhooldusametnikule. Ametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldus täitnud oma eesmärke isiku hoiakute ja kontrollnõuete rikkumiste tõttu ja ametnik leiab, et K. Aasalehe karistus tuleb pöörata täitmisele. 2
41. Kohus pidas äärmiselt negatiivseks K. Aasalehe taaskordseid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi:
42. jaanuaril 2022 tuvastati K. Aasalehel kanepi tarvitamise tunnused,
43. jaanuaril 2022 ei ilmunud ta registreerimisele. Arstitõendit ta ei esitanud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on K. Aasalehel probleeme kohtu poolt pandud kohustuse - psühhiaatri vastuvõtule minemisega. Tal puudus pikka aega sissekirjutuse tõttu ka perearst.
44. Narkootilise aine tarvitamist tõendab joobeseisundi tuvastamise ekspertiisiakt:
45. juunil 2021 võetud kehavedeliku analüüs. Ekspertiisikakt 964T tõendab, et
46. juunil 2021 sisaldas K. Aasalehe kehavedelik narkootilisi aineid.
47. septembri
48. a narkotest tõendab narkootilise aine tarvitamist, seda on seletuses K. Aasaleht ka tunnistanud.
49. novembri
50. a narkotest tõendab narkootilise aine tarvitamist, allkirja andmisest isik keeldus.
51. novembri
52. a ekspertiisiakt tõendab
53. novembril
54. a võetud proovis narkootilise aine tuvastamist. Kriminaalhooldusosakonnas
55. jaanuaril 2022 tehtud narkotest tõendab K. Aasalehe poolt narkootilise aine tarvitamist. Ta ise tunnistas, et võis anda positiivse proovi varem tarbitud narkootilisest ainest. Seega luges kohus K. Aasalehe narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumise katseajal tuvastatuks.
56. Erakorralised ettekanded ja nende lisad rikkumiste kohta tõendavad, et K. Aasaleht ei ole poole aasta jooksul soovinud hakata kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täitma. Oma kirjades selgitas kriminaalhooldusametnik G. Karjat K. Aasalehele tema kohustusi ning kriminaalhoolduse olemust. Oma vastustes heidab K. Aasaleht ette vabaduse piiramist ja vastumeelsust, et teda elukohas kontrollimas käiakse ning mainekahju põhjustamist. K. Aasaleht on kriminaalhooldajat vahetanud. Kohus jättis kolmel korral erakorralise ettekande rahuldamata ja andis süüdlasele võimaluse enesekriitiliselt asjasse suhtuda, hakata oma probleemidega ise tegelema ja mitte süüdistada oma kohustusi täitvaid kriminaalhooldusametnikke. K. Aasaleht ei ole soovinud hakata kohustusi täitma ning tarvitas taas narkootilisi aineid. Ta konstateerib ka ise, et kriminaalhooldus ei ole eesmärki täitnud. Kuna rikkumised on korduvad, on põhjendatud erakorraline ettekanne rahuldada.
57. K. Aasaleht palub maakohtu määruse tühistada ja mitte pöörata tema karistust täitmisele.
58. Karistuse täitmisele pööramise aluseks on 4 korral narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusel ongi K. Aasaleht narkootikumide tõttu. Tal on korduvalt istungilgi tunnistanud oma sõltuvusprobleemi. Kohus pani K. Aasalehele kohustuse psühhiaatri vastuvõtule pöörduda. Ravikindlustuse puudumise tõttu ei olnud seda aga võimalik teha. Ravikindlustus puudus K. Aasalehel seoses sissekirjutuse puudumisega. Praeguseks on tal nii sissekirjutus, ravikindlustus kui ka
59. märtsiks aeg vaimse tervise õe vastuvõtule. Kriminaalhoolduse käigus ei ole K. Aasaleht ühtki kuritegu toime pannud ega teisi ühiskonnaliikmeid ohustanud. Praegu käib ta tööl ning osaleb oma 8-aastase poja kasvatamisel. K. Aasaleht palub ära oodata
60. märtsi, et vaadata, kas tal on võimalik abi saada ja alles siis otsustada, kas saata ta narkoravile või isoleerida ühiskonnast.
61. Kriminaalhooldusosakond ei ole pakkunud K. Aasalehele võimalust osaleda mõnes sõltuvusest vabanemisega seotud programmis. Kriminaalhooldusametnik ei ole nõustanud ega aidanud K. Aasalehte, ehkki see kuulub tema tööülesannete hulka. Ta hoopis palus tühistada juba eelmise aasta novembris pandud aeg vaimse tervise õe juurde ning viimasel ajal kuuleb kriminaalhooldusametnikult vaid mõnitusi ja solvanguid. Kriminaalhooldus tegeleb vaid narkojoobe testimise, tuvastamise ja erakorraliste ettekannete koostamisega, mitte nõustamise, suunamise ja abistamisega. Kriminaalhooldaja jättis täitmata seadusest tuleneva nõude abistada isikut töö, õppimis- ja elukoha leidmisel ning isiklike probleemide lahendamisel. 3
62. K. Aasaleht on lõpuks saanud sissekirjutuse, ravikindlustuse ja töökoha, aja vaimse tervise õe juude, s.o loonud kõik eeldused oma elu korda seada ja professionaalset abi saada. Seetõttu palubki ta karistust mitte täitmisele pöörata, sest vangla ei ole õige koht, kus sõltuvushäiretega inimene peaks viibima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63. K. Aasaleht ei vaidlusta määruskaebuses talle etteheidetud narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumist ja registreerimisele mitteilmumist. Küll aga ei ole ta nõus karistuse täitmisele pööramisega – ta sooviks narkosõltuvust ravida ning ei ole rahul kriminaalhooldusametniku tööülesannete täitmisega.
64. Iseenesest nõustub kohtukolleegium sellega, et vangistus ei ole narkosõltuvuse puhul raviks kohane meede. Küll aga on K. Aasaleht kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda oma karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. K. Aasaleht võttis kokkuleppemenetluses endale vabatahtlikult kohustuse mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid
65. mail
66. Seetõttu võib öelda, et süüdlasel on olnud küllalt aega sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Kui käsitleda narkomaaniat haigusliku seisundina, mis välistab narkootikumide tarvitamise keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest tingitud käitumisaktina, ei oleks sõltlastele lisakohustusena narkootikumide tarvitamise keelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd karistust täitmisele pöörata ei saakski.
67. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
68. juuni
69. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
70. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. K. Aasaleht põhjendab narkootilise aine keelu rikkumist sõltuvusega. Viimane ei kujuta endast kohtupraktikas mõjuvat põhjust kohustuste mittetäitmiseks.
71. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus edasiselt otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(ad) kohustus(ed) või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pööras õigustatult K. Aasalehe karistuse täitmisele seoses tema korduvate rikkumistega. K. Aasalehe katseaeg on algusest peale problemaatiline. Seejuures ei ole tegemist üksnes narkootikumide tarvitamisega seotud rikkumistega, vaid lisaks on ta jätnud ametnikule elukoha andmed esitamata ja korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldaja on erakorralistes ettekannetes korduvatelt osutanud asjaolule, et K. Aasalehel on vähene motivatsioon kriminaalhooldusametnikuga koostööd teha ning tema ükskõiksele suhtumisele kriminaalhoolduse täitmisesse (II kd, tl 70 pöördel, tl 122). Süüdlase kohta on korduvalt esitatud erakorralisi ettekandeid, mille kohus on kahel korral jätnud rahuldamata. Ühel korral on kohus rahuldanud kriminaalhooldaja ettepaneku katseaja pikendamiseks. Seega on kohus vaatamata korduvatele ettepanekutele karistuse täitmisele pööramiseks andnud süüdlasele võimaluse karistust vabaduses edasi kanda. Kohtukolleegiumi arvates K. Aasaleht üksnes otsib põhjendusi, miks ta ei saa kohtu poolt pandud nõudeid ja kohustusi täita. Viimases ettekandes kordab kriminaalhooldusamentik juba varemväljendatud seisukohta, et kriminaalhooldusaluse suhtumine kontrollnõuete täitmisesse 4 pole paranenud – ta ei ole aru saanud ei sellest, et vabaduses saab ta karistust kanda vaid kohtu määratud tingimustel ega sellestki, et kriminaalhooldaja lähtub oma töös kehtivatest seadustest ja standarditest (II kd, tl 122). Olukorras, kus isiku rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda ning ka kriminaalhooldaja arvates ei ole isik koostööks motiveeritud, on kriminaalhooldus läbi kukkunud ning karistuse täitmisele pööramine vältimatu.
72. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5