Obsah (10)

§ 120§ 2§ 41§ 52§ 38§ 71§ 152§ 43§ 121§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2022, Tartu Haldusasja number 3-21-2894 Haldusasi Xi kaebus Tartu kohustamisnõuetes Menetlusosalis

) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 121 lg 4). 3-21-2894 ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale, mida täpsustas ja täiendas
3. jaanuari
4. a avalduses vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele. Xi kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja soovib vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, viidates seejuures Tartu Vangla
5. juuli
6. a otsusele nr 1-13/150-2, mis seondub telefonikõnest ilma jäämisega
7. mail 2021 kell
8. Hüvitise suurusena nimetab kaebaja 200 eurot. Lisaks tõi kaebaja välja mitmeid tema poolt vanglale esitatud pöördumisi (registreeritud vanglas 05.08.2020 nr-ga 2-3/2901-1, 11.09.2020 nr-ga 2-3/3251-1, 02.06.2021 nr-ga 3-3/1379-1 (õige nr 2-3/1379-1), 14.10.2021 nr-ga 2-3/2901-1), mille vangla on kaebaja hinnangul jätnud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Kaebaja palub kohustada vanglat võtma avaldused menetlusse ja need rahuldada. Lisaks leiab kaebaja, et vangla personali tuleb kohustada õppima vene keelt. Seonduvalt Tartu Vangla
9. juuli
10. a otsuse nr 1-13/150-2 vaidlustamise tähtaegsusega märgib kaebaja, et kuigi ta sai nimetatud otsuse kätte, ei tähenda see, et ta tutvus selle otsusega ning mõistis seda. Eestikeelne dokument nr 1-13/150 anti talle
11. juulil 2021 ilma tõlketa. Riigikohus on leidnud, et ta on eesti keelt mittevaldav kinnipeetav ja menetluse käigus on talle kohtu dokumendid tõlgitud vene keelde. Nimetatud põhjendusi tuleb lugeda mõjuvateks ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldada. Kaebaja hinnangul on tähtis see, millal ta sai teada dokumendi sisust, mitte aga see, millal ta dokumendi kätte sai. Kaebaja nõudis vanglalt dokumendi nr 1-13/150-2 sisu tutvustamist vene keeles, kuid seda ei tehtud. Seetõttu tuleb kaebuse esitamise tähtaeg selle nõude osas ennistada. Lisaks eelnevale viitab kaebaja
12. jaanuari
13. a kaebuse täienduses mitmesugustele vangla tegevustele, mis on väidetavalt tema õigusi rikkunud (nt koopiate tegemisest keeldumine, keeleline diskrimineerimine, haldusmenetlusse tõlgi kaasamata jätmine, vähemusrahvuse keeles vastuste mitteandmine), kuid ei ole seonduvalt nende asjaoludega kohtule arusaadavaid nõudeid esitanud. Xi kaebus ja selle täiendus sisaldab suurel määral raskesti jälgitavat teksti (nt pikad liitlaused, kus lauseosad omavahel ei haaku; tekst, mis jääb arusaamatuks).
14. X palus kaebuses vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning palub määrata endale tasuta riigi õigusabi. Lisaks on kaebaja
15. jaanuaril 2022 kohtule esitatud eraldiseisvas avalduses palunud tõlkida dokumendid nr 1-13/150-2, nr 2-3/3168-2, nr 2-3/3384-2 ja nr 2-3/1379-2 nende sisuga tutvumiseks. Riigi õigusabi taotluse on kohus lahendanud ja jätnud rahuldamata käesolevas asjas
16. detsembril 2021 tehtud kohtumäärusega. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 4. Kohus märgib, et Xi 13. detsembril 2021 halduskohtule esitatud kaebus ei vastanud

-s sätestatud nõuetele. Kohus jättis seetõttu kaebuse

§ 120lg 3 alusel 27.

detsembri

1. a määrusega käiguta ning selgitas kaebajale, millised kaebuse puudused tuleb tal kõrvaldada. Kui kaebaja esialgne ehk
2. detsembri
3. a kaebus oli esitatud käsikirjas ühel leheküljel, siis kaebaja
4. jaanuari
5. a vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele oli kirjutatud käsikirjas 20-l 2 3-21-2894 leheküljel. Lisaks esitas kaebaja
6. jaanuaril 2022 kohtule käesolevas asjas veel ühe avalduse (ühel leheküljel). Kohus märgib, et kaebaja 20 lehekülje pikkune vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele on äärmiselt raskesti mõistetav ega vasta selguse ning lühiduse nõudele (

§ 52lg 1).

Kaebaja ei ole lähtunud talle

1. detsembri
2. a kohtumääruses antud juhistest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ning on esitanud kohtule väga pika vastuse, milles puudub konkreetsus ja mis sisaldab palju abstraktset teksti kaebaja väidetavate õiguste rikkumise kohta. Vastus jääb paljuski ebamääraseks ja arusaamatuks. Kohus ei pea otstarbekaks ega kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalikuks kaebuse täiendavat käiguta jätmist.
3. Kohus võtab käesolevas määruses järgnevalt seisukoha nende nõuete osas, mis on kaebuses ja selle täienduses selgemalt välja toodud ning mis on kohtule mõistliku jõupingutuse tulemusena ning asjas esitatud tõendeid arvestades arusaadavad. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue (Tartu Vangla
4. juuli
5. a otsus nr 1-13/150-2, dtl 2729).
6. Kaebaja on viidanud Tartu Vangla
7. juuli
8. a otsusele nr 1-13/150-2 ning palunud mõista endale välja raha mittevaralise kahju tekitamise eest. Kaebust võib mõista nii, et nõude suuruseks on 200 eurot, millises ulatuses on kaebaja hüvitist nõudnud ka vanglalt. Kuna kaebaja lisas oma kaebuse juurde Tartu Vangla
9. juuli
10. a otsuse nr 1-13/150-2 vaid osaliselt (kaks esimest lehekülge), väljastas Tartu Vangla
11. detsembril 2021 kohtule nimetatud otsuse terviklikul kujul. Lisaks edastas vangla kohtule ka kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 113/150-1, mille kohta
12. juuli
13. a otsus tehti. Nimetatud dokumentidest nähtub, et kaebaja taotles vanglalt mittevaralise kahju hüvitist (200 eurot) seonduvalt sellega, et ta jäi
14. mail 2021 kell 11 ilma helistamise võimalusest. Tartu Vangla jättis kaebaja kahjunõude
15. juuli
16. a otsusega nr 1-13/150-2 rahuldamata ning otsus on kaebajale kätte toimetatud samal päeval (dtl 29). Eelnevast saab järeldada, et kaebaja soovib käesolevas asjas Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist selle eest, et talle ei võimaldatud
17. mail 2021 kell 11 telefonikõnet teha.
18. Kohus selgitas kaebajale
19. detsembri
20. a kohtumääruses, et ta on kahjunõudega pöördunud kohtusse kaebetähtaega oluliselt ületades. Nimelt tuli tal vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõikele 2 pöörduda kaebusega kohtu poole 30 päeva jooksul pärast kohtueelses menetluses tehtud otsusest teadasaamist. Kuna kaebaja sai Tartu Vangla
21. juuli
22. a otsuse nr 1-13/150-2 kätte samal päeval, tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt
23. augustil
24. Kaebaja esitas kaebuse alles
25. detsembril
26. Kohus leidis, et Xil tuleb esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus (

§ 38

lg 5), milles oleks ära näidatud põhjused, miks tal ei olnud võimalik kahjunõuet kohtule tähtaegselt ehk hiljemalt

1. augustil 2021 esitada. Kaebaja on
2. jaanuari
3. a vastuses palunud kohtul kaebetähtaja ennistada. Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, et ta sai vangla
4. juuli
5. a otsuse kätte samal päeval, ei tähenda, et ta seda otsust mõistis. Kaebaja väitel on ta vene keelt kõnelev kinnipeetav ja kuigi ta taotles eelnimetatud otsuse tõlkimist vene keelde, siis vangla seda ei teinud. Kaebaja leiab, et oluline on see, millal ta sai teada otsuse sisust. Kaebaja on ka otsuse peale kirjutanud, et ta sai selle ilma tõlketa (dtl 29). 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega 3 3-21-2894 järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles viitab mõjuvate põhjuste olemasolule kaebetähtaja ületamisel. Taotluse sisu võib mõista aga ka nii, et kaebaja hinnangul ei ole kaebetähtaega ületatud, sest kaebetähtaja kulgema hakkamist tuleb hakata lugema ajast, mil kaebaja mõistis vaidlusaluse otsuse sisu. Samas ei ole aga kaebaja selgitanud, millal ta vaidlusaluse otsuse sisust teada sai ja seda mõistis. Kaebaja on

1. jaanuaril 2022 kohtule esitatud avalduses (dtl 65) märkinud, et soovib muu hulgas otsuse nr 1-13/150-2 tõlkimist vene keelde selle sisuga tutvumiseks. Eeltoodust saab teha järelduse, et ka seisuga
2. jaanuar 2022 ei olnud kaebaja enda väitel veel otsuse sisuga tuttav. Kui kaebaja suutis siiski
3. detsembril 2021 esitada kaebuse, mõistmata vaidlusaluse otsuse nr 1-13/150-2 sisu, jääb selgusetuks, miks ta ei saanud seda teha 30 päeva jooksul pärast otsuse saamist (hiljemalt
4. augustil 2021) või vähemalt oluliselt väiksema viivitusega.
5. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohtu
6. oktoobri
7. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 on leitud, et olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid et ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Kaebuse esitamise tähtaja jooksul peab isik jõudma selgusele, kas akti või toimingu vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks vajalik või mitte (Riigikohtu
8. oktoobri
9. a määrus asjas nr 3-3-1-48-02, p 8). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on varasemalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning seejuures pöördunud tähtaegselt esitatud hüvitamiskaebustega kohtu poole ka pärast vanglas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning selle kohta eestikeelse otsuse saamist (vt nt haldusasjad nr 3-21-2907, 3-21-2895), ei saa käesolevas asjas jaatada kaebajal mõjuvate põhjuste olemasolu kaebetähtaja ületamisel. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kahju hüvitamise taotluse osas tehtud otsuse kirjalikku tõlget vene keelde. Tartu Vangla on
10. detsembri
11. a vastuses kohtunõudele (dtl 19) märkinud, et vanemvalvur Martin Toompalu selgituste kohaselt on ta kinnipeetavale otsuse sisu vene keeles selgitanud, kui kinnipeetav seda soovib. Mõnikord on ta ka ise küsinud kinnipeetavalt, kas viimane soovib selgitusi. Kui kinnipeetaval tekib peale otsuse kättesaamist küsimusi otsuse sisu kohta, on tal võimalik pöörduda sisu mõistmiseks inspektor-kontaktisiku poole abi saamiseks. Tavapäraselt abistatakse kinnipeetavat otsuse sisu mõistmisel ja leitakse võimalus selle selgitamiseks. Vangla märgib, et kuna
12. juuli
13. a otsuse nr 1-13/150-2 kättetoimetamisest on möödunud juba 5 kuud, ei ole käesoleval ajal enam võimalik tagantjärele tõsikindlalt tuvastada, kas X soovis otsuse sisu selgitamist vene keeles või mitte. Kohus leiab, et puudub alus kahelda selles, et kaebajal oli võimalik soovi korral saada ametnikelt abi otsuse sisu mõistmiseks. Eelnev nähtub ka Tartu Vangla
14. juuni
15. a vastusest nr 2-3/1379-2 (dtl 10), kus vangla on kaebajale selgitanud, et talle määratud inspektor-kontaktisik on vajadusel andnud kaebajale ülevaate dokumentidest ja selgitanud nende sisu kaebajale arusaadavas keeles. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, miks kaebuse esitamine oli takistatud 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest, kuid samas ei olnud takistatud
16. detsembril
17. 4 3-21-2894 Eeltoodust teeb kohus järelduse, et kaebus hüvitamisnõude osas on esitatud tähtaega ületades ning kaebajal puudusid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks. Kohus jätab Xi kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 10.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ning tuginedes

§ 152

lõikele 3 käesoleva haldusasja menetluse osaliselt, s.t kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mis seondub

1. mail 2021 kell 11 helistamise võimalusest ilmajäämisega ning puudutab ühtlasi Tartu Vangla
2. juuli
3. a otsust nr 1-13/150-
4. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohustamisnõue Tartu Vanglas

1. oktoobril 2021 registreeritud avalduse nr 2-3/2901-1 (dtl 31) menetlemiseks ja rahuldamiseks
2. Xi kaebusest koos seda täpsustava avaldusega nähtub, et ta soovib Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist tema
3. oktoobril 2021 registreeritud avalduse nr 2-3/2901-1 menetlemiseks ja rahuldamiseks. Tartu Vangla on
4. detsembri
5. a vastuses kohtunõudele (dtl 19) märkinud, et Tartu Vangla ei ole pöördumisele nr 2-3/2901-1 kirjalikku vastust koostanud, kuid kinnipeetavale väljastati nimekiri tema laenutatud raamatutest. Kohus edastas Tartu Vanglale
6. jaanuaril 2022 kohtunõude, milles märkis, et X on
7. oktoobril 2021 registreeritud pöördumises nr 2-3/2901-1 soovinud hoopis koopiat kirjavahetuse registreerimise raamatust septembri
8. a kohta. Seejärel teatas vangla
9. jaanuaril 2022 kohtule, et kaebaja
10. oktoobril 2021 registreeritud pöördumine oli esitatud vene keeles. Selle lahendaja mõistis kinnipeetava taotluse sisu valesti ning väljastas kinnipeetavale tema nimele laenutatud raamatute nimekirja. Kirjalikku vastust kinnipeetavale ei koostatud, kuna taotlus rahuldati ning vaiet ei ole kinnipeetav esitanud. Kuna taotluse lahendaja mõistis selle sisu valesti, siis koopiat kirjavahetuse kaardist ei ole kinnipeetav saanud. Vangla kinnitas, et väljastab selle kinnipeetavale esimesel võimalusel.
11. veebruaril 2022 teatas vangla kohtule, et koopia
12. a kirjavahetuse kaardist on Xile väljastatud
13. jaanuaril
14. Eeltoodust nähtub, et vangla ei jätnud kaebaja
15. oktoobril 2021 registreeritud taotlust menetlemata, vaid on mõistnud selle sisu valesti ning on väljastanud kaebajale tema poolt nõutud dokumendi asemel teise dokumendi. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglat teavitanud sellest, et vangla on väljastanud talle vale dokumendi. Arvestades seda, et vangla ei ole keeldunud kaebajale tema
16. oktoobril 2021 registreeritud taotluses nr 2-3/2601-1 nõutud dokumendi väljastamisest ning on tema taotluse rahuldanud ja praeguseks soovitud dokumendi (kirjavahetuse registreerimise raamatu koopia) ka väljastanud, siis leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselget kaebeõigus nõudmaks Tartu vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist tema
17. oktoobril 2021 registreeritud avalduse nr 2-3/2901-1 menetlemiseks ja rahuldamiseks. Kohus tagastab eelnimetatud kohustamisnõudes kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohustamisnõue Tartu Vanglas

1. augustil 2020 registreeritud avalduse nr 2-3/2901-1 (dtl 33-34) menetlemiseks ja rahuldamiseks
2. Xi kaebusest koos seda täpsustava avaldusega nähtub, et ta soovib Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist tema
3. augustil 2020 registreeritud avalduse nr 2-3/2901-1 menetlemiseks 5 3-21-2894 ja rahuldamiseks. Nimetatud avalduse koostamise ajaks on kaebaja ise märkinud
4. august 2020 (dtl 34).

§ 47lõikest 2 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lõikest 5 tulenevalt on kinnipeetav enne vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist kohustatud läbima kohustusliku vaidemenetluse. Tartu Vangla

1. detsembri
2. a vastusest kohtunõudele ning vastuse lisast nr 6 nähtub, et kaebaja
3. augusti
4. a avaldus nr 2-3/2901-1 on Tartu Vangla
5. septembri
6. a otsusega nr 2-3/3168-2 (dtl 15) tagastatud tõlkimise korraldamiseks. Vangla leidis, et kaebaja pöördumise sisu ei ole seotud tema õiguste ja vabaduste kaitsmisega, mistõttu ei ole vangla kohustatud pöördumist tõlkima eesti keelde ega lahendama selle võõrkeelset versiooni. Kohus küsis
7. jaanuari
8. a kohtunõudes vanglalt, kas kaebaja on vangla
9. septembri
10. a vastust nr 2-3/3168-2 vaidlustanud vaidemenetluses. Tartu Vangla teatas
11. jaanuari
12. a vastuses kohtunõudele, et kinnipeetav X esitas
13. juulil 2020 võõrkeelse vaide nr 1-11/428-1 vastuse nr 2-3/3168-2 peale. Tartu Vangla saatis võõrkeelse vaide tõlkesse
14. augustil 2020 ning tõlge saabus
15. augustil
16. Vaidemenetluse materjalid on esitatud vastuse lisas. Kohus märgib, et Xil ei olnud võimalik
17. juulil 2020 esitada vaiet vangla
18. septembri
19. a otsuse peale. Lisaks nähtub vangla poolt edastatud vaidemenetluse materjalidest, et vaidemenetlus, mis on registreeritud numbri 1-11/428 all, seondub kaebaja teise avalduse ehk avalduse nr 23/2895-1 läbivaatamisega ning selle rahuldamisega. Kaebaja on vaides nr 1-11/428-1 viidanud
20. juulil 2020 esitatud kaheksale kaebusele, mistõttu ei saa see vaie puudutada kaebaja poolt
21. augustil 2020 koostatud pöördumist (registreeritud vanglas 05.08.2020 nr-ga 2-3/2901-1). Kuna Tartu Vangla viitas
22. jaanuari
23. a vastuses vaid eelkirjeldatud vaidemenetlusele, mis aga ei saa olla seotud kaebaja
24. augustil 2020 registreeritud avaldusega nr 2-3/2901-1 ning selle tagastamisega, teeb kohus järelduse, et
25. augusti
26. a avalduse nr 2-3/290-1 tagastamist ei ole kaebaja vaidemenetluse raames vaidlustanud. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus Tartu Vangla kohustamise nõudes (menetleda ja rahuldada kaebaja
27. augusti
28. a avaldus nr 2-3/2901-1) läbimata, ei ole kaebus selles osas kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse osaliselt

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohustamisnõue Tartu Vanglas

1. septembril 2020 registreeritud avalduse nr 2-3/3251-1 (dtl 36) menetlemiseks ja rahuldamiseks
2. Xi kaebusest nähtub, et ta soovib Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist tema
3. septembril 2020 registreeritud avalduse nr 2-3/3251-1 menetlemiseks ja rahuldamiseks. Nagu eelnevalt viidatud, siis on kinnipeetav enne vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist kohustatud läbima kohustusliku vaidemenetluse (

§ 47lg 2 ja Vang

S § 11 lg 5). Tartu Vangla

1. detsembri
2. a vastusest kohtunõudele ning vastuse lisast nr 8 nähtub, et kaebaja
3. septembri
4. a avaldus nr 2-3/3251-1 on Tartu Vangla
5. oktoobri
6. a otsusega nr 2-3/3384-2 tagastatud tõlkimise korraldamiseks. Tartu Vangla teatas
7. jaanuari
8. a vastuses kohtunõudele, et vastuse nr 2-3/3384-2 osas X vaiet esitanud ei ole. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus Tartu Vangla kohustamise nõudes (menetleda ja rahuldada kaebaja
9. septembri
10. a avaldus nr 2-3/32511) läbimata. Kaebus ei ole selles osas kohtus lubatav ning kohus tagastab eeltoodud kohustamisnõudes kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

6 3-21-2894 Kohustamisnõue Tartu Vanglas

1. juunil 2021 registreeritud avalduse nr 2-3/1379-1 (dtl 10) menetlemiseks
2. Xi kaebusest nähtub, et ta soovib Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist tema
3. juunil 2021 registreeritud avalduse nr 2-3/1379-1 menetlemiseks. Kaebaja märgib, et ta ei ole avaldusele vastust saanud. Tartu Vangla
4. detsembri
5. a vastusest kohtunõudele ning vastuse lisast nr 10 nähtub, et kaebaja
6. juunil 2021 registreeritud avaldusele nr 2-3/1379-1 on Tartu Vangla vastanud
7. juunil 2021 (vastuse nr 2-3/1379-2). Kaebaja oli avalduses nr 2-3/1379-1 soovinud seda, et vangla tõlgiks talle direktori
8. aprilli
9. a käskkirja nr 11/
10. Vangla märgib oma
11. juuni
12. a vastuses nr 2-3/1379-2, et tegemist on kaebaja teise samasisulise pöördumisega, millele vangla on vastanud juba
13. mail 2021 kirjaga nr 2-3/919-
14. Vangla selgitab, et kaebajale määratud inspektorkontaktisik on vajadusel andnud ülevaate nimetatud dokumentidest ning selgitanud selle sisu kaebajale arusaadavas keeles. Ühtlasi märgib vangla, et haldusmenetluse keel on eesti keel ning ametnikel ei ole kohustust tõlkida kaebajale dokumentide sisu. Kaebaja saab selleks pöörduda tõlkebüroo poole. Vangla viitab, et kaebaja on korduvalt keeldunud tasuta riigikeeleõppest. Eeltoodust nähtub, et Tartu Vangla on
15. juuni
16. a vastusega nr 2-3/1379-2 jätnud sisuliselt rahuldamata kaebaja taotluse direktori käskkirjast nr 11/47 tõlke saamiseks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema avaldusele nr 2-3/1379-1 ei ole vangla vastanud. Arvestades seda, et kaebaja taotleb kaebuses oma avalduse menetlemist, kuid vangla on avalduse läbi vaadanud ja jätnud
17. juunil 2021 rahuldamata, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus eelkirjeldatud kohustamisnõude esitamiseks. Kohus leiab, et kaebaja kohustamiskaebus (s.o Tartu Vangla kohustamiseks menetleda kaebaja
18. juunil 2021 registreeritud avaldust nr 2-3/1379-1) tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Nõue kohustada vanglaametnikke õppima vene keelt

1. Kaebaja on palunud kohtul kohustada ka vangla personali õppima vene keelt. Kohus märgib, et õigusaktidest ei tulene vanglaametnikele kohustust osata vene keelt või seda õppida. VangS § 113 lg 1 sätestab, et vanglaametniku ametikohale võib nimetada vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vanglaametnikele on küll olenevalt ametikohast kehtestatud keeleoskuse nõuded (vt justiitsministri
2. juuli
3. a määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktorit värbamine ja valik“ sisalduv regulatsioon), kuid need nõuded ei näe ette seda, et vanglaametnik peaks oskama kindlat võõrkeelt (nt vene keelt). RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna õigusaktid ei sätesta, et vanglaametnikel oleks kohustus õppida vene keelt, siis ei saa kaebaja seda ka nõuda. Kohus tagastab Xi kaebuses esitatud kohustamisnõude, mis seisneb vanglaametnike kohustamises õppida vene keelt

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt ei vaata kohus Xi haldusasjas nr 3-21-2894 esitatud kaebust sisuliselt läbi. Kohus lõpetab osaliselt haldusasja menetluse ning ülejäänud osas tagastab kaebuse. 7 3-21-2894
2. Menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlus tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Samuti puudub vajadus lahendada kaebaja
3. jaanuari
4. a avalduses sisalduvat dokumentide tõlkimise taotlust. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 8