4-22-646/4

4-22-646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2022.a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-646 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Siim Vainumäe väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Siim Vainumäe; ik: 38711202730; kodakondsus: xxx, xxx. RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Siim Vainumäe suhtes väärteoasjas nr 4-22-646 (2317,22,001009, väärteoprotokoll nr AB1613704) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. elukoht: xxx; Väärteoasja materjalid edastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja menetlemise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud 02.03.2022.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2317,22,001009 (väärteoprotokoll nr AB1613704) leides, et menetlusalust isikut Siim Vainumäed tuleks karistada LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut Siim Vainumäed on väärteokorras viimati karistatud 07.01.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 alusel 25-päevase arestiga. Seejuures väärib tähelepanu, et karistusregistri väljatrüki kohaselt mõisteti karistus üksnes LS § 224 lg 2 alusel ehk registris on puudulikud andmed. Lisaks on Siim Vainumäed karistatud 09.09.2020.a Harju Maakohtu otsusega LS § 201 lg 2 alusel 24-päevase arestiga, mille isik kandis lõplikult ära alles 14.12.2021.a. Eelnevat arvestades ja praeguses asjas kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist ning Siim Vainumäe tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Andmata lõplikku hinnangut praeguses menetluses olevale süüteole, tuleb tõdeda, et on tuvastatavad kolm juhtimisõiguseta juhtimise korda, kui esmane eeldus selleks, et saaks üldse kaaluda KarS § 4231 kohaldamist. Uuemas Riigikohtu praktikas on leitud, et selleks, et jaatada juhtimisõiguse mootorsõiduki juhtimise süstemaatilisust, tuleb lahendada küsimus ka sellest, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Üheks selliseks hindamiskriteeriumiks on süütegusid lahutav ajavahemik (RKKKo 1-20-3067, p 11, 12). Praegusel juhul ei ole alust rääkida sellest, et süütegusid lahutav ajavahemik (teod 21.07.2020, 21.11.2021 ja 05.02.2022.a ehk 1 aasta 7 kuud) oleks selline, mis välistaks S. Vainumäe tegudes sisemine seose esinemise. Seda toetab ka viimatine Riigikohtu seisukoht (RKKKo 1-21-3067, p 17). Sel põhjusel ei ole põhjendatud näiteks kohtuvälise menetleja üks võimalik (vähemalt empiiriliselt kinnitust leidnud) tõlgendus, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 järgi ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud enam kui üheaastase perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Mainitud ajavahemikku arvestades on oluline hinnata sedagi, millised on olnud S. Vainumäe sisemised stiimulid nende rikkumiste ajal. Siinkohal on väga oluline tähele panna, et S. Vainumäel ei ole sel perioodil juhtimisõigust olnud, toimikus olevast väljatrükist nähtuvalt ei ole seda tal kunagi olnudki. Seega on ta mitmetest varasematest karistustest hoolimata järjepidavalt jätkanud korduvate samalaadsete tegude toimepanemist, ilma et ta oleks vahepeal juhtimisõiguse omandanud. Pelgalt see asjaolu viitab sellele, et isik suhtub täieliku ükskõiksusega liikluskorda ja selles osalemiseks vajalikesse nõuetesse. Vaadates siia kõrvale ka isiku enda selgitusi praeguse episoodi osas (juhtis sõidukit, kuna oli vaja „käia korra poes“), tekkis kohtul kahtlus, et S. Vainumäe on ka varem juhtinud sõidukeid juhtimisõiguseta üksnes isiklikest olmelistest vajadustest lähtuvalt. Selleks tutvus kohus kohtute infosüsteemi vahendusel ka eelmiste kohtuasjade istungiprotokollidega, millest nähtus, et ühel juhul oli juhtimise põhjuseks edasimüügi eesmärgil soetatud sõiduki transportimise soov ja teisel juhul soovis ta lahkuda sünnipäevalt, kus tal oli tekkinud konflikt ja kus ta oli ka enne juhtimist alkoholi tarvitanud. Nimetatud asjaolud ei jäta kahtlust selles, et Siim Vainumäe juhtimisõiguseta juhtimisi iseloomustabki sisemine seos, mille võtab kõige üldisemalt kokku põhimõte „eesmärk pühendab abinõu“. Sedastav on süstemaatilisust sisustav korduvus ja käitumise harjumuslikkus. Kohus leiab, et praeguses asjas isiku poolt selgitatud nn olmeline vajadus poes käimiseks on ehedaks harjumuslikkuse väljenduseks. Seejuures on Riigikohus lugenud isegi töökohustuse täitmisel mootorsõiduki juhtimisõiguse fakti pigem argumendiks, mis räägib juhtimisõiguse süstemaatilisuse kasuks (RKKKo 1-21-3067, p 17). Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele. Kohus rõhutab, et nüüdseks on tähelepanuväärne ka samadel põhjustel väärteomenetluste lõpetamise arv, seega esineb kohtu hinnangul tungiv vajadus kohtuvälisel menetlejal ning ka prokuratuuril ühtse menetluspraktika väljakujundamiseks. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 4; § 48; § 85; § 107 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik