Obsah (10)

§ 113§ 619§ 11§ 200§ 620§ 128§ 127§ 132§ 1045§ 186

2-21-4660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-21-4660 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Jõhvi EMK Grupp OÜ hagi Influence OÜ võlg

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale pikaajalise koostöö raames ekskavaatorijuhi teenust. Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja osutas kostjale teenuseid perioodil 01.01.2021-31.01.2021 ja 08.02.2021 väljastas kostjale parandatud arve summale 1652 eurot. Kostja esitas hagejale 09.02.2021 vastuarve nr MT1021 summas 1032 eurot. 15.02.2021 tasus kostja hagejale 620 eurot. Ülejäänud osa arvest nr 21001 tasaarvestas kostja hageja nõude oma arvega nr MT-
2. Hageja tasaarvestusega ei nõustunud. Hageja oli sunnitud kaasama kohtuvälistesse läbirääkimistesse lepingulise esindaja ning hageja kandis kulusid 432 eurot (esindaja 3 töötundi). Hageja tugineb

§-le 76, 82. 100, 103, 113 ja 619 ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1032 eurot, kahjuhüvitise 432 eurot, sissenõutavaks muutunud 11, 90 eurot ja edaspidi viivise põhinõudelt (1032 eurot)

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 23.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Hageja seadusliku esindaja M B valduses on olnud kostjale kuuluv sõiduauto xxx, kuid ülejäänud kostja väited on väärad. Hageja seaduslik esindaja M B sai sõiduki valduse 15.07.2019 ning tagastas sõiduki kostjale 14.07.
2. Seejärel kasutasid sõidukit kuni 24.10.2020 kolmandad isikud. Hageja sai sõiduki valduse taas 24.10.2020 ja tagastas 02.02.
3. Sõiduki seisukord on koostöö perioodi jooksul fikseerimata, mistõttu kahju põhjustamise aeg ja tekitaja ei ole tuvastatavad. Sõiduki üleandmisel ja vastuvõtmisel ei ole koostatud akte. Kostja esitatud akte näeb hageja esmakordselt ja dokumentidel puudub hageja seadusliku esindaja allkiri. Tegemist on fiktiivsete tõenditega.
4. Kahju põhjustamine sõidukile hageja poolt on tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et hageja on olnud sõiduki kasutaja, ei anna alust esitada kahjunõuet. xx pakkumine ei kajasta informatsiooni teostatavate tööde sisust ja mahust. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on ka tegelikult keretööd teostanud. Kostja vara (ekskavaator) omavoliline kasutamine hageja poolt on tõendamata. Hageja nendib, et M A juhendamisel teostati tööd xxx-le 1-1,5 h. Tegemist oli pooltevahelise õigussuhte osaga mitte hageja nn haltuuraga, st. hageja ei ole esitanud xxx arvet ega saanud xxx ka tasu. Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv (Riigikohtu lahendid 3-2-1-59-10 p 10, 3-2-1-129-11). II KOSTJA VASTUS 2 2-21-4660
5. Kostja hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled on esitanud järgmised arved ja selle üle, et kostja on teinud hagejale tasaarveldamise avalduse. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kehtivalt tasaarveldanud EMK Grupp OÜ 31.01.2021 arve nr 21001 (parandatud arve) +1652 eurot, Influence OÜ 09.02.2021 arve nr MT-1021 (tasaarveldatud) 1032 eurot ja Influence OÜ 15.02.2021 maksekorraldus -620 eurot. 09.02.2021 arves nr MT1021 nõuab kostja hagejalt kahjuhüvitist sõidukile tekitatud varalise kahju ja alusetu rikastumise teel saadu hüvitamist ekskavaatori omavolilise kasutamise eest järgmiselt: a) xxxreg.nr xxx autokere parandustööde ja värvimise eest summas 500 € ja b) ekskavaatori renti seoses ülemuse käskudest kõrvale kaldumisega 350 €.
6. Hageja poolt kahju tekitamine on tõendatud 03.02.2021 sõiduki üleandmiseakti, 03.02.2021 sõiduki tehnilise seisundi akti, xxx 05.02.2021 pakkumise ja xxx 09.02.2021 arve ning Influence OÜ töötaja K P ütlustega. Ekskavaatori omavoliline kasutamine xxx teenuste osutamiseks et 07 ja 08.01.2021 on tõendatud xxx töötaja A E ütlustega ning ekskavaatori töö- ja liikumisaruannetega. Teenuse eest tasuti M Bile. Lisaks on ekskavaatori xxx sõidupäeviku väljavõttest näha, et ekskavaator on hageja esitatud arves märgitud töötamise ajal seisnud (nt 13.01.2021 seisis tehnika kostja ettevõtte platsil ja M Bit sel päeval tööl polnud), või on sõiduk viibinud tööpäeval teises kohas. Kostja leiab, et tema nõue hageja vastu on lõppenud vastastikuste nõuete kehtiva tasaarveldamisega. III KOHTU PÕHJENDUSED
7. Arvestades hagi hinda 1558,46 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub poolte seisukohaga, et poolte vaheline õigussuhe vastab käsunduslepingu (

§ 619

) tunnustele, kuna hageja osutas kostjale ekskavaatori teenust ja kostja kohustus on selle eest tasuma. Käsunduslepingu sõlmimiseks ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. Seega võib käsundusleping olla sõlmitud suuliselt TsÜS § 77 lg 1 ja

§ 11lg 1 järgi.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasaarvestuse teostanud, st. hagejale edastanud ja hageja on selle kätte saanud. Käesoleval juhul sõltub hagi rahuldamine sellest, kas kostja tasaarvestus on kehtiv, nagu on õigesti märkinud ka kostja. Hageja väitel ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestusavalduses märgitud nõuet. 7. Tasaarvestust välistavateks vastuväideteks

§ 200

lg 4 tähenduses on üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selliste vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) (RKTKo 2-19-15657 p 12). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kostja tasaarvestusele selliseid vastuväiteid, mis välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel

§ 620

lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi

§ 620

lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus. 8. Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda

§-de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Poolte esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et kostja tasaarvestatav nõue põhineb asjaolul, et hageja on rikkunud

§ 620lg 2 järgset hoolsuskohustust.

Hageja väite osas, et kahju tekitaja kostja xxx ei ole tuvastatud ja seda on kasutanud ka teised isikud, 3 2-21-4660 märgib kohus, et tulenevalt

§-st 138 lg 1 ja 137 lg 1 on kannatanul sellises olukorras õigus nõuda kahju hüvitamist neilt kõigilt. Auto vigastused on tuvastatud 03.02.2021 auto xxx tehnilise seisundi aktis ja tööde maksumus 05.02.2021 xxx hinnapakkumises (keretööd ja värvimine) ja 09.04.2021 arvega nr. 43. Sama summa ja tehtud tööd nähtuvad hagejale 09.02.2021 esitatud arvest nr. MT-1021. Sõiduki remonditööde kulu on otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 tähenduses ja

§ 127lg 1 järgi hüvitatav.

9. Ainetu on hageja väide, et sõiduki keretööde teostamine ei ole tõendatud.

§ 132

lg 3 alusel saab kannatanu asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud (RKTKo 2-16-8344 p 12). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja lepinguliseks kohustuseks oli osutada ekskavaatoriteenust. Samas kasutas hageja ekskavaatorit muul eesmärgil, so. teise teenuse osutamiseks kolmandale isikule (xxx). Hageja on seda ka tunnistanud, kuid väitnud, et sellise teenuse osutamine oli lepinguliseks kohustuseks, kuid hageja oma väidet tõendanud ei ole, st. tõendeid sellise kokkuleppe kohta ei ole. 04.03.2021 kirjavahetusest nähtub, et tasumine pidi toimuma GPSi andmete alusel ja hagejale anti kaart, kust oli näha milliseid töid tuli teostada, kuid hageja kaldus 2 km kõrvale, teostades teisi töid 8-10 h. 10. Järelikult ei olnud tegemist hageja poolt lepingujärgselt kostja huvides tegutsemisega (hoolsuskohustuse rikkumine,

§ 620). Asjaolu, kas hageja sai xxx-lt töö eest tasu või mitte, olukorda ei muuda.

Kostja on väitnud, et nõuab ekskavaatori kasutamise eest renditasu ning alusetu rikastumise teel saadu hüvitamist. Kohtu hinnangul saab kostja nõude aluseks olla

§ 128lg 4 kohane saamata jäänud tulu nõue, mille suuruse arvutamise aluseks saab mh.

olla samaväärse tehnika rendihind või teenuse osutamine. Kostja poolt hagejale 09.02.2021 esitatud arvest nr. MT-1021 nähtub, et ekskavaatori renditasuks on 40 eurot/h ja seda nõutakse 9 tunni eest. Deliktiõiguse alusel hüvitatakse võõra vara ebaseadusliku valduse korral tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (

§ 1045

lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (

§ 127lg 2) eelkõige kasutuseelised Ts

ÜS § 62 lg 1 tähenduses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hageja nõue tasa arvestusega lõppenud (

§ 186p 2).

Kahjuhüvitise nõue 432 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) jääb rahuldamata, kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab et esindaja ajakulu (3,5 tundi) ja tunnitasu on põhjendatud ja vajalik. 4 2-21-4660 Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5