← Eesti

2-20-131978/27

Obsah (7)§ 661§ 430§ 428§ 466§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 31.märts 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-131978 Tsiviilasi A.Ö. hagi M.R. vastu 5366,23 euro väljamõistmi

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. A.Ö. esitas Pärnu Maakohtule hagi M.R. vastu 5366,23 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue tugineb sellele, et pooled olid võrdsetes osades xxx kinnisasja kaasomanikud, 2018 Tsiviilasi nr 2-20-131978 kinnistu müüdi, müügirahast pärast laenukohustuse jäägi ja tehingukulude mahaarvamist järele jäänud summa kanti kostja pangakontole, kuid 50% rahast kuulus hagejale.
  2. Kostja hagiga ei nõustunud ja oli seisukohal, et tal on hageja vastu tasaarvestatav kulude hüvitamise nõue ning hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.
  3. 01.11.2021 hageja kohtule esitatud avalduses kostja vastuväidete alusel vähendas oma nõuet kostja vastu 733,95 euro võrra ( s.o 50% kinnisasja müügikuludest (notar 167,90 eurot ja maakleritasu 1300 eurot)). Kohus 20.01.2022 määrusega võttis hagist osaliselt loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Kohus jätkas tsiviilasjas menetlust A.Ö.i hagis M.R. vastu 4632,28 euro väljamõistmiseks. Pooled vaidlesid kostjal tasaarvestatava nõude olemasolu, suuruse ja tasaarvestusavalduse aegumise üle.
  4. 31.03.2022 korraldaval kohtuistungil pooled sõlmisid kokkuleppe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis kompromissi tingimused. Pooled võtsid kokkuleppe sõlmimisel arvesse, et: 1) hageja on esitanud kostja vastu nõude 4632,28 euro saamiseks. 2) hagejal on 21.07.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitatud kompromissist tulenev kohustus tasuda perioodi eest jaanuar 2020 – juuli 2020 (kaasa arvatud) poolte ühise lapse J.Ö. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamisega seotud elatise võlgnevus 2020 eurot osamaksetena (50 eurot kuus) hiljemalt 31.12.2023 kuupäevaks ja alates 01.07.2020 kuni xx xx xxxx elatist 292 eurot kuus. 3) J.Ö. sai xx xx xxxx täisealiseks, kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis ning perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 alusel on tal õigus saada ülalpidamist kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kostja väidetel lapse kulud suurusjärgus muutunud ei ole. Eeltoodu alusel A.Ö. ja M.R. leppisid tsiviilasja 2-20-131978 kokku, et hageja nõue kostja vastu 4632,28 eurot arvestatakse 21.07.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitatud kompromissis märgitud elatise võlgnevuse 2020 eurot tasumata osa katteks ja hageja poolt täisealiseks saamise järel õpinguid jätkanud J.Ö. ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

  1. Kohus selgitas pooltele ja pooled kinnitasid arusaamist sellest, et vanemate kokkulepe ei võta J.Ö.lt õigust nõuda seaduses sätestatud aluste olemasolu korral hagejalt elatise maksmist ulatuses, mida kokkuleppes märgitud 4632,28 eurot ei kata. Kohus selgitab siinkohal veel kord ka seda, et pooled sisuliselt leppisid kokku hagejal kostja vastu oleva rahalise nõude ja hagejale poolte ühise lapse ülalpidamiskohustusega seonduvalt tekkinud või tekkivate rahaliste kohustuste tasaarvestamises. Ulatuses, milles hageja kohustused on lõppenud käesoleva vanemate vahelise kokkuleppega, vastutab J.Ö. ees hageja ülalpidamiskohustuse täitmise eest kostja.
  2. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe määrusega kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel loobusid määruse peale edasi kaebamisest. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-20-131978 Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-st 2 ja lg 3 teisest lausest tulenevalt jõustub määrus avalikult teatavakstegemisest. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetluse lõpetamisel määruses menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisidki kokku, et kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.