Obsah (8)

§ 121§ 65§ 120§ 200§ 64§ 424§ 76§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-2349 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

§ 121lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 03.01.2018.

a otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 03.01.2018. a otsusega mõistetud ja täies ulatuses ärakantud karistus ning loeti karistus täielikult ära kantuks. Samuti karistas Viru Maakohus teda

§ 120

järgi (19.01.2018 tegu) 2 kuu vangistusega ning

§ 200

lg 2 p 4 järgi 4 aasta vangistusega.

§ 64lg alusel mõistis kohus Mikhail Simtsovile kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti talle 2 aasta 8 kuu pikkune vangistus. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 10 päeva ning kandmisele jäi 2 aastat 7 kuud 20 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.10.

1. 1
2. Viru Maakohus jättis 13.04.
3. a määrusega Mikhail Simtsovi temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 25.05.
4. a määrusega muutmata kujul 15.06.
5. 2.1 Viru Vangla esitas 28.12.2021 Viru Maakohtule materjalid Mikhail Simtsovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
6. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Mikhail Simtsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
7. Viru Maakohus jättis 14.01.
8. a määrusega Mikhail Simtsovi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
9. Esmalt tuvastas maakohus, et on täidetud formaalsed eeldused Mikhail Simtsovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka leidis maakohus, et positiivselt iseloomustab teda majandustöödel töötamine ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Samuti on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tööle asuda OÜ-sse Bobber Group, kus on oma sõnul ka varem töötanud. Samas nähtub äriregistrist, et ettevõttel puudus viimases kvartalis käive ning seal ei tööta ühtki töötajat. Seetõttu ei olnud maakohtul veendumust, et kinnipeetav vabanemisjärgselt antud töökohale tööle asub. K-Raha andmetel on Mikhail Simtsovil ligikaudu üksteist tuhat eurot võlgnevusi. Tulenevalt isiku keerulisest majanduslikust olukorrast ning toimepandud süütegudest (

§ 200

lg 2 p 4) esineb märkimisväärne oht, et ta võib praegusel ajal vabanedes asuda sissetulekuid hankima ebaseaduslikul viisil varavastaseid kuritegusid toime pannes. 3.

1. Maakohus leidis, et kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Mikhail Simtsovil on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi Mikhail Simtsov leidis, et need on seadusevastased, selgitas maakohus, et vastavalt HMK § 61 lg-tele 1 ja 2 on tegemist kehtivate distsiplinaarkaristustega ja maakohtul on õiguslik alus neile tugineda. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kui isik ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda seda ka vabaduses. 3.
2. Mikhail Simtsov kannab karistust

§ 121

lg 2 p 2 § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Ta tunnistati süüdi oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises – ta tõmbas ning raputas elukaaslast juustest, seda 2,5-aastase poja silme all. Samuti tunnistati ta süüdi elukaaslase ähvardamises – ta saatis solvavaid ning peksmis- ning tapmisähvardustega SMS-sõnumeid. Lisaks tunnistati ta süüdi kahes järjestikuses röövis – ta nõudis Benu apteegis ning lillekaupluses Lilled tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardades kassast raha. Kinnipeetava sõnul on ta vägivalda kasutanud vaid enesekaitseks ega tunnista kuritegude toimepanemist. Eeltoodud kuritegude asjaolud iseloomustavad maakohtu hinnangul süüdimõistetu ääretut ükskõiksust kaaskodanike, sh oma endise elukaaslase, elusse, tervisesse ja turvatundesse. Samuti tekitas maakohtus kahtlusi süüdimõistetu edaspidises õiguskuulekuses järjestikune vägivallategude toimepanemine ning tegude mittetunnistamine. Maakohus ei pidanud praeguseks kantud karistuse pikkust selliseks, mis annaks vaieldamatult aluse järeldada, et Mikhail Simtsov on oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Maakohtu hinnangul säilib märkimisväärne risk, et Mikhail Simtsov võib vabanemisel jätkata kuritegude toimepanemist. Kuigi ta ise eitab enda süüd, siis selles osas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning kohtul tuleb sellest lähtuda. 2 3.

1. Arvestades, et Mikhail Simtsov pani elukaaslase suhtes ähvardamise ning kehalise väärkohtlemise toime alkoholijoobes, sh oli ta enne kehalise väärkohtlemise toimepanemist alkohoolseid jooke tarvitanud juba kolmandat päeva järjest, pidas maakohus oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi Mikhail Simtsovi õiguskuulekale käitumisele. Vanglas osales ta sotsiaalprogrammis „Eluviistreening“ ning jõudis järeldusele et probleemid saavad lahenduse vaid alkoholi kuritarvitamisest loobudes. Kohtuistungil ütles Mikhail Simtsov, et on käinud seoses alkoholi tarvitamise vähendamise sooviga psühholoogilistel kursustel, arsti juures ning on lasknud end korduvalt kodeerida. Ta lisas, et kinnipeetava iseloomustuses on tema alkoholiprobleemiga liialdatud ning ta ei ole alkohoolik ega näe alkoholist loobumises probleemi, sest on ka varem alkoholist hoidunud. Mikhail Simtsovi toimepandud õigusrikkumised lükkavad aga eeltoodud väite ümber – Viru Maakohtu 03.01.
2. a otsusega mõistetud karistus pöörati Viru Maakohtu 27.02.
3. a määrusega täitmisele, sest Mikhail Simtsov rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning Viru Maakohtu 19.01.
4. a otsusega tunnistati ta süüdi

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel Mikhail Simtsovil diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on korduvalt saanud alkoholisõltuvuse tõttu ravi. Maakohus tõdes, et Mikhail Simtsov küll osaliselt tunnistab alkoholi kuritarvitamist, kuid ei ole põhjendanud, miks suudab seekord – erinevalt varasemalt toime pandud tegudest ning kursuste, nõustamise, ravi ja kodeerimise ebaõnnestumisest – alkoholi tarvitamisest hoiduda. Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 14.01.
2. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Mikhail Simtsov, kes palub, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega. 4.
3. Mikhail Simtsov leiab, et kohtu vead on viinud eksliku määruseni ja tema vabastamata jätmiseni. Talle jääb arusaamatuks, millest kohus järeldas, et ta ei ole tunnistanud enda süüd toimepandud kuritegudes, milline teave on olemas
4. aasta kohtuistungi protokollis kriminaalasjas nr 1-19-2349, kui ta kahetses, tunnistas oma süüd ja vabandas kõigi kannatanute, sh O.P. , ees. Ka ei tarvitanud ta kolm päeva järjest enne O.P. juustest tirimist alkoholi. Lisaks oli ta selles kriminaalasjas vabaduses, teda ei võetud vahi alla ning läks 18.11.2019 kohusetundlikult karistust kandma. Sellist inimest ei lastaks olla vabaduses, kes oma süüd ei tunnista. Ka on ebaõige see, et tiris O.P. t juustest 2,5 aastase lapse silme ees. 4.
5. Ka ei võinud kohus tugineda Viru Maakohtu 19.01.2017 otsuses märgitud andmetele (teda karistati

§ 424järgi), kuna selle otsuse aegumistähtaeg viis aastat on möödunud.

Ta ei ole kunagi eiranud alkoholiprobleeme, kuid kohus on tõlgendanud tema selgitusi selliselt, et ta ei tunnista seda. Ta on korduvalt hoidunud alkoholi tarvitamisest ilma meditsiinilise abita, suudaks seda ka praegu, kuna tal on tahtejõud. Kahtlemata on positiivne läbida ka sotsiaalprogramme ja pöörduda psühholoogi poole. Praeguseks on ta kandnud ära 2/3 karistusest ja nii pikalt ei ole ta kunagi vanglas viibinud. Kahtlemata on see mõjunud temale kasulikult ja ta on võõrdunud alkoholist ning motiveeritud sellest hoiduma. 4.

1. Tööle soovib ta vabanemisel asuda OÜ-sse Bobber, kus töötas ka varasemalt. Tööle asumise võimalust saab kinnitada S.V. , kelle sõnades ei ole alust kahelda. Asjaolu, et viimases kvartalis puudus käive ning tal ei ole ühtegi töötajat, on lihtne selgitada, kuna ta on oma ettevõtte ainus töötaja ja vajadusel palkab kedagi. Lisaks ei ole töökoha puudumine vastavalt Euroopa Ministrite Nõukogu komitee seisukoha järgi vabastamisest keeldumise aluseks. Ka on tal võimalus pöörduda Töötukassasse. Väide, et 11 000 euro suuruse võla ja varasemalt 3 toimepandud röövimise tõttu võib ta panna toime uue kuriteo, on ebaõige ja rumal. Vanglas töötab ta majandustöödel, ei ole keeldunud. Ka on tal kindlustatud vanemad ja hea tugi. 4.
2. Ka elektroonilise valve alla vabastamise taotluse arutamisel olid tal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis hiljem tunnistati ebaseaduslikeks. Tänaseks päevaks on tal halduskohtus enam kui 30 kaebust. Tema suhtes esineb mitmeid positiivseid asju, kuid kohus üritas keerata kõik halvaks. Tal on jäänud ära kanda vaid viis kuud vangistust, millise aja jooksul on võimalik kriminaalhoolduse abil korrigeerida tema käitumist ja läbida täiendavaid programme. Tal on olemas kindel elukoht isa juures, kes igati toetab teda. Süüdimõistetu palub kohtul tutvuda asja materjalidega ja kohtuistungi protokollidega, mille kaudu saab teha järelduse, et kohtunik analüüsis tema sõnu kogumis teiste materjalidega ebaõigesti.
3. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
4. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.02.
5. 5.
6. 01.03.2022 saabus Mikhail Simtsovi täiendav seisukoht, milles ta kordab üle juba määruskaebuses esitatud väited. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Mikhail Simtsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
8. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teinud kaalutlusviga, mille tagajärjel jäi isik ebaõigesti vangistusest vabastamata. Kuivõrd maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tingituna ei ole Mikhail Simtsovi vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud, ei hakka ringkonnakohus kõike üle kordama, kuid vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega on võimalik kohtul tugineda ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel nendele otsustele ja toimepandud kuritegude asjaoludele, mis on veel kehtivad. Kuivõrd Viru Maakohtu 19.01.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11572 mõistetud karistus on liidetud Viru Maakohtu 03.01.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-33 mõistetud karistusega, mis omakorda on osaliselt liidetud ka käesolevas kriminaalasjas tehtud otsusega (seda

§ 65

lg 1 alusel), millises osas on karistus ära kantud 21.03.2019, on tegemist ka jätkuvalt kehtivate karistustega. Nii sätestab KarRS § 24 lg 1 p 8, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Kuna ärakandmisele kuulus 1 aasta 22 päeva vangistust ning karistus sai kantud 21.03.2019, arhiveeritakse mõlema märgitud otsusega mõistetud karistused alates 21.03.

1. Seega ei ole maakohus selles eksinud ning on õigustatult teinud viiteid ka varasematele karistustele. 4
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). 10. Vastavalt vangla iseloomustusele ja Viru Vangla käskkirjadele (täpsemalt maakohtu määruse p-s 12), on Mikhail Simtsovil kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi Kohtute Infosüsteemi andmetel on Mikhail Simtsov distsiplinaarkaristusi vaidlustanud, ei ole käesoleval hetkel üheski asjas kohaldatud esialgset õiguskaitset ega tunnistatud käskkirju kehtetuks (küll on neis asjades menetlused pooleli). Maakohus on õigustatult viidanud HMS § 61 lg-tele 1 ja 2 ning leidnud, et kuni kehtetuks tunnistamiseni on kohtul õigus neile tugineda. Seetõttu ei ole praegusel hetkel alust kahelda käskkirjade õiguspärasuses. Arvestades seda, on Mikhail Simtsovil suuri raskusi distsipliini järgimisega ning korrale allumisega, mis viitab sellele, et kuigi ta väga soovib kriminaalhooldusnõudeid täita, ei ole ta selleks võimeline. Väheoluline ei ole ka see, et Mikhail Simtsovi karistati vanglas väärteokorras

§ 218lg 1 ja § 275 lg 1 järgi (22.03.2021 otsus, jõustunud 21.09.2021).

1. Vanglas korra järgimine ja õiguskuuleka eluviisi viljelemine on oluliselt lihtsam, kui vabaduses, mil süüdimõistetul tuleb igapäevase eluga iseseisvalt toime tulla. Seega ei ole alust arvata, et inimene, kes seda vanglas ei suuda, on seadusekuulekas vabaduses. Mikhail Simtsov on varasemalt viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid mõlemal korral pani ta toime uued kuriteod ning viimasel korral tuli mõistetud üldkasulik töö täimisele pöörata käitumiskontrolliga kaasneva kohustuse rikkumise tõttu (rikkus keeldu tarvitada alkoholi). See asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei ole Mikhail Simtsovi puhul uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks sobiv meede.
2. Asjaolu, et Mikhail Simtsov on vangistusest ära kandnud 2/3, millise aja jooksul ei ole ta alkoholi tarvitanud, ei anna siiski kindlust, et vabaduses ei teki tagasilangust. Nagu Mikhail Simtsov on ise öelnud, siis on rumal eitada alkoholiprobleemi, kuid samas leidis ta, et vangla on üle reageerinud, kuivõrd tema ei ole mingisugune alkohoolik. Varasemalt on ta suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest erinevate meetodite abil (nt kodeerimine) ja leiab, et suudaks seda teha ka praegu ilma igasuguse abita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Mikhail Simtsovi alkoholi tarbimine tõstab oluliselt ohtu uute kuritegude toimepanemiseks, arvestades tema varasemat käitumist. Ainuüksi Mikhail Simtsovi sõnad ei anna kohtule sellist kindlust, millest saaks järeldada, et ta on täiel määral adunud, kui tõsine probleem on tema jaoks alkoholi tarbimine. Nii on ta enda sõnade kohaselt ka varasemalt kodeerinud, saanud ravi ning suutnud püsida kaine. Samas ei ole need meetmed siiski tulemust andnud, kuna Mikhail Simtsov on jätkanud alkoholi tarvitamist, mis on toonud endaga kaasa uued kuriteod. Olemasolevad andmed ega määruskaebuses avaldatu ei veena sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohut, et praegune olukord erineb oluliselt varasemast, mis annaks kindluse, et Mikhail Simtsov ei naase alkoholi tarvitamise juurde.
3. Kuigi Mikhail Simtsovi sõnul ei pannud ta vägivallategu kannatanu suhtes toime nende ühise alaealise 2,5 aastase lapse juuresolekul ega olnud tarvitanud kolm päeva enne seda alkoholi, on need asjaolud tuvastatud Viru Maakohtu 10.05.
4. a otsusega. Otsus on jõustunud ning ringkonnakohus lähtub (nagu maakohuski) otsusega tuvastatud asjaoludest. Kahtlemata on positiivne, et Mikhail Simtsov kahetses ja vabandas osade kannatanute ees, 5 leppis ära oma elukaaslasega, seda on arvesse võetud juba karistuse mõistmisel. See näitab, et süüdimõistetu sai aru oma tegude ebaõigsusest, kuid ei lisa siiski olulist kaalu tema ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele.
5. Elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu on karistuse kandmiselt vabanemisel samuti väga oluline, kuid vähemalt varasemalt ei ole need ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist Mikhail Simtsovi poolt. Ka vanglas töötamine ja sotsiaalprogrammides osalemine iseloomustavad teda heast küljest, kuid kõik see ei ole piisav, et olla kindel, et praeguseks on Mikhail Simtsovi retsidiivsusoht niivõrd madal, et teda saaks vabastada ennetähtaegselt. Maakohus on õigustatult leidnud, et tema vastu suunatud nõuded (u 11 000 eurot) ja varasem korduv varavastaste kuritegude toimepanemine näitavad, et see risk on jätkuvalt olemas. Lisaks ei ole Mikhail Simtsovil individuaalne täitmiskava täielikult täidetud, vestlused psühholoogiga emotsioonide tasakaalustamise teemadel on planeeritud 2022 II kvartalisse. Kuna Mikhail Simtsov kasutas vägivalda oma endise elukaaslase suhtes, on sellised vestlused samalaadsete probleemide vältimiseks väga vajalikud.
6. Väheoluline ei ole ka see, et Mikhail Simtsov kannab karistust eriliigiliste kuritegude (nii isiku- kui ka varavastaste, s.h kahe röövimise) eest ning see ei ole tema esimene vabaduskaotuslik karistus. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tema varasemast kuritegelikust käitumisest saab järeldada kõrget retsidiivsusohtu. Samas ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et just praegune karistus on Mikhail Simtsovi niivõrd palju mõjutanud, et ta suudaks pärast vangistusest vabastamist elada õiguskuulekalt.
7. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Mikhail Simtsovi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldus ja käitumiskontrolli nõuded aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas