1-20-8855 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-8855 (20233001506) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov (videokonverentsi

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Svjatoslav Šumeitšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsusega karistati Svjatoslav Šumeitšuki

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1, 2 järgi 6 kuise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsuse 1-20-6653 alusel ärakandmata karistuse osaga, s.o 2 aastat 10 kuud vangistust, ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse algus hakkas kulgema 29.11.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 01.04.
2. 1 1-20-8855
3. 07.01.2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Svjatoslav Šumeitšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Svjatoslav Šumeitšuk karistusaeg algas 19.10.2020, see lõppeb 29.03.2024 ja

§ 76lg 1 p 1 kohane tähtaeg saabus 09.01.2022.

Svjatoslav Šumeitšuk isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Svjatoslav Šumeitšuk ennetähtaegset vabanemist.
2. Kaitsja Valeriy Gimaev avaldas, et enne kohtuistungit edastas kohtule garantiikirja kinnipeetava Svjatoslav Šumeitšuki tööle võtmise kohta vabanemise korral. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas Svjatoslav Šumeitšuk, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisjärgne elukoht kuulub abikaasale ja kaks ühist last elavad seal. Suhted lähedastega on head, lastega suhtleb telefoni teel, abikaasa on vanglas külas käinud pikaajalistel kohtumistel. Töötab vanglas viis päeva nädalas koristajana, köögis abitöölisena ja toetab materiaalselt lähedasi. Lahutus on formaalsus. Ei ole kunagi lahus elanud ja elavad koos. Töö saab olema operaatoritöö sorteerimismasinal. Töö on teada ja on seda tööd varem teinud. Tööandja on vanem vend. Esialgu saab olema miinimumtasu ja võimalik, et hiljem tõstetakse töötasu peale katseaega. Naisel on üksi keeruline peret ülal hoida ja toetada. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi alkoholi tarvitamisest vabanemiseks. Programmis näidatud film, see oli õudne, kuid motiveeris alkoholi tarbimist lõpetama. Soovib tuua kasu ühiskonnale ja täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Elektroonilise valve tingimused on teada.
4. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta ennetähtaegseks vabastamiseks, tuues täiendavalt välja, et kinnipeetav on vanglas endaga tööd teinud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kontrollitud tingimustes suudab tingimusi täita. Peamine riskiallikas on alkoholi liigtarvitamine, millise riskifaktoriga on vanglas tegeletud. Lähedaste toetus on nii elu- kui töökohal. Määratav sotsiaalprogramm aitab kinnitada omandatud teadmisi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-151167, p 23). Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur vaid märkinud, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja ei toeta Svjatoslav Šumeitšuki ennetähtaegset vabastamist.
6. Samuti pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
7. Seisukoha kujundamisel ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel Svjatoslav Šumeitšuk on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. 2 1-20-8855
8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Svjatoslav Šumeitšuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 9.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et Svjatoslav Šumeitšuk on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Svjatoslav Šumeitšuki avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, elukoha omanik on andnud nõustumuse Svjatoslav Šumeitšuki sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega, siis on elukoht Svjatoslav Šumeitšukil vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Samuti on andnud nõustumuse Svjatoslav Šumeitšuki elama asumiseks korterisse, seal elav täisealine isik - Svjatoslav Šumeitšuki elukaaslane. Seega tuleb nentida Svjatoslav Šumeitšuki puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Svjatoslav Šumeitšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 11. Hinnates Svjatoslav Šumeitšukiga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Svjatoslav Šumeitšuk käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Svjatoslav Šumeitšuk on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Iseloomustuses toodu kohaselt Svjatoslav Šumeitšuk on karistuse kandmise ajal täitnud töökohustusi. Töö tegemine vangistuse tingimustes aitab säilitada tööharjumust. Samuti võimaldab saadav töötasu täita ülalpidamiskohustust. Lisaks on töötamisest saadav töötasu indikaatoriks, et võimalik on elatuda läbi töö tegemise ja sellest saadav sissetuleku, enda kulutuste tegemisel peab arvestama materiaalsete võimalustega. Kinnipeetav on osalenud riigikeele kursustel. Kuigi eksamit sooritama Svjatoslav Šumeitšuk ei läinud, võimaldavad omandatud teadmised hakkamasaamist asjaajamistel. Läbitud on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogramm aitas tegeleda alkoholi tarvitamisest tulenevate probleemidega. Svjatoslav Šumeitšukil on toetavad lähedased, perekond. Iseloomustuse kohaselt suhtub üldiselt haridusse ja enesetäiendusse positiivselt. Kinnipeetava enda sõnul on olemas erinevad omandatud tööoskused. Vanglas suhtub töötamisse positiivselt. Iseloomustuse kohaselt on olemas töökohagarantii. Sama töökoha olemasolu kinnitas kaitsja enne istungit edastatud teatega. Olemas on toetav lähikondsete võrgustik. Soov on korda saada pereelu ja toetada lähedasi. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Svjatoslav Šumeitšuk ennetähtaegseks vabastamiseks. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Svjatoslav Šumeitšuki karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 3 1-20-8855

1. Svjatoslav Šumeitšuk tunnistati süüdi ja ta kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemises. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud süstemaatilise süüteona. Svjatoslav Šumeitšukile mõistis kohus liitkaristuse kohtuotsuste kogumis. Svjatoslav Šumeitšuk on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses olles tingimis määratud katseaja kestel. Svjatoslav Šumeitšuk pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et Svjatoslav Šumeitšuk on toime pannud eriliigilised süüteod, nii vara- kui varasemalt ka isikuvastase süüteo. Karistusregistri andmetel on kehtiv ka avaliku rahu vastase sõõteo eest mõistetud karistus. Eeltoodust järeldub, et Svjatoslav Šumeitšuk ei ole väärtustanud teiste isikute ootust oma tervise ja vara säilimisel, ühiskonna turvalisusel. Svjatoslav Šumeitšuk on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud eriliigilisi süütegusid.
2. Kui siia juurde arvestada, et viimase käitumiskontrolli ajal Svjatoslav Šumeitšuk oli Viru Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsuse nr 1-20-6653 järgi kohustatud hoiduma alkoholi tarvitamisest, oli ta vaid paari kuu möödumisel taas tarvitanud alkoholi. Seejuures on Svjatoslav Šumeitšuk ise tunnistanud, et kuriteo pani toime afektiseisundis, kuna olid võõrutusnähud. Vabaduses aga alkoholi ei joo ning on nõuetekohaselt andnud alkoholi analüüsi. Kuriteo toimepanemise asjaoluks on fakt, et soovis alkoholi varastada, et mälestada surnud vanemaid. Raha alkoholi ostmiseks aga ei olnud. Kohus järeldab, et Svjatoslav Šumeitšuki varasemat käitumist iseloomustab tõsiasi, et kinnipeetav ei õpi oma varasemast kriminaalmenetluslikust kogemusest. Tegutsemisel juhindub mõtlematust käitumisotsustusest. Teades tal alsuvaid kohustusi, ei ole nimetatud motiveerinud seaduskuulekaks käitumiseks. Varasem rohkearvuline karistuse kandmise kogemus ei ole Svjatoslav Šumeitšukki õpetanud, et igale teole järgneb riigi poolne reageering ning kohtuotsus on täitmisele kuuluv.
3. Svjatoslav Šumeitšuki kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades Svjatoslav Šumeitšuk eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Svjatoslav Šumeitšuk suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Svjatoslav Šumeitšuk enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Seoses alkoholi tarvitamisega tõi Svjatoslav Šumeitšuk välja, et kantava karistuse ajal omandas teadmisi, mis näitavad alkoholi laastavat mõju isikule. Svjatoslav Šumeitšuk on varasemalt karistuse kandmise ajal korduvalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Sh on läbinud ka programme, mis on suunatud alkoholi tarvitamisest loobumisele. Kuigi Svjatoslav Šumeitšuk on korduvalt ja korduvalt väljendanud sõnades teadmist, et alkoholi tarvitamine on tema puhul riskifaktor, siis teadmine riski olemasolust ei ole olnud selliseks mõjuriks, mis motiveeriks alkoholi tarvitamisest loobuma. Alkohol tarvitamine on Svjatoslav Šumeitšuki puhuselt aga uue kuriteo toimepanemist soodustavaks teguriks. Svjatoslav Šumeitšuki varasem üles näidatud motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest ei ole realiseerunud. Selleks ei ole abi olnud ka läbitud programmidest. Arvestades, et alkoholi vaba elu on Svjatoslav Šumeitšuk elanud viimasel ajal vaid karistuse kandmise ajal, et karistust asus ta kandma olles seisundis kus tarvitatud oli alkoholi, saab nentida, et alkoholi vaba elu elamise kogemus on Svjatoslav Šumeitšukil vaid tingimustes, kus alkoholi tarvitamine on välistatud. Seega puudub Svjatoslav Šumeitšukil teadmine, mil viisil ta suudab elada ilma alkoholi tarvitamata. On ju Svjatoslav Šumeitšukil diagnoositud iseloomustuse kohaselt alkoholisõltuvus. Sõltuvust Svjatoslav Šumeitšuk aga eitab. Kui siia juurde arvestada, et määratud on sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused, siis ei ole Svjatoslav Šumeitšuk jõudnud oma mõttemaailma muutmisega staadiumi, kus võib prognoosotsustusena välja tuua edulootuse seaduskuulekaks eluks. Sellise prognoosotsustuse vastu räägivad Svjatoslav Šumeitšuki varasemalt avaldunud objektiivsed käitumisaktid. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Svjatoslav Šumeitšuk naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste 4 1-20-8855 täitmist. Oma varasema käitumisega on Svjatoslav Šumeitšuk väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Analüüsides Svjatoslav Šumeitšuk selgitusi, on kohus veendumusel, et Svjatoslav Šumeitšuki senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, mis et kohtul tekib Svjatoslav Šumeitšuki puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Svjatoslav Šumeitšuki käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Svjatoslav Šumeitšuk on loobunud alkoholi tarbimisest. Arvestades Svjatoslav Šumeitšuki iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab mõtlematu käitumine, puudulik probleemilahendamise oskus, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda alkoholi tarbimisest.
4. Svjatoslav Šumeitšuk käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, mil talle mõistetud karistus oli määratud tingimisi, kui ka hilisem, liitkaristusena kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistusaeg. Viimatist, ehk kantava karistusaja osa hindab kohus läbituks positiivselt ja Svjatoslav Šumeitšuk vabastamist toetavaks. Mis puudutab Svjatoslav Šumeitšuk tingimisi mõistetud karistusaja aega, siis leiab kohus, et hinnang tema tingimisi kantud karistusajale on negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
5. Svjatoslav Šumeitšuki kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et süüdimõistetul on kindel elukoht. Samas kindel elukoht samal aadressil, kuhu kinnipeetav taotleb elektroonilise valveseadme paigaldamist oli Svjatoslav Šumeitšukil olemas ka enne, kui ta asus toime panema käitumisakte, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Seega kindel elukoht ja toetavate lähedaste olemasolu ei ole osutunud Svjatoslav Šumeitšukile sellisteks argumentideks, mis motiveerivad seaduskuulekaks eluks. Svjatoslav Šumeitšuki käitumisaktid seda lihtsalt ei kinnita.
6. Kohus võtab seisukoha kujundamisel arvesse, et enda sõnul on kinnipeetav pidevalt töötanud, mitteametlikult. Töötamise registri andmetel on viimatine ametlik töökogemus kuni 24.04.
7. Töökohagarantii on käesolevaks ajaks olemas. Samas tuleb välja tuua, et kohtute infosüsteemis leiduva kohaselt on Svjatoslav Šumeitšuk varasemaltki saanud abi töökohana oma venna kaudu. Seega on Svjatoslav Šumeitšukil olemas lisaks perekonnale ka päritoluperekonna toetus, kuid päritoluperekonna tugi ja töötegemise võimaluse andmine ei ole motiveerinud Svjatoslav Šumeitšukki uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata töö tegemisele ja sellest saadavale sissetulekule on Svjatoslav Šumeitšuk toime pannud varavastaseid kuritegusid ja seda just põhjusel, et rahalised vahendid puuduvad. Arvestades seejuures, et Svjatoslav Šumeitšuk omab märkimisväärses suuruses võlakohustusi summas enam kui 5 000 euro ulatuses ning ülalpidamiskohustuse ja pere toetamise vajadust, ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, vaatamata töökohagarantii oleamasolule, anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist.
8. Seoses lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et toetav lähedaste võrgustik Svjatoslav Šumeitšukil on olemas. Kuid karistusregistri andmetele tuginedes ja arvestades süüdimõistvate kohtuotsuste aluseks olevaid kuritegusid, on Svjatoslav Šumeitšuk varasemalt pidanud kohaseks toime panna vägivallategusid on elukaaslase/endise abikaasa vastu. Seejuures korduvalt. Seega vaatamata toetavate lähedaste olemasolule on Svjatoslav Šumeitšuk varasemalt demonstreerinud isikuvastase kuriteo toimepanemise kohasust lähedase suhtes. Arvestades, et vabanemise korral asuks Svjatoslav Šumeitšuk elama samale aadressile, sama isikute ringi, saabudes tuttavasse ümburuskonda ei ole uute kuritegude toimepanemise oht minimeeritud. Kui siia juurde arvestada alkoholi tarvitamisest tulenev ohuprognoos, ei sisalda kohtu ette toodud andmed sellist tausta, et kohtul tekib Svjatoslav Šumeitšuki suhtes usaldus seaduskuulekaks eluks. 5 1-20-8855
9. Ennetähtaegse vabanemise korral on riigi poolt pakutav tugi kriminaalhooldusametniku näol. Samas on Svjatoslav Šumeitšuk süüdimõistmise aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt näidanud üles huvi puudumist saada abi kriminaalhooldusametnikult karistuse edukaks kandmiseks vabaduse tingimustes. On ju Svjatoslav Šumeitšukile kandmisele kuuluv karistus mõistetud kohtuotsuste kogumis. Svjatoslav Šumeitšuk oli enne süüdimõistmise aluseks oleva kohtuotusse tegemist allutatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisele. Svjatoslav Šumeitšukiel ei osutunud motiveerivaks argumendiks kriminaalhooldusele allumine. Svjatoslav Šumeitšuk on varasemalt kuritarvitanud kohtu usaldust, kui kohus andis võimaluse kanda talle mõistetud karistus tingimisi. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Kohtu seisukoha järgi Svjatoslav Šumeitšuk karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks. Svjatoslav Šumeitšuk on sõnades teadlik, mida temalt ühiskond ootab, kuid tegudasse omandatud teadmised ei ole veel jõudnud.
10. Kui siia juurde arvestada, et Svjatoslav Šumeitšuk näol on tegemist isikuga, kellele on antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, ei osanud neid võimalusi hinnata ja pani toime uusi kuritegusid, mistõttu on korduvalt mõistetud liitkaristus ja seda kohtuotsuste kogumis. Oma varasema käitumisega on Svjatoslav Šumeitšuk väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Käitumiskontrollile allutatuna pani ta toime uue kuriteo. Kohus ei leia põhjuseid, mis tekitaksid kohtus usalduse, et seekord suudab Svjatoslav Šumeitšuk pälvida kohtu usalduse. Kohtu seisukoha järgi, ei ole selliseks piisavaks motivaatoriks ka elektroonilise valve kohaldamine. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus kinnipeetava varasemat käitumismustrit. Svjatoslav Šumeitšuk on kuritegusid toime pannud nii kodust lahkumata kui ka avalikus ruumis. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja antud võimalused Svjatoslav Šumeitšukile mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole piisav motivaator Svjatoslav Šumeitšuk i õiguskuulekale teele suunamisel. Kohus arvestab sedagi, et elektroonilise valveseadme alla vabanemisel on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas. On tõsi, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib. Kuid puudub teadmine, millega isik tegeleb. Nagu viidatud on Svjatoslav Šumeitšuk varasemalt toime pannud kuritegusid ka kodust lahkumata. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektroonilise valve ei taga uute isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. Lisaks on kinnipidamisasutuski näinud vajaduse erinevate täiendavate tegevuste läbiviimiseks: sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste treening, vestlused peresuhete teemadel ja kuritegude sooritamise tagajärgedest, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Svjatoslav Šumeitšukil on ees ootamas rohkelt tegevusi, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Svjatoslav Šumeitšuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6