KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2668 Haldusasi Xi kaebus Politsei-ja

§ 7lg 2).

Kui lahkumisettekirjutus osutub õigusvastaseks, langeb sellega ära ka sissesõidukeelu alus. 5. Asja materjalidest nähtub järgmist: Süüteomenetluse kohta - Indikaatorivahendi kasutamise protokolli (dtl 54) kohaselt oli 12.11.2021 toimunud kontrolli tulemus positiivne ja näit 0,99 mg/l. joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt olid kaebajal silmade punetus, silma pupillid suured ja koordinatsioon kergete häiretega (dtl 55). - Tunnistaja ülekuulamise protokolli (dtl 64) kohaselt andis patrullipolitseinik selgitusi, et kodanik oli teada andnud häirekeskusesse võimalikust joobes juhist. Sõidukijuhi stiil oli kahtlust äratav, nimelt kaldus sõiduk teise sõiduritta ja seejärel tagasi. Isiku suust oli tunda tugevat alkoholi lõhna, silmad punased ja koordinatsioon oli kergelt häiritud. - Kaebaja andis kahtlustatavana selgitusi (dtl 70 jj), et jõi 3-4 pudelit õlut, mis ei olnud kange. Enne rooli istumist tundis end hästi, kuigi teadis, et päris kaine ta ei ole. Kaebaja ei tea, miks ta peatati 2

§ 13

lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Asjas nähtub läbivalt, et kaebaja on saanud PPA otsustest samal päeval teada.

1. Kaebaja suhtes 14.11.2021 antud viibimisaja lühendamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsus (nagu märgitud otsuses) on kehtiv otsus, mis tähendab, et kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja ei ole oma vaidlustamise avalduse puuduseid kõrvaldanud ning tänaseks on vaidlustamise võimalused ammendunud. Kohus seetõttu ei hinda ka nimetatud otsust sisuliselt. Kohus märgib üksnes, et VMS § 53 alusel teavitatakse isikut lõpetamise õiguslikust alusest, kuid talle ei avaldata lõpetamise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
2. Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras (VMS § 54 lg 2). Kui isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, tehakse talle lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks (

§ 7lg 1).

Kaebaja ei kuulu seadustamisettekirjutuse võimalike adressaatide hulka (

§ 9). Kohtule ei nähtu asjast muid asjaolusid, mis võimaldaksid jätta lahkumisettekirjutuse tegemata. 3

§ 74

sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (lg 1). Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (lg 3). Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (lg 4). Eeltoodust tulenevalt on sissesõidukeelu kohaldamine kaalutlusotsus, kus tuleb kaaluda nii isikule tekkivaid riiveid kui ka vastanduvat avalikku huvi. Välismaalasel puudub põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks. Selline õigus võib tekkida juhul, kui ennekõike päritoluriigis on isiku elu ja tervis ohus. Kohus märgib, et hindab siinkohal sissesõidukeelu kohaldamist 14.11.2021 seisuga, ega hinda seega hetkel Ukrainas toimuvat. Ka tuleb arvestada isiku perekondlikke sidemeid Eestis. Vastustaja on haldusaktis toonud välja, et kaebajal on tüdruksõber, kuid ta ei ela temaga koos. Ka kaebaja küsitlemisest haldusmenetluses (dtl 86 jj) nähtub, et kaebaja nimetab, et tal on elukaaslane, kelle nime ta PPA-le ei esita, ning kaebaja käib tüdruksõbral vahel külas. Seega ei ole tegemist püsiva kooseluga, mis võiks anda tugevama kaitse sissesõidukeelu kohaldamise vastu. Vaatamata varasemale kahetsusele, et ta joobes päi sõidukit juhtis, on kaebaja kohtumenetluses pisendanud oma tegevust väärteoks, mille osas puudus kaebajal tahtlus. Kaebaja kohtumenetluses esitatud selgitused pigem kinnitavad, mitte ei lükka vastustaja järeldust ümber. Joobes peaga sõiduki juhtimine on üldohtlik kuritegu (KarS § 424), millega seatakse ohtu ennast ja teisi, sh inimeste elu, tervis ja vara. Purjus peaga sõiduki juhtimine on Eesti ühiskonnas tõsine probleem, millega on olnud viimasel ajal seotud väga kurvad liiklusõnnetused. Seetõttu on lubatud ka vastustaja kategoorilisem hinnang, andmaks ka ühiskondlik signaal, et selline tegevus ei ole lubatav. Indikaatorvahend näitas tulemust 0,98 mg/l. Kaebaja andis kahtlustatavana selgituse, et ta teadis, et ei ole päris kaine ning enda meelest sõitis korralikult. Kaebaja joovet ei tuvastatud korralise kontrolli, nt kampaania „Kõik puhuvad“ raames, vaid kaebaja sõiduviisi tõttu helistas tuvastamata isik häirekeskusesse. Seega pidi kaebaja sõidustiil olema pikemaajalisem ja ka äärmiselt häiriv. Ka patrullipolitseinik selgitas, et sõidustiil oli kahtlust äratav ja sõiduk kaldus vastassuuna vööndisse. Joobeseisundi saavutamine ei saa reeglina toimuda isikule tahtmatult, sh kaebaja on ise kinnitanud, et jõi mitu pudelit õlut. Ka seejärel rooli istumine saab olla reeglina tahtlik. Asjas ei nähtu asjaolusid, et kaebaja oleks autorooli sattunud oma tahtest sõltumata. Kaebaja teguviisi üldohtlikkust suurendavad asjaolud, et kaebaja küll möönis, et ta ei ole päris kaine, kuid istus ikkagi rooli; ning kaebaja ise ei saanud aru, et tema koordinatsioon on joobeseisundi tõttu sedavõrd häirunud, et ka välisele vaatlejale on tema sõiduviis kahtlane, sh ta kaldub sõidukiga vastassuunavööndisse. Kriminaalmenetluse lõpetamise osas märgib kohus, et see otsustati järgmisel päeval pärast lahkumisettekirjutuse tegemist ja sissesõidukeelu kohaldamist. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süü ei ole suur, tähendab siiski, et kaebaja on teo toime pannud. Üheks kaalutluseks on ka avaliku menetlushuvi puudumine. Kohus peab tõenäoliseks, et kriminaalmenetlus lõpetati lahkumisettekirjutuse tõttu, st puudub menetlushuvi menetluse jätkamiseks, kui isikul on kohustus Eestist lahkuda. Eeltoodule viitab ka määrusega kaebajale seatud kohustus – mitte juhtida alkoholijoobes sõidukit kuni 16.11.2021 (s.o järgmise päevani). Muu mõistlik põhjendus, miks pidanuks kaebajale seatud kohustus olema sedavõrd lühikese tähtajaga, kohtule ei nähtu. Ainuüksi kaebaja soov jätkata Eestis töötamist, mis ei ole välismaalase subjektiivne õigus, ei kaalu üles kaebaja teo üldohtlikkust; sh et kaebaja istus teadlikult mittekainena rooli ega saanud ka siis aru, et ta seab teisi inimesi ohtu. Seetõttu on vastustaja lõppjäreldus õige ning puuduvad asjaolud, mis õigustaksid lühema tähtaja määramist. 4

§ 75

). Taotlus tuleb esitada koos tõenditega PPA-le, kes edastab selle lahendamiseks Siseministeeriumile. Ka ei ole sissesõidukeelu olemasolu takistuseks taotlemaks kaebajal kui välismaalasel rahvusvahelist kaitset, sh ajutist kaitset. 11. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5