Obsah (4)

§ 118§ 191§ 119§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-730 Haldusasi X’i kaeb

§ 118

p 5 kohaselt on võimalik ettevõtluse eesmärgil välismaalastele elamislubasid anda. Vastavalt

§ 191

on ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiks soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide asutamist Eestisse ja füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Vastustaja on sellest lähtunud ning see ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda. Mis puutub aga tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisse, siis antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni 5 aastat (

§ 119

lg 1), kusjuures tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal (

§ 119lg 2).

11. Välismaalaste seaduses ei ole reguleeritud seda milline peaks olema tähtajalise elamisloa minimaalne kehtivusaeg. Seega on vaja lähtuda mõistlikest kaalutlustest. Nähtuvalt haldusasja materjalist äriühingul, mille osanik kaebaja on, äritegevust Eestis veel ei olnud ning samuti ei toimunud veel maksude laekumist. Eeltoodut arvesse võttes ei saa elamisloa esialgset ühe aastast kestust ebamõistlikuks pidada. Ettevõtja tegevus peab majanduse arengule kaasa aitama ja mitte lihtsalt kaasa aitama, vaid oluliselt kaasa aitama. Vaidlustatud otsuses on tähtajalise elamisloa kehtivusaja põhjendus välja toodud ning sellest ilmneb, et vastustaja on soovinud hinnata kaebaja planeeritud tegevuse realiseerumist ning ka kaebaja Eestisse elama (

§ 121lg 3) asumise nõude täidetavust.

Elamisloa taotlus oli esitatud Moskvas, kusjuures kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses märgib Politsei- ja Piirivalveamet, et 27.05.2021 seisuga ei olnud kaebaja veel Eestisse elama asunud. Tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude ja muude tähtsust omavate asjaolude muutumise võimalikkust ongi vaja elamisloa kehtivusaja määramisel arvestada (

§ 119lg 2).

Mis puutub küsitavustesse või võimalikesse küsitavustesse, siis on vastustaja kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses selgitanud, et kaebajal on seadusest tulenev õigus esitada elamisloa pikendamise taotlus ja kui ta vastab elamisloa andmise tingimustele, siis elamisloa pikendamisega probleeme ei ole. 3

1. Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et (esialgse) elamisloa kehtivusaja küsimust on vastustaja kooskõlas kehtiva õigusega piisavalt kaalunud, ebaproportsionaalseks ei saa seda antud juhul pidada ning seejuures ei nähtu ka põhimõttelisi kaalutlusvigu. Lähtuvalt eeltoodust vastuolu haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatuga täheldada ei saa, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4