← Eesti

2-21-120461/16

Obsah (9)§ 168§ 177§ 429§ 173§ 174§ 150§ 484§ 175§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-21-12046

§ 168lg 4 ja 5).

  1. Määrata hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 137,50 eurot (ükssada kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend senti, so hagilt tasutud riigilõivust pool summas 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale 80 eurot ilma käibemaksuta).
  2. Välja mõista kostja M.N.’elt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 137,50 eurot (ükssada kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend senti).
  3. Kostja M.N. on kohustatud tasuma hageja Osaühingule EUROPARK ESTONIA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (alus:

§ 177lg 4) .

2-21-120461

  1. Tagastada hageja poolt 07.07.2021 ja 31.08.2021 maksetega Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole hagiavalduse esitamiselt tasutud 75-eurosest riigilõivust pool summas 37,50 € (kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) hageja soovil EFTA LEGAL OÜ pangakontole XXXXXXXXXXXXXX, selgitus: pool riigilõivu, tsiviilasi nr 2-21120461, Niin.
  2. Käesolev määrus toimetada kätte pooltele.
  3. Määruse jõustumisel teha elektroonilises Kohtute Infosüsteemis korraldused riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
  4. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas maksekäsu kiirmenetluses hagimenetlusse üleantud asjas 31.08.2021 hagi M.N. vastu leppetrahvi 30,00 eurot ja sissenõudekulude 10,00 eurot väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb 02.07.2018 parkimise leppetrahvinõudest 0690207181521174, lisaks palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku 255 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 €, riigilõiv 75 € ja lepingulise esindaja kulud 160 €). Kohus 19.01.2022 määrustega võttis hagi menetlusse ning küsis kostjalt vastuse. Kostja M.N. esitas kohtule 26.01.2022 teate leppetrahvi tasumise kohta summas 30 eurot ja vastuse hagile, milles vaidles vastu kõrvalnõuetele ja menetluskuludele.
  5. 28.01.2022 saabus kohtule hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldus hagis loobumiseks seoses kostja poolt põhivõla tasumisega. Hageja palub lõpetada menetlus hagis loobumisega, tagastada asjas tasutud riigilõivust pool summass 37,50 eurot hageja soovil hageja esindaja EFTA Legal OÜ kontole, ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 249,50 eurot (sh riigilõivust pool summas 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2 tunni eest (80 €/t + km) summas 192 eurot (käibemaksuga).
  6. 28.01.2022 seisukohavõtus kostja M.N. on nõus menetluse lõpetamisega ja on nõus tasuma pool riigilõivust, kuid muude menetluskulude tasumisega nõus ei ole. Kostja arvates on nõutavad menetluskulud põhjendamatult suured ning tänases olukorras, mil kasvatab kahte alaealist last, on see talle koormav ning otseselt igapäevast toimetulekut mõjutav. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
  7. Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja 28.01.2022 esitatud loobumise taotlusega ning kostja arvamustega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kostja 28.01.2022 kirjalikus seisukohas ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
  2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulud 2

(3)2-21-120461 asjas tuleb jätta kostja kanda

§ 168lg 5 nimetatud alustel.

Kostja M. Niin on käesolevas asjas hageja nõudele maksekäsu kiirmenetluses 21.07.2021 vastuväitega vastu vaielnud. Hageja esitas nõude hagimenetluse vormis kohtule 31.08.2021 ning kostja on tasunud põhinõude hagejale peale hagimaterjalide kostjale kätte toimetamist, 26.01.2022 seisuga. Seega on kostja hageja nõude olulises osas rahuldanud peale hagi esitamist. 7 . Menetluskulude kindlaksmääramine. Kohus, tutvunud hageja 20.02.2020 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 7.1. Hagist loobumisega menetluse lõpetamisel on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks pool riigilõivu, kuna

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel, hagist loobumise korral saab hageja menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagasi. Kostja oma 28.01.2022 vastuses on pool riigilõivu valmis ka hüvitama. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 07.07.2021 ja 31.08.2021 maksetega riigilõivu kokku 75 eurot, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 37,50 eurot, ülejäänud 37,50 eurot saab hageja tagasi taotluse alusel. Samuti on põhjendatud

§ 484

.2 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. 7.2. Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt

§ 175lõikes 1 sätestatule.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. 7.3. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutanud juristi E. Arjakas’e (magistrikraadi tõendav diplom lisatud) tunnihind 80 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses, arvesse võttes, et jurist peab lepingulise esindajana vastama

§ 218lg 1 mõttes kvalifikatsiooni nõuetele.

Kohtu hinnangul ei ole siiski küllaldaselt põhjendatud suurel hulgal sarnaseid tüüphagisid esitava hageja esindaja ajakulu 2,0 tundi ainuüksi hagi koostamiseks, mõistlik ajakulu selleks on 1 tund. Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 40,00 eurot, asi ei ole keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu peab hageja ette nägema, et põhjendatud ja vajalikud esinduskulud ei saa lihtmenetluses menetletavas hagiasjas oluliselt ületada hagihinda. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale 80 € (käibemaksu ei lisandu, kuna äriregistri andmetest nähtuvalt on hageja käibemaksukohuslane). Hageja ei ole ka kinnitanud vastavalt

§ 174

lg.10 , et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 7.4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks määrata kokku 137,50 eurot, sh riigilõiv summas 37,50 €, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 € ja lepingulise esindaja kulud summas 80 €. 8.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotlusel tagastab kohus hagilt tasutud 75 eurosest lõivust pool summas 37,50 eurot hageja soovitud kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.