) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Erik Nartšukilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja riigi õigusabi tasu 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 97 (üheksakümmend seitse) eurot 95 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
lg 3 p 1 alusel; - DVD-R plaat Viljandi Circle K 29.03.2021 turvakaamera videosalvestisega jätta kriminaalasja juurde
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Erik Nartšuk toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise (KarS § 200 lg 2 p 7), milles eest on teda karistatud Pärnu Maakohtu 11.06.2013 otsusega nr 1-13-4551, uuesti 29.03.2021 kella 04.45 ajal, tegutsedes ühiselt ning kooskõlastatult isikute grupis koos Artur Verrevi ja Külli Tagobertiga, pani toime vargus. Nimelt sisenesid Erik Nartšuk ja Artur Verrev Viljandi linnas Männimäe tee xx asuva kortermaja keldrisse, kus uste ja ukselukkude kahjustamiste teel tungisid sisse järgnevatesse ruumidesse: − kilbiruumi ja keldriboksi nr 26; − majahoidja ruumi, kust võeti tahtlikult võõra vallasasja omastamise eesmärgil Männimäe tee xx KÜ-le kuuluvad murutrimmeri Stihl väärtusega 282,96 eurot, hekipügaja Stihl, 2 Stihl akut ja 2 Stihl akulaadijat väärtusega 265, s.o asju koguväärtusega 547,96 eurot; − keldriboksi nr 16, kust võeti tahtlikult võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.Sile kuuluv musta värvi raudkang väärtusega 25 eurot; − keldriboksi nr 25, kust võeti tahtlikult võõra vallasasja omastamise eesmärgil M.Mile kuuluv valget värvi jalgratas Scott Contessa Active 40, väärtusega 430 eurot. Kui Erik Nartšuk ja Artur Verrev olid eelpool nimetatud asjad kortermajast õue kandnud ja need kortermaja vahetus läheduses neid ootava Külli Tagobert kasutuses olevasse ja tema poolt juhitavasse sõidukisse ära pannud, sõitis Külli Tagobert koos Erik Nartšuki ja Artur Verrevi ning varastatud asjadega sündmuskohalt minema. Erik Nartšuk, Artur Verrev ja Külli Tagobert tekitasid ühise ja kooskõlastatud tegevuse käigus majahoidja ruumi, kilbiruumi ja keldriboksi nr 25 uste ja ukselukkude kahjustamisega Männimäe tee xx KÜ-le varalist kahju kogusummas 85,99 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Erik Nartšuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks talle kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Erik Nartšuk kohustatud järgima järgimisi kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Männimäe tee xx KÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 85,99 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Erik Nartšukilt (solidaarvõlgnikud Külli Tagobert ja Artur Verrev) 85,99 eurot Männimäe tee 31 KÜ kasuks. M.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 430 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Erik Nartšukilt (solidaarvõlgnikud Külli Tagobert ja Artur Verrev) 430 eurot M.M kasuks. V.S on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 25 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Erik Nartšukilt (solidaarvõlgnikud Külli Tagobert ja Artur Verrev) 25 eurot V.Si kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Erik Nartšuki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 194,40 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1175,40 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 194,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid: CD-R plaat sideettevõtjalt saadud andmetega tuleb jätta kriminaalasja juurde
lg 3 p 1 alusel; DVD-R plaat Viljandi Circle K 29.03.2021 turvakaamera videosalvestisega tuleb jätta kriminaalasja juurde
lg 3 p 1 alusel.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.