Obsah (13)

§ 113§ 416§ 397§ 76§ 82§ 108§ 164§ 1§ 101§ 415§ 94§ 42§ 1132

2-21-127154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Asja la

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Lk 1 / 5 2-21-108965 Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 09.12.2021.a menetlusse OK Incure OÜ hagiavalduse Õ.K. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Õ.K.le toimetati 29.11.2021.a hagiavaldus lisadega ning 09.12.2021.a kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 08.01.2022.a ning sellest tulenevalt kohustus Õ.K. vastama hagiavaldusele hiljemalt 24.01.2022.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2. Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ja IPF Digital Estonia OÜ sõlmisid 23.03.2020 lepingu nr 4808286, mille järgi on kostja kasutanud lepingu 4808286 alusel limiiti kuni 1 100,00 euroni. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,88% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 25.05.2021 kostjale täiendava tähtaega kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimaluse ka läbirääkimisteks vastavalt

§ 416

lg 1 sätestatu, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 15.06.2021 Krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure Lk 2 / 5 2-21-108965 OÜ´le. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 1076,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 143,65 eurot (43,49 + 100,16), mis tuleneb seisuga 05.04.2021 intressi jäägist 43,49 eurot ning alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 06.04.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 15.06.2021 summas 100,16 eurot. 4. Võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

1. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingust nr 4808286 tuleneva hageja nõude põhivõlgnevuse 1076,90 euro ja intressi summas 143,65 euro kostjalt välja mõistmiseks.
2. Kohtu hinnangul on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingu tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (

) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana

§ 1lg 5 tähenduses.

7.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2016.a kuni 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.
3. Kohtu hinnangul on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingus sätestatud intressimääraga võrdsustatud viivisemäära näol tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Hageja nõuab kostjalt viivist viivisemääraga 47,88%, mis ületab seadusejärgset viivisemäära 5,985 korda (47,88/8). Lk 3 / 5 2-21-108965
4. Kohtupraktika kohaselt

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42

lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24).

1. Seega on hagejal õigus nõuda lepingust nr 900919 tulenevalt põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 16.06.2021 kuni 29.11.2021 kokku 39,42 eurot (võlasumma 1076,90, viivisemäär 8% ja viivitatud päev kokku 167).
2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt summas 39,42 eurot ning jätab sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 196,17 eurot eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
3. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 16.06.2021 (lisa 5). Seejärel saatis hageja kostjale meeldetuletused, et kostjal on lahendamata võlakohustus hageja ees (lisa 6). 09.08.2021 saatis hageja hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevatest tagajärgeest (lisa 7). Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile, kuid see ei andnud soovitud tulemust. 13.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on hagiavalduses põhjendanud sissenõudmiskulude nõuet kolme võlateatise saatmisega. Arvestades

§ 1132

lg 2 p 3 sätestatut on sellega õiguslikult põhjendatud sissenõudmiskulud summas 35 eurot (I meeldetuletus – 25 eurot, II ja III meeldetuletus kumbki 5 eurot). Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud võla sissenõudmisega lisanduvaid toiminguid – helistanud kostja mobiiltelefonile. Kohtu hinnangul on hageja väide paljasõnaline ja sisustamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis hageja väidet kinnitavad: mis numbril helistati, millal, kas saadi kliendiga ühendust jmt.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostjalt võla sissenõudmiskulude välja mõistmiseks osaliselt summas 35 eurot ning jätab nõude summas 15 eurot rahuldamata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
2. Pärnu Maakohtule 29.11.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 225 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis

§ 113lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lk 4 / 5 2-21-108965 16. Ts

MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 225 eurot. 17. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 14,02% ulatuses ja kostja kanda 85,98% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 225 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 193,45 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 5 / 5