Obsah (4)

§ 657§ 651§ 173§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-2

) § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla, intressi, lepingutasu ja sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.
2. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata haldustasu nõudes, kuna haldustasu nõue ei ole VÕS § 416 lg 3 kohaselt lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest põhjendatud.
3. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et viivisemäär 0,073% päevas (26,65% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, viivise arvestamise ajal on see olnud 8% kuni 8,05% aastas, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse viivisemäära alusel summalt 2770,17 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates
4. augustist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni
5. juuli 2021 198,54 eurot, millest tulenevalt rahuldas maakohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Hageja ei ole tõendanud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema kahju olemasolu, mistõttu tuleb edasiulatuv viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise asjaks sissenõutavaks muutunud viivise lepingus kokku lepitud intressimääras ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 462,13 eurot, ja osas, milles Harju Maakohus jättis menetluskulud 600 eurot ületavas osas kindlaks määramata ning määrata täiendavalt kindlaks hageja menetluskulud summas 380 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi jättes hageja poolt esitatud osade väidete osas seisukoha võtmata.
8. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist seaduses sätestatud määras. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel nagu oli laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 on toodud välja, et maksega hilinemisega kaasneb krediidiandjal õigus nõuda viivist laenulepingus sätestatud intressi määrale vastavas määras. Sama on sätestatud ka laenulepingu üldtingimustes „Lepingu lõpetamine“ lõigu kolmandas lauses. Seetõttu tuleb lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas. Puudub õiguslik alus selliselt kujunenud viivisemäära tühiseks tunnistamiseks. 4 2-21-11225
9. Viivise mõistlikkus tuleb kindlaks teha, arvestades konkreetse olukorra asjaolusid. Kostja ei ole taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist, mistõttu on maakohtu otsus hagi osalisel rahuldamata jätmisel ja viivise vähendamisel ennatlik.
10. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis, et menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 475 eurot. Kuivõrd
11. augusti 2021 esitatud hagiavalduse täiendusega muutus hagihind, tasus hageja täiendavalt riigilõivu 25 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Julianus Inkasso OÜ on osutanud hagejale õigusabiteenust kestvusega 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus, mõistes hageja õigusabikulude katteks välja 100 eurot, on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hinnanud kõiki menetluses tehtud toiminguid. Lepingulise esindaja õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja õigusabikulu 4 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Vastustaja seisukoht
12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas

§ 657lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 0,123% päevas.
2. Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.
3. VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas, mis on suurem kui 5 2-21-11225 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 26,65% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.
4. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohad viivise määra piiramise kohta, millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud kohtuasjas ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab kokku lepitud intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
5. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Seega ei ole põhjendatud maakohtul viivise väljamõistmisel viivise nõude suurust piirata ilma kostja taotluseta.
6. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 462,13 eurot) ning piiras väljamõistetava viivise suurust.

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Seega tuleb olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

1. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Seetõttu ei ole vajadust hinnata hageja väiteid menetluskulude kindlaksmääramise suhtes, kuid kolleegium peab vajalikuks märkida, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb maakohtul hinnata menetlusosalise esindaja poolt menetluses tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, mh esindaja tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust.
2. Kolleegium peab oluliseks juhtida maakohtu tähelepanu ilmselgele vastuolule hagiavalduses, mis on jäänud maakohtul märkamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest, kuid märkinud viivise väljamõistmise kuupäevaks ekslikult
3. juuni 2021, kuigi hagiavaldus on maakohtule esitatud
4. juulil
5. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, mis kuupäevast alates hageja nõuab viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel muutunud sissenõutavaks, väljamõistmist.
6. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
7. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. 6 2-21-11225

1. Hageja esitas
2. novembril 2021 riigilõivu tagastamise taotluse, milles palus tagastada apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõivu 50 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõiv tagastatakse

§ 150

lg 4 III lause järgi menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Hageja esitas
2. novembril 2021 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu
3. oktoobri 2021 tagaseljaotsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. novembri 2022 kohtumäärusega apellatsioonkaebuse käiguta, määras tähtaja apellatsioonkaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ning märkis, et apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on apellatsioonkaebuse hind 462,13 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot ning kuivõrd hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 150 eurot, saab hageja taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.
5. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja riigilõivu tagastamise taotluse ning tagastab hagejale apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu summas 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7