KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12311 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Renovum OÜ hagi M. H. ja A. Š.i vastu ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks võlgniku osale ühisomandist Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 07. detsember 2021.a Menetlusosalised Hageja: Hageja: Renovum OÜ (registrikood: 14042462) Hageja lepinguline esindaja: Hageja lepinguline esindaja: I.B., (BIA Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx tel +372 5815 0920) M. H. (end Š.) (IK xxx elukoht xxx, tel xxx, e-post: xxx) Kostja: Kostja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve; e-post: fedotoff@hot.
- ee)A. Š. (IK xxx, elukoht: , xxx, e-post: xxx) Kostja: RESOLUTSIOON 1. Jätta Renovum OÜ hagi M. H. ja A. Š.i vastu rahuldamata. 1 2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE 1. Renovum OÜ esitas 07.05.2021 Viru Maakohtule hagi M. H. (end Š.) ja A. Š.i vastu ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks kummagi kostja osale ühisomandist. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue M. H. vastu kokku 2 230 eurot, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 05.06.2019.a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-111022 ja 06.12.2019.a. määrusest tsiviilasjas 2-19-129495. Nimetatud lahendite täitmiseks algatatud täitemenetlustes vastavalt nr 042/2019/895 ja 042/2019/1592 ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda kuivõrd võlgnikul puudub nii sissetulek kui vara, millele sissenõuet pöörata. Lisaks hageja algatatud täitemenetlustele on M. H. suhtes toimumas veel 7 täitemenetlust. Renovum OÜ nõue A. Š.i vastu on kokku 3909,29 eurot ja tuleneb Pärnu Maakohtu 29.05.2019.a. lahendist tsiviilasjas nr 2-19-110867 ja 14.08.2019.a. määrusest tsiviilasjas nr 219-112810. Nimetatud lahendite täitmiseks algatatud täitemenetlustes vastavalt nr 042/2019/887 ja nr 042/2019/1151 ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda kuivõrd võlgnikul puudub nii sissetulek, kui vara, millele sissenõuet pöörata. Lisaks hageja algatatud täitemenetlustele on A. Š.i suhtes toimumas veel 11 täitemenetlust. Täitemenetluses on kohtutäitur välja selgitanud, et võlgnikud olid abielus 12.10.2013 – 10.09.2019.a. ning nende ühisomandis on korteriomand xxx (registriosa nr xxx). Kuivõrd muud võla sissenõudmise viisid täitemenetluses ei ole tulemust andnud, soovib hageja kostjate ühisvara jagamist, ühisvara hulka kuuluva korteri müümist avalikul enampakkumisel, müügist saadud vahendite jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ning jagamise tulemusena M. H.le ja A. Š.ile jääva raha arvelt hageja võlanõuete rahuldamist. KOSTJA M. H. VASTUVÄITED 2. Kostja M. H. hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. M. H. ei eita fakti, et kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on kaks täiteasja kostja suhtes. Kostja pöördus kohtutäituri poole ning sõlmis kokkuleppe võla tasumiseks. M. H. töötab, tal on olemas püsiv sissetulek, mille arvel on võimalik võlgnevusi osade kaupa tasuda. Kostja hinnangul ei lähtu hageja arvamus xxx korteri väärtuse osas Kohtla-Järve kinnisvaraturu tegelikust olukorrast ning kinnisvara hindadest. Hageja on esitanud kohtule korterite müügikuulutused, millest nähtuvalt ei ületa nende keskmine hind 6000 eurot. Arvestades kuulutuste avaldamise aega ning nende asetsemist kuulutuste tahvlil, saab teha järelduse, et erilist huvi nende suhtes pole ilmutatud. Hageja ei ole selgitanud, millest tulenevalt leiab, et kostjate ühisomandisse kuuluva korteri müük on tema arvates efektiivne. Kostja on seisukohal, et Kohtla-Järvel nõudluse puudumise tõttu võib korterimüük kesta õigustamatult pikka aega või osutuda edutuks. Arvestades täitemenetluses oleva nõude suurust M. H. vastu, on täiesti reaalne, et kostja kustutab oma võlgnevuse enne kui see saaks kustutatud korteri võõrandamisest saadud vahendite arvelt. Kostja hinnangul ei ole hageja hagis põhjendanud oma nõuet kostjate ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks kostja(
- te)osale ühisvarast. Fakt, et kummalgi kostjal on täitmata kohustused täitemenetluses, ei ole ainsaks aluseks ühisvara jagamiseks ja vara võõrandamiseks 2 ning selle arvelt kostjate kohustuste täitmiseks. Kostjatel on olemas stabiilne ja kindel sissetulek, mis iseenesest võimaldab sissenõude pööramist kostjate sissetulekule. 3. Kohtuistungil märkis M. H., et suudab igakuiselt tasuda hageja nõuete katteks 100 eurot (kütteperioodi lõppedes 150 eurot), pakkus sellist võimalust ka hagejale, kuid hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kostja jäi kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. Kostja leidis ka seda, et kohtuotsuse tegemisel tuleks muuhulgas arvesse võtta asjaolu, et korteris, mida hageja soovib realiseerida ja mille arvelt saada täidetud oma nõuded, elab kostja A. Š. koos alaealise pojaga. Seega selleks, et nõuet täita, tuleks sel juhul A. Š.il lapsega leida teine elukoht, mille soetamiseks kostjal vahendeid ei ole. Seega kahjustuks ka alaealise lapse huvid. 10.02.2022.a. esitatud seisukohas märkis kostja, et sai 06.01.2022 kohtutäitur Andrei Krekilt teatise kostjatele kuuluva korteri xxx arstimiseks X OÜ kasuks täitemenetluses nr 066/2021/2302. Viidatud täitemenetluses on võlgnikeks mõlemad kostjad. Võttes arvesse kohtutäituri toiminguid täiteasjas nr 066/2021/2302, ei ole käesoleva hagi rahuldamine võimalik. Renovum OÜ-l on võimalik oma nõue rahuldada täitemenetluses 066/20210/2302. Kostja leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. KOSTJA A. Š.I VASTUVÄITED 4. A. Š. kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Kohtuistungil 07. detsembril 2021.a selgitas, et elab korteris koos alaealise lapsega. Pärast kohtutäituri kinnipidamisi, jääb talle lapsega igakuiselt raha kätte 473-483 eurot. Kostja on valmis hagejale võla katteks tasuma 25 eurot igakuiselt, paari aasta pärast lõpeb kostjal elatise maksmine teisele pojale (saab 18 aastaseks), siis on võimalik võlga veelgi vähendada. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6. Hageja nõuab hagiavalduses M. H. ja A. Š, ühisvara jagamist (ühisomandisse kuuluva korteri asukohaga XXX registriosa xxx müügiga avalikul enampakkumisel) ja sissenõude pööramist kummagi võlgniku osale. Hageja tugineb oma nõudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, § 37 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 ja 2 sätestatule. 7. Hagiavalduse kohaselt on Renovum OÜ nõue 7.1 M. H. vastu kokku 2 230 eurot (tl 4) täitemenetluses 042/2019/895 972,41 eurot (882,88 + jooksev viivis 275,19 -185,66 (laekunud kohtutäiturilt), mis tuleneb Pärnu Maakohtu 05.06.2019.a määrusest tsiviilasjas nr 219-111022 (tl 14-16) ja täitemenetluses nr 042/2019/1592 1257,59 eurot (1043,97 + jooksev viivis 213,62), mis tuleneb 06.12.2019.a. määrusest tsiviilasjas 2-19-129495 (tl 22-24). 7.2 A. Š.i vastu on kokku 3909,29 eurot (tl 4-5) 3 - täitemenetlustes vastavalt nr 042/2019/887 2946,80 eurot (3342,94 + jooksev viivis 935,26 1331,40 (laekunud kohtutäiturilt), mis tuleneb Pärnu Maakohtu 29.05.2019.a. lahendist tsiviilasjas nr 2-19-110867 (tl 37-39) ja - täitemenetluses nr 042/2019/1151 962,49 eurot (757,11+jooksev viivis 205,38), mis tuleneb 14.08.2019.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-19-112810 (tl 46-48). Hageja märgib, et täitemenetlustes ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda kuivõrd võlgnikel puudub nii piisav sissetulek kui vara, millele sissenõuet pöörata. Mõlema kostja suhtes on algatatud veel mitmeid täitemenetlusi teiste sissenõudjate kasuks. 8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikele 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2) ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 2. lause). 9. Kostjad ei ole menetluses eitanud seda, et neil on täitemenetlustes täitmata kohustusi hageja ees. Eeltoodu on tõendatud ka täitemenetluse registri väljavõtetega (nähtav kohtute infosüsteemis ja avalikus e-toimikus). Kohtutäitur on täitemenetlustes arestinud kummagi võlgniku pangakontod ja töötasu ning kontrollinud võlgniku vara olemasolu. M. H. osas on kohtutäitur teatanud sissenõudjale täitmise võimatusest ning võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse ebaõnnestumisest (tl 20). A. Š.i suhtes algataud teatemenetlustes on kohtutäitur Natalja Malahhova teatanud 02.08.2021.a. sissenõudjale, et võlgnevuse kinnipidamine täiteasjas nr 042/2019/887 toimub võlgniku töötasust (tl 41). Seega A. Š.i osas ei ole kohtutäitur teatanud täitmise võimatusest. 10. Tulenevalt TMS § 14 lg 1 on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (vt Riigikohtu 19.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-1611/44). Hagejal on kummagi kostja vastu nõue ning kostjatel on ühisvara. M. H. ja A. Š. olid abielus 12.10.2013 – 10.09.2019 (tl 54) Kostjate ühisomandisse kuulub korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr xxx (tl 55). PKS § 33 lg 1 sätestab, et abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks, abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest ja kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kokku kolmanda isikuga (teise abikaasa nõusolekul), et vastutab nii ühisvaraga kui lahusvaraga. Sama paragrahvi 3. lõike 2. lause järgi vastutab muude kohustuste eest kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. 4 PKS § 33 lg 3 teises lauses peetakse võlausaldaja all silmas vaid sellist võlausaldajat, kes on sissenõudja TMS § 5 lg 1 tähenduses, st kellel on võlgniku vastu täitedokumendist tulenev nõue ja kes on selle esitanud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu. Seega saab ka asjaolu, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa, tõendada vaid täitemenetluses ning väljaspool seda ei saa võlausaldaja PKS § 33 lg 3 teise lause alusel ühisvara jagamist nõuda. Tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta (vt Riigikohtu 20.12.2016.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p 15.2) 11. Kohtu hinnangul ei ole hageja vähemalt A. Š.i osas tõendanud, et tema suhtes oleks lahusvara arvelt hagiavalduses nimetatud kohustuste täitmine võimatu või lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Eeltoodut ei ole kinnitanud ka kohtutäitur. Vaidlust ei ole ka selles, et mõlemal kostjal on olemas püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek. M. H. töötab X OÜ-s ja A. Š. X OÜ-s (TÖR-i andmed). Kohus möönab, et kuivõrd mõlema kostja suhtes on erinevate kohtutäiturite juures algatatud mitmed täitemenetlused (tl 29-30, 52-53), ei piisa eelduslikult kostjate sissetulekutest kõigi kohustuste täitmiseks koheselt, vaid pikema aja vältel. M. H. osas on kohtutäitur kinnitanud täitemenetluse võimatust tema lahusvara arvel. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuda TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel kostjate ühisvara jagamist, mis võimaldaks sissenõude pööramist abikaasa osale ühisvarast. Vastavalt PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 12. Hagi rahuldamine on käesoleval juhul kohtu hinnangul võimatu, kuivõrd täitemenetluses nr 066/2021/2302 (mille aluseks on mõlemat kostjat kohustav täitedokument), on arestitud X OÜ nõude (6756,88 eurot) täitmiseks kostjate ühisomandisse kuuluv korteriomand XXX(vt 10.01.2022 arestimisakt tl 134-138). Viru Maakohtu 09.12.2020.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18137 kanti hagi tagamiseks kinnistusraamatus A. Š.i ja M. H. ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale/korteriomandile XXX (registriosa nr xxx) käsutamise keelumärge X OÜ kasuks (vt tl 64-65 hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmine, tl 55 kinnistusraamatu väljatrükk). Hagi tagamise abinõu jäi vastavalt kompromissi kinnitamise määrusele tsiviilasjas nr 2-2018137 kehtima kuni kompromissist tulenevate kohustutse täitmiseni X OÜ ees. Kostjad oma solidaarkohustust ei täitnud Kuivõrd kostjate ühisomandisse kuuluv vara realiseeritakse eeldatavalt täitemenetluses nr 066/2021/2302 kostjate solidaarkohustuse katteks, ei ole võimalik kostjate ühisvarasse kuuluvat vara jagada AÕS § 77 lg 1 ja 2 tuginedes ning pöörata sissenõue kummagi kostja osale ühisomandist hagis nimetatud täitemenetlustes täitmisel olevate hageja nõuete katteks. Hageja saab kaaluda TMS § 149 järgi sundtäitmisega (täiteasjas 066/2021/2302) ühinemist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. 5 Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks jagada kulud vastavalt TsMS § 162 lg 4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Olukorras, kus kostjatel on täitmata kohustusi hageja ees, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane jätta veel kostjate menetluskulu hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6